Kuidas ma endale maja ehitama hakkasin.

[pikk88]

Sai ju öeldud, et vahuga saad kiirelt suured augud täis lasta. Sul on lihtsalt omad kreedod. Kui see nii on, mis sa siin ikka kurdad, tee nagu ise heaks arvad.
Vanasti plätserdati katusekivide vahesid täis seguga, et see meeles oleks. Eriti harjakivide panekul. Nii, et kui vahed närvidele käivad ja tahtmine midagi ette võtta, tee sii nagu vanasti. Tassi katusele 20 kg kaaluvat seguämbrit jne. Lõpuks maitseasi, mida ja kas sinna üldse midagi topid. Kui harja ka ära kiletad, siis tehniliselt pole midagi vaja täiendavat tihendada. Vanasti kilesid ei kasutatud.
Harjatihendid

Sorry, minu otsus oli põhimõtteliselt esmareaktsioon/"kerge" ülereageerimine nendele ilusatele vahedele ja jutule seda Makroga likvideerida. Pole lihtsalt piisavalt kogemusi katustega ning ammugi mitte kivikatustega. Mingi kõhutunne ütleb, et ma pole sugugi mitte ainus kes seda teemat lugedes arvab samamoodi. Ükski täie mõistuse juures olev isik ju katust Makroga ei remonteeri
Nüüd oli vahepeal natuke aega elu üle järele mõelda ning otsustasin riskida ja jätkata vana plaani järgi. Jätan ilmselt kividele natuke suurema ülekatte, kui koos aluskattega ning siis on mul umbes pool aastat aega, et jälgida kas ja mis toimub. Kui hakkab kusagilt läbi tulema siis vaatan jooksvalt, kas proovin Makroga tihendada või läheb käiku mingi tihendimajandus või tuleb ajapikku pähe veel mõni muu mõte. Arvata võib, et kui katus paika laduda siis kindlasti vajuvad ajapikku kivid ka oma raskuse all tihedamaks.
Kogu selle meelemuutuse põhjustas ülemõtlemine ja netist nende teemade lugemine, kuidas ilma aluskatteta vajub isegi raudbetoonis vundament laiali. Samas olen näinud naabril täiskelpkatust mis umbes 30 kraadise kaldega ning samadest kividest tehtud. Pole 25 aasta jooksul midagi läbi tulnud. Vanarahvas teab rääkida, et jänesed šampust ei joo ja kui olukord väga vesiseks läheb siis erinevalt plekist või tõrvapapist on võimalik kivisid väga lihtsalt maha võtta ning järgmisel suvel tagantjärele aluskate paigaldada
Hetkel tänud soovituse eest.

[pikk88]

Pole neid linte-teipe küll kordagi kasutanud, kuid kas nende korralik paigaldamine ajalises mõttes liiga kaua aega ei võta? Arvestades seda, et mul kulub kokku 30 rida kive, iga rida 12m pikk. See teeb ümmarguselt 30-40 senti jm korda 360m ehk siis kokku 100+ eurot. Aluskate läheb maksma ümmarguselt 80 eurot. Siis rahaliselt küll mingit erilist kokkuhoidu ei tule. Lisaks saab aluskatte paigaldamisega hoone kiiremini veekindlaks.

Aluskatte kohe paigaldamine on muretum variant.
Aluskatte valikul tasuks tähelepanna et mitu päeva võib, materjali tootja andmetel, avatud aluskate olla päikse käes.
Näiteks DuPont kes garanteerib aluskatte elueaks 60a ütleb, et üks päev päikse käes vähendab aluskatte eluiga 1 aasta ja katmata aluskate ei tohiks olla avatuna eluaja jooksul üle 45 päeva.

Meil müüdavate hiina odavkatete eluiga ei avaldata üldse, sest kohustusliku 2 aastat (garantiiaeg) peab igasugune sarnane kile vastu.

(Makrofleksiga tihendatud katus paistab alguses õõvastav välja, aga järgmine pesitsushooaeg koristavad linnukesed ja päike "seened" katuselt.)

See oligi nagu esmareaktsiooni põhjuseks, et päike ju hävitab ajapikku Makro ära, kuid päike ju ei paista kivide vahele katuse alusküljel vaid ainult mõni millimeeter väljastpoolt kivide vahele. Kõigele lisaks on aluskattega katusele kivide paigaldamine ebamugavam kui ilma katteta. Ilma katteta võimalik kive paigaldada pööningult. Muidu on ainus võimalus väljastpoolt mööda roovitust ronida ning kive kaenlas vedada, sest hetkeseisu järgi tõstukit võtta ei plaani. Pealegi hoone tagumisele küljele tõstukiga ligi ei pääse. Praeguse seisu järgi on aianurgas ootamas nõukaaegne metalltrepp mida mööda peaks kivide vedamine kiirem ja mugavam olema, kui redeliga toimetades. Eks saab näha mis sellest välja tuleb

[Metsakraav]

Juba mõisnik teadis et kivikatuse all peab olema vettpidav katus.
Kui vanu mõisa hooneid vaadata, siis on seal laudis.
Oleks siis kile olnud, ehk oleks seda saanud kasutada.
Kui seda ei arvesta siis on lumehanged pööningul ja sulamisvesi toas.

[ping]

... Samas olen näinud naabril täiskelpkatust mis umbes 30 kraadise kaldega ning samadest kividest tehtud. Pole 25 aasta jooksul midagi läbi tulnud. ...

Kui juba nähtavalt "läbi tuleb", siis on vahelagi juba vett täis.
Pööningul olevate hangede nägemiseks peab tuisuga pööningule minema ja vaatepilti nautima. Ilma soojenedes on hanged kadunud.

Kui pööningul on stabiilselt mitte üle 0C siis kuivab hang suuremat kahju tegemata ära, aga kui temp pööningul tõuseb järsult plussi, siis sulab hang veeks ja siirdub soojustusse, maa poole.

[pikk88]

Sellepärast tulebki hangede tekkimist üldse vältida. Selle lumetuiskasmise vastu andis üks tark veel hea soovituse. Kuna mul krundil katusekive kokku 300+ ruutmeetrit siis on alati võimalus teine kiht kive sinna peale panna, kuskohast läbi jääb tulema siis pole tarvis ka Makrot kasutada. Täna hakkan otsast roovi lööma, eks siis saab näha mis sellest plaanist välja tuleb. Kuna väike valikuvõimalus tõepoolest on siis ei peagi ju kõiki kõverikke kive katusele toppima vaid need praagib lihtsalt välja mis tõesti kaheksas on ja mustrisse ei istu.

[Äärenurk]

2 kihi asemel võiks katuse juba betoonist valada?

Nii on tehtud küll. Eramu Viimsis.

[abe]

Esimese-teise rea kividel ühes kohas nii suur vahe sees, et sealt mahub tollipulk läbi.

Kas ikka esimene roov on kivi paksuse võrra kõrgem?
www.ehitusinfo.ee/image_zoom.php?show=N ... Q4Ig%3D%3D

[pikk88]

Esmane äriidee oligi teha kõigile hoonetele mätaskatus. Ühele putkale sai see ka kunagi kuus aastat tagasi peale pandud ja kestab tõesti siiamaani ilma, et tilkagi lund või vihma sisse oleks tulnud. Kuigi järgmine aasta vaja seal "natuke" hooldust teha, sest mätas on oma ilu kaotanud. Kuid kuna valla ehitusbossile mätaskatus absoluutselt ei imponeerinud ja komistasin selle katusekivide "hunniku" otsa siis plaanid muutusid ning nüüd tegelengi kivikatustega.
Abe, esimene roov on kivi paksuse võrra kõrgem. Seda küll tolle pildi pealt kehva märgata, kuid kui oskad vaadata siis näha küll.

Nüüd uut pildimaterjali.


Nagu näha jooniselt kaheksa siis minust ikkagi šampusejoodikut ei saa, sest otsustasil lõpuks ikkagi aluskatte kasuks. Aga ei pole hullu, sest ma viimasel ajal niikuinii rohkem kohvile panustanud
Lõplikuks kaalukeeleks, mis otsust mõjutas oli põhjus, et ühel heal päeval tahan hoone tagumisse külge paigaldada korstna ja kuna valitsevad tuuled on krundil just tagantküljest siis hakkasin mõtlema, et see puhub mul ju terve pööningu tossu täis, kui ma ahju kütan. Ning seda "häda" ei likvideeri mingisugse makroflexiga.
Ühesõnaga lõppes eile roovi löömine. Materjali kulus jämedalt võttes 2 tihumeetrit 5x5 roovi. See sai paigaldatud 34cm sammuga. Kinnitamiseks ligi 2 karpi 4,2x125 kuumtsink naelu. Rihtimiseks umbes pool kotti 3mm paksuseid klotse ning tuulutusliistu kinnituseks umbes kaks või kolm karpi 5x100 kruve.
Lõpptulemusega jäin ise igati rahule, sest arvestades üksinda rihtimise rõõmu(siiamaani kõik suured katused ikka mitmekesi teinud) siis tuli katus igati sirge ning sile.
Hari jookseb ka täiesti talutavalt otse. Loodis ilmselt ka.

[Küülaline]

Miks sa aluskatet räästa servani ei pannud?

[pikk88]

Siis oleks pidanud ühe rulli veel lisaks ostma ning sellest oleks valdav enamus kuurinurka vedelema jäänud. Praegu sain kahe rulliga hakkama.

[xxx111]

Siis oleks pidanud ühe rulli veel lisaks ostma ning sellest oleks valdav enamus kuurinurka vedelema jäänud. Praegu sain kahe rulliga hakkama.

Aga kuhu suundub vesi aluskatte pealt?

[Küülaline]

Praegu sain kahe rulliga hakkama

Kui oleks aluskatte hõredamalt pannud, oleks ehk ühe rulliga ka hakkama saanud?

[abe]

Kas "mittehingav" katuse aluskate ei peaks harja pealt ka tuulduma?

[pikk88]

Hea näide eesmärgipäratust materjalikasutamisest.

Ehk seletad selle lause natuke laiemalt lahti? Praegu jääb küll selle mõte minule täiesti arusaamatuks.

Kas "mittehingav" katuse aluskate ei peaks harja pealt ka tuulduma?

Hari ongi lahendatud tuulduvana.

Siis oleks pidanud ühe rulli veel lisaks ostma ning sellest oleks valdav enamus kuurinurka vedelema jäänud. Praegu sain kahe rulliga hakkama.

Aga kuhu suundub vesi aluskatte pealt?

See kogus vett mis satub sinna aluskatte peale, jookseb minu arusaamist mööda ilusasti maha, sest aluskate ulatub umbes 15cm seinast allapoole.

[xxx111]

See kogus vett mis satub sinna aluskatte peale, jookseb minu arusaamist mööda ilusasti maha, sest aluskate ulatub umbes 15cm seinast allapoole.

Aga miks Sa vee räästakasti lased?
Põhjendus see, et "sain 2 rulliga hakkama"?
Vesi lastakse ikka renni / äärmisel juhul üle räästa...

Pisikesed nüansid "siin ja seal ja kolmandas kohas" ja nende hooletu / asjatundmatu lahendamine teeb kogu tulemuse küsitavaks
"Saatan peitub detailides"

[pikk88]

Aga miks sa eeldad, et mul üldse sinna räästakast tuleb?

[xxx111]

Ega sellest ju vahet ei ole kas tuleb või mitte
Räästa all võiks ju kuiv olla mitte "pähe tilkuda"

[ristu]

Tere,
küsimus xxx111le: miks ei või aluskate lõppeda keset tuulduvat räästakasti. Väidan, et see minimaalne vesi, mis aluskatte peale tekib ja mis jõuab tuulekasti laudadeni, kuivab sealt üsna ruttu ära. Alla tilgub sellest veel vähem. Kui aluskatte pealt jookseb alla selline kogus vett, mida on vaja juhtida renni, siis on kusagil mujal mingi viga sisse tehtud.
pikk88le mina ka eeldan, et tuleb mingil kujul räästakast. Juba visuaalselt on kummaline vaadata räästast, kui sealt paistab poolik rippuv ja tuulekäes lotendav aluskate.
Harja pildi kohta küsiksin, kas harja tuulutus on lahendatud pööningu otsaseinte vent. avade kaudu?

[xxx111]

miks ei või aluskate lõppeda keset tuulduvat räästakasti...

Analoogseid küsimusi võib veel esitada - vt allpool
Kuid milleks lasta vesi räästakasti kui saab lasta üle räästa või renni

Kui aluskatte pealt jookseb alla selline kogus vett, mida on vaja juhtida renni, siis on kusagil mujal mingi viga sisse tehtud.

Aga mis Sa sellest aluskattest siis üldse paned kui seda nagunii vaja pole...

Juba visuaalselt on kummaline vaadata räästast, kui sealt paistab poolik rippuv ja tuulekäes lotendav aluskate.

Aga vot see on sõlme kujundus...

[T25]

Ma arvan, et midagi hullu ei ole, kui 15 cm kile üle ulatub seinast. Oleks seinaga tasa, nii et müürilatile vesi tilguks, siis oleks jama, kuid praegu pole tõesti hullu.

[pikk88]

Pidulik hetk, sest katusele läks paika viimane kivi.


Kokku kulus kogu katuse peale 1200 kivi. Sellega seoses suured tänud nendele "apteekritele" kes enda lollusega omal ajal seda katust mulle Peipsi äärest võimaldasid.
Kuna selle aasta kevadel sain endale Raadilt 1500 kivi lisaks siis on mul praeguse seisuga ümmarguselt 2000 ühikut seda materjali alles. See annab päris kindlasti välja korraliku elumaja katuse ning kui kokkuhoidlikult käituda siis ka saunale.
Nutt ja hala mida netist ja külapealt selle kohta kuulda on ning lugeda saab, et kivikatust on raske panna, see kõik on paras hülgemöla. Käisin tööks valmistudes uurimas rendifirmadest seda redeltõstukit mida paarikümne euro eest päevaks rentida saab kuid põlgasin selle liigutamise üksinda liiga keeruliseks ja aeganõudvaks. Ostsin endale igaks sajaks juhuks veel ka rauast kokku keevitatud trepi, et seda mööda on hea mugav neid kive katusele vedada kuid tegelikkuses oleks kogu asja saanud ära ajada ka redeliga.

Reaalsus on see, et kogu kividevedamine võttis aega 5 päeva. Sellest praktiliselt kaks päeva kulus harja vormistamiseks. Esimesed viis rida sai ära teha redeli pealt ilma katusele ronimata. Ülejäänud tuli siis kaenlas kõrgemale vedada, kuid kuna tõstuk tundus üsna raskesti teisaldatav-paigaldatav siis jätsin selle rentimata. Panustasin rohkem käsitööle. Ühele katusepoolele ajasin ka pildil oleva trepi püsti. Teisele poole seda enam vedada ei viitsinud. Läks kõik vaid redelit kasutades. Kogu töö sai selle ajaga ära tehtud kahekesi. Esivanem andis maast kive kätte ja mina võtsin redeli peal vastu ja tõstsin edasi vajalikku kohta.
Katuseharjale sai paigaldatud 5cm laiune 0.6mm paksune vaskpleki riba. Saab näha, kas sellest reaalselt ka midagi kasu on sambla vastu või on see ainult külajutt. Kuivõrd oma peaga seda paremini kinnitada ei oskanud siis kasutasin selleks piksevarda/maandustraadi klambreid. Plekk jäi nende klambrite ja harjakivi vahele lahtiselt jooksma.

Kivi alla läks veel Koramicu lahtirullitav ventileeriv harjatihend. Kuna korraga tuli paigaldada 5 rida katusekive, harjaroov, roovi peale tihend ja kivi peale ka see plekiriba siis võttiski kogu tsirkus aega 2 päeva. Esialgu lootsin küll, et saan ühe päevaga hakkama aga samas planeerisin ma esimese hooga, et ka tõstukiga vean ma juba kive 5 päeva üles... Lõpp hea, kõik hea
Keegi siin eespool muretses räästasõlme lahenduse pärast. Tegin sellest ka ühe pildi natuke lähema nurga alt.

Kilepaigalduse ja räästasõlme lahenduse selgituseks olen siiski 99% kindel, et seda kilet sinna alla mul tegelikult vaja pole. Lasksin ennast vanematel ja targematel? lihtsalt ära hirmutada ja pehmeks rääkida, et no mis see tühine lisaraha siis ära pole. Aga kui pärast hakkab kusagilt läbi tulema siis kaku uuesti terve katus maha ning paigalda uuesti. Eks nüüd saab näha, kuipalju sealt kilet mööda tegelikult seda vett tilkuma hakkab. Räästakasti kinni ehitada pole kunagi tahtnud. Tänu sellele lisatööle ja osalt ka tänu väikesele valearvestusele tõusis harjakõrgus 6.10 pealt 6.35 aga nagu ma aru olen saanud siis ega seda keegi sentimeetri pealt üle mõõtma ei tule. Ja kui tuleb, eks siis tuleb projekt ümber teha.

[T25]

Kas kivide kinnitusklambreid ka kasutasid?

[Äärenurk]

Tänu sellele lisatööle ja osalt ka tänu väikesele valearvestusele tõusis harjakõrgus 6.10 pealt 6.35 aga nagu ma aru olen saanud siis ega seda keegi sentimeetri pealt üle mõõtma ei tule.

Ma ei tea, mis omavalitsuses sa oled, aga kui asju ametlikult tahad ajada ja kasutusluba taotleda, siis suuremad küsivad geodeedi tehtud teostusmõõdistust, kus harja kõrgus sentimeetri pealt näidatud.

[Küülaline]

Maanda see vaskplekiriba ära, saad piksekaitse

Mis selle plekiriba paksus ja laius on?

[Küülaline]

varrasmaandurid peavad olema vähemalt 4,5 m

Mis nõue see on?