Päikesepaneelide hinnapakkumised

[trebla]

Treblale
Ja kui pole tuult ega ka päikest, kas siis oleks su projekti järgi totaalne blackout? Selliste võimsuste juures peab kinlasti olema varustuskindlust tagav lüli, mis ei sõltu mingitest taevastest armuandidest....

Võrk peab olema suur.
Kuskil ikka puhub, kuskil ikka pole pilves, mingid hüdrojaamad ja hüdroakumulatsioonijaamad jms. kuskil ikka on. Näe, norrakatel pole juba pea aasta oma elektrit kuhugi panna, kWh maksab neil pidevalt pool senti...
Kui on elektri defitsiit, siis lihtsalt on kallim, aga muul ajal on seda odavam. Turg reguleerib.
Saksa tarbimine mullu oli kuskil 600 TWh. Artiklis viidatakse ainuüksi tuule ja päikese 1666 TWh aastatootmisvõimekusele. Selleks ajaks on ka akundus palju kaugemale arenenud.
Muidugi on võrgu juhtimine sel juhul keerukam, aga see ongi võrgu ülesanne ja selle arendamisega juba ka praegu tegeletakse.

Päikesepaneele pannakse lihtsalt rohkem ja kui tarbimist ei ole, siis seisavad need tühja...
Tühijooksukulud on ainult finantskulud, erinevalt soojusjaamast, kus katlal on ka kuumana hoidmise kütusekulud.

Miks te tahate siin väikesel Eestimaal suletud saart tekitada?
Järvamaal polnud aastakümneid oma elektrijaama, kuni Paidesse tehti miski 5 aastat tagasi kombijaam.
https://paide.kovtp.ee/uudised-ja-teate ... ivalt-tood
Kas järvamaalased üldse said aru et midagi muutunud on?
Kas oli mingit vahet, kui nad paigaldasid päikesepaneele enne 2015 või pärast 2015 ?

[trebla]

Keerukama võrgu arendamise kulud peab keegi kinni maksma. Kes maksab?

no ikka tarbija või maksumaksja.. mis seal vahet on? kas peaksime istuma ikka veel paljasjuhtmetega õhuliinide otsas...?

[xxx111]

Kunn-l täiesti õigus
Kugu sellesse suppi (so PV ja tuulikute jms hinda) tuleb lisada kulud mis on vajalikud AINULT PV ja tuulikute toetamiseks
Ega muud polegi - arendage ja tehke - aga kandke kulud ka ise

[Kalvis]

Eh, jutt käib sellest, et keegi peab plekkima tuulikute ja päiksesepaneelide tõttu tekkivad LISANDUVAD võrguarendused. Paljasjuhtmetega MP liinid ei puutu siin absoluutselt asjasse, jutt käib ikkagi põhivõrgust (sellest, mis Eleringi haldusalas).

Sellepärast ära muretse - lisandkulu finantseeritakse võrgutasust ja täna aktiivselt ehitataksegi võrku ümber kahesuunaliseks. Need kulud ei ole suured, sest ülekandevõrk ise on alati kahesuunaline, mõned nõukaaegse mõttemalliga ehitatud abiseadmed mitte aga peamine on bürokraatia. EL peab ju samamoodi oma liitumispunkti kahesuunaliseks ehitamise eest pappi köhima (muudetakse samamoodi kalli raha eest üks bit arvestis ära ... saavad sama kogeda mis nad eratarbijale teevad)

[arnis]

Kuu aja pärast selgub, kas kõik laabub ja projekt saab sel aastal valmis

Tuleb 15kW-ne inverter 21kW-se (+/-1) päikesepargiga, mis on 50% kagusse ja 50% edelasse.
Raamid 35 kraadi (odavam).

Enda tarbimine on aastas 18MWh ja 82% sellest on öösel.
Ma tõesti ei tea, mis mu selle "saldoga" saab, kui müün päeval praktiliselt kõik ära ja
öösel tarbin teise hinnaga (ja teise võrgutasuga) praktiliselt kõik ära

[Kalvis]

Saame lähitulevikus kindlasti kogeda blackouti. Mida rohkem tuulikuid ja PV paneele, seda ebastabiilsemaks võrk läheb. Tuul puhub väga hooti - olin ühes tuulikus - 300 kW läks sekundiga 3 MV peale võimsus ja niimoodi kõigub minutis paarkorda edasi tagasi. Aga 100 tuulikut? Stabiliseeriv reserv peab samamoodi vastupidi augud ära katma. Päikesele tuleb pilv ka ette ja samamoodi äkki on 3 MW park sekundiga nullis. Rohelised võivad ju heameelest käsi hõõruda, kui eestis on 1,5 GW taastuvenergiat töös aga ma ei taha Eleringi dispetseri nahas olla kui ta peaks lennult minuti jooksul 1 GW puuduolevat energiat leidma hakkama. Hiljutises energiasaates kõik targad pead jätsid vastamata ühele küsimusele - Eestis on talv -20 Ctuulevaikne ilm ja Narva seisab. Kust tuleb elekter eestisse kui sel hetkel on vähemalt 1,3 GW tarbimist. Vaikus. Pudrutati kõigest muust aga vastust polnud.

[ping]

Saame lähitulevikus kindlasti kogeda blackouti. Mida rohkem tuulikuid ja PV paneele, seda ebastabiilsemaks võrk läheb. Tuul puhub väga hooti - olin ühes tuulikus - 300 kW läks sekundiga 3 MV peale võimsus ja niimoodi kõigub minutis paarkorda edasi tagasi. ...

Olen ka ise (väikse 3kW) tuuliku jälgimisel sellist asja mõõtnud ja tuuliku tootja poolne tarkvara ei suutnud meie tuulega toime tulla. (Tuuliku tootja, nähes salvestatud graafikuid, ütles et Eestisse enam tootluse garantii ei kehti.)
Eesti tuule kvaliteet on väga vilets.

Paljud on kindlasti mõelnud, et kuidas keerati Saaremaal olevaid viljaveskeid, pukktuulikuid.
Vastus on lihtne, neid ei keeratudki sest kvaliteetse leivavilja jahvatuse jaoks vajalikku ühtlast tuult puhus Saaremaal ainult ühel kuul aastast ja ülejäänud ajal on tuul puhanguline ning saab jahvatada ainult loomasööta.

[ping]

... Herr pingil oleks siis võimalik tema jääksoojus kuskile Tallinna poole kütteks juhtida (see trass oleks loomulikult tasuta, eks ole?). ...

Tule ja auru abil toodetava elektri tootmise kasutegurit vast kõik teavad?
Lasnamäe serval asuvate elektrijaamade juurest lähevad linna poole soojatrassid.

Mis arvate, kuhu pannakse ülejäänud soojus, kui linn kütet ei vaja? Ja kui suur selle soojuse kogus on (päevas, kuus)?
Ilma soojendatakse.

(Kuulu järgi plaanitakse suletavasse Väo karjääri rajada veekeskus, elektrijaama jääkenergiaga köetava tehisjärvega.
Ka kaugkütte arendamine on seoses koostootmisjaamade arenguga, et toota tule abil elektrit on vaja kasutada otstarbekalt ülejäävat soojusenergiat.)

[trebla]

Blackoutide vastu aitab akult töötada suutev muundur.

arnis, kas sul muundur juba ostetud?
15 kW GEN24 mudelit ei hakanud Froniusel silma...
äkki on mõtet kaks 10 kilovatist panna. Üks neist backupvõimekusega?

[mõte]

Variant on kasutada ka SolarEdge SE10K-RWS millel on 5kW inverter sees.
Tuleviku mõttes on mõistlik võtta hübriid süsteem, kuna akuga autod tulevad nii kui nii. Selle tulemusel tekib turule ka kasutatud akusid millel on mahtuvust järgi 80-90% värskest tootest. Kuna majas ruumi on siis saab panna vähe rohkem elemente, kuna kWh/kg pole nii oluline.

Teine probleem akude ja paneelidega on tuleohusus, tenäoliselt kindlustus hakkab seda arvesse võtma kui ohuallikat. Näiteks juhus kui halvast päiksepaneelide paigaldusest läheb katus põlema päikesepaistelisel suvepäeval , kas tuletõrje julgeb seda kustutada kui ahel 400-900v 10A on katusel või oodatakse kuni paneelid tuhaks on põlenud.

[ping]

... Teine probleem akude ja paneelidega on tuleohusus, tenäoliselt kindlustus hakkab seda arvesse võtma kui ohuallikat. Näiteks juhus kui halvast päiksepaneelide paigaldusest läheb katus põlema päikesepaistelisel suvepäeval , kas tuletõrje julgeb seda kustutada kui ahel 400-900v 10A on katusel või oodatakse kuni paneelid tuhaks on põlenud.

Pole kuulnud, et meie päästeametil oleks isegi elektriautode kustutamise võimekust, sest vahuga soristades ei saa elektriautot kustutada, saab ainult leeke ja keret jahutada. Aku põlemine võib kesta tunde.

Tartus Mugasto tn. põles keset päeva katusekattesse integreeritud paneelipaigaldis, aga põhjuste uurimise tulemustest pole senimaani kuulda olnud. Põles soojustatud katuslae roovitus ja sarikad pealt poolt. (Tartu Postimehes on pildid.)

[Metsakraav]

Saame lähitulevikus kindlasti kogeda blackouti. Mida rohkem tuulikuid ja PV paneele, seda ebastabiilsemaks võrk läheb. Tuul puhub väga hooti - olin ühes tuulikus - 300 kW läks sekundiga 3 MV peale võimsus ja niimoodi kõigub minutis paarkorda edasi tagasi. Aga 100 tuulikut? Stabiliseeriv reserv peab samamoodi vastupidi augud ära katma. Päikesele tuleb pilv ka ette ja samamoodi äkki on 3 MW park sekundiga nullis. Rohelised võivad ju heameelest käsi hõõruda, kui eestis on 1,5 GW taastuvenergiat töös aga ma ei taha Eleringi dispetseri nahas olla kui ta peaks lennult minuti jooksul 1 GW puuduolevat energiat leidma hakkama. Hiljutises energiasaates kõik targad pead jätsid vastamata ühele küsimusele - Eestis on talv -20 Ctuulevaikne ilm ja Narva seisab. Kust tuleb elekter eestisse kui sel hetkel on vähemalt 1,3 GW tarbimist. Vaikus. Pudrutati kõigest muust aga vastust polnud.

Päästeamet vastab

"Jako Verniku sõnul tuleks kriisiks valmistumist alustada enda positsioneerimisest ning mõelda läbi sellega kaasnevad võimalused ja kohustused. Näiteks korteriühistu liikmena tuleks olla kursis, kas ühistu esimees laseb tühjaks veetorud, keerab kinni kraanid, tellib võimalusel ühistule välikäimlad."

https://tarbija24.postimees.ee/7074114/ ... -taiendama

[mõte]

See atikel on tll-liu. Probleem on pääjate ohutud kui akudega maja koos paneelidega põlema läheb keset suvepäeva, see on uus reaalsus. Võib ju mõleda igasuguseid senaarumeid, kuid kõige tähsam on vaadata mis nina ees toimub. Uued elektriautod on 800v peal jne. Probleem pole voltides vaid amprites mis tapavad ja seal on neil palju.

[trebla]

https://www.pv-magazine.com/2020/10/06/ ... facturing/
paneelide hinna alandamiseks asendatakse hõbe vasega...
Nanosolar, kes juba 12 aastat tagasi hõikas välja, et hakkab paneele tootma omahinnaga 20 senti vatt ja müüma dollariga vatt, trükkis elemente alumiiniumfooliumile, aga läks paari aasta pärast pankrotti.
Tollal oli paneeli müügihind 4 $ vatt, praegu aga on paneele müügis 0,16 $ vatt...

[tomza]

Kuna selles paneelide hinna teemas erinevatel teemadel arutatakse võtan korra veel üles liitumise hinna teema. Võtsin tootja liitumispakkumised kahte punkti - Tallinna kanti ning Haapsalu kanti. Tallinnas siis Elektrilevi/Eesti Energia ning Haapsalus Imatra Elekter.

Elektrilevi/Eesti Energia liitumispakkumine:
542 eurot (Lisaks nõudsid ka kilbi majast välja toomist. Sellega koos oleks 1222 eurot.)

Imatra Elektri pakkumine:
107,82 eurot (kilp on juba väljas)

Põhimõtteliselt kahe väiksema summa eest tehakse mõlemal puhul samad tööd (mõõtja seadistus + lepingutasu).

Päris suured hinnavahed. Vägisi sunnib küsima, et kas me sellist Eestit tahtsimegi. Mõlemad ettevõtted on oma piirkonnas monopolid, kuid käituvad erinevalt. Suure tõenäosusega on odavam hind kulupõhine hind.

[trebla]

jah.. oleks Tallinnas kah 108 euri, äkki oleksin sinnagi ühe tootmise tekitanud.
maja küll puude vahel, aga miskit oleks ikka tootnud.

500 eest ei hakka jamama... panen pigem selle raha eest maale olemasolevale paneele juurde ja salvestan pangaarve kaudu..


tegelikult on küsimusel point täitsa olemas....,
,,,,arvestades, et järgmisest aastast paneelidega kasumit enam eriti ei teeni, siis liitujateks jäävad vaid need, kes sellega oma päevast elektritarbimist loodavad vähendada.
See 500 euri aga tõstab liitumisläve kõvasti kõrgemale.
Kas ei saaks Tarbijakaitset selle probleemi kallale ässitada. ?

[ping]

jah.. oleks Tallinnas kah 108 euri, äkki oleksin sinnagi ühe tootmise tekitanud.
maja küll puude vahel, aga miskit oleks ikka tootnud.

500 eest ei hakka jamama... panen pigem selle raha eest maale olemasolevale paneele juurde ja salvestan pangaarve kaudu..


tegelikult on küsimusel point täitsa olemas....,
,,,,arvestades, et järgmisest aastast paneelidega kasumit enam eriti ei teeni, siis liitujateks jäävad vaid need, kes sellega oma päevast elektritarbimist loodavad vähendada.
See 500 euri aga tõstab liitumisläve kõvasti kõrgemale.
Kas ei saaks Tarbijakaitset selle probleemi kallale ässitada. ?

Kuulujärgi on tarbijakaitsega ka proovitud aga hind olevat kulupõhine.
Üks firma suudab voolumõõtja seadistada kaughalduse teel aga teine firma peab voolumõõtja spetsialisti lauale viima. Jne.

[Kalvis]

Kuna selles paneelide hinna teemas erinevatel teemadel arutatakse võtan korra veel üles liitumise hinna teema. Võtsin tootja liitumispakkumised kahte punkti - Tallinna kanti ning Haapsalu kanti. Tallinnas siis Elektrilevi/Eesti Energia ning Haapsalus Imatra Elekter.

Elektrilevi/Eesti Energia liitumispakkumine:
542 eurot (Lisaks nõudsid ka kilbi majast välja toomist. Sellega koos oleks 1222 eurot.)

Imatra Elektri pakkumine:
107,82 eurot (kilp on juba väljas)

Põhimõtteliselt kahe väiksema summa eest tehakse mõlemal puhul samad tööd (mõõtja seadistus + lepingutasu).

Päris suured hinnavahed. Vägisi sunnib küsima, et kas me sellist Eestit tahtsimegi. Mõlemad ettevõtted on oma piirkonnas monopolid, kuid käituvad erinevalt. Suure tõenäosusega on odavam hind kulupõhine hind.

Ei saa pahaks panna, kuna firmad üritavad kasumi nimel klienti rohkem pügada.
Mitte keegi ei keela ise asja sudides veel soodsamalt saada. Ja üldse ei ole keelatud teise piirkonna firmal lasta tööd teha kallimas alal, kui raha tahab teenida, küll tuleb.

[trebla]

Üks firma suudab voolumõõtja seadistada kaughalduse teel aga teine firma peab voolumõõtja spetsialisti lauale viima.

kas arvestit füüsiliselt ära ei vahetata? kas arvesti ID arvel on enne ja pärast tootjaliitumist sama?


https://renewablesnow.com/news/france-t ... ts-716036/
Ma saan aru, et prantslased hoopis lihtsustavad PV jaamade ehituse ergutamist.
Vanad tuumajaamad on varsti kutud ja uued ei ole enam konkurentsivõimelised?

Ma hiljuti just vaatasin kuskilt, et seal ostetakse väiksemate PV jaamade elekter kokku 18 ja suurte oma 10 sendiga.... midagi sellist justkui oli..?

tuumaelektri omahinnast
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Economi ... wer_plants

.....Financial firm Lazard also updated its levelized cost of electricity report costing new nuclear at between $0.118/kWh and $0.192/kWh using a commercial 7.7% cost of capital (WACC - pre-tax 12% cost for the higher-risk 40% equity finance and 8% cost for the 60% loan finance) over a 40 year lifetime.....

[xxx111]

https://majandus24.postimees.ee/7084742 ... 1599543470

[trebla]

probleemiks pole niivõrd taastuvenergiatasu kui ebapiisavad ühendused Läänemere teise kaldaga...
https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic
Kui sealpool merd on kell 12-13 elektri börsihind 21 €/MWh ja siinpool 53 , siis see võib ka kogu taastuvenergiatasu ära jätta aga konkurentsist ollakse ikka väljas...

[951]

Saame lähitulevikus kindlasti kogeda blackouti. Mida rohkem tuulikuid ja PV paneele, seda ebastabiilsemaks võrk läheb. ... Rohelised võivad ju heameelest käsi hõõruda, kui eestis on 1,5 GW taastuvenergiat töös.

Rohelised võivad oma tuule jms seenele sõita. Modernne tuumajaam on kõige puhtam ja stabiilsem.

[xxx111]

probleemiks pole niivõrd taastuvenergiatasu...

Aga Sa trebla anna neile teada, nad ise oma lolli peaga ei tule lihtsalt kõige peale...

Pöördumisele kirjutasid alla Estonian Cell AS, Viru Keemia Grupp AS, Repo Vabrikud AS, Kunda Nordic Tsement AS ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.

Tööstuste kinnitusel on taastuvenergia tootmise kasv loomulikult positiivne, kuid selle toetamine ei tohi tulla suurtarbija rahakoti ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna arvelt, mis nende hinnangul toob pikas perspektiivis kaasa pigem negatiivsete mõjudega ahelreaktsiooni.

Selleks, et teistele tarbijatele mitte koormust ümber jaotada, paluvad tööstused taastuvenergia toetuste maksmiseks vajalik kate leida reservfondist.

Vaadates viimase aja uudiseid ajakirjanduses (mitte ainult Eestis) siis on "taastuvast" rääkides toon muutunud.
Ma loodan, et peale tooni hakkab veel midagi muutuma...

[Kalvis]

Saame lähitulevikus kindlasti kogeda blackouti. Mida rohkem tuulikuid ja PV paneele, seda ebastabiilsemaks võrk läheb. ... Rohelised võivad ju heameelest käsi hõõruda, kui eestis on 1,5 GW taastuvenergiat töös.

Rohelised võivad oma tuule jms seenele sõita. Modernne tuumajaam on kõige puhtam ja stabiilsem.

Õige. Ainult et osadel EL ametnikel sõna nuclear kuuldeks on kohe püksid märjad.
Baltikumi peale oleks tuumajaam bro aga Leedukad ei saanud sellega hakkama. Kuid on püha viha täis kui teispool piiri Batka sai.
Eestis need propageeritavad minituumajaamad ei ole head asjad - tegu on täiesti ainult paberil oleva ulmetehnoloogiaga, ühtegi sellist reaktorit pole isegi valmis projekteeritud, rääkimata ehitamisest. Kavalad ärimehed tahavad Eestist katselaborit, Eesti riik maksab kõik kulud, au ja kiitus jääb ehitajale. Kui õnnestub siis saavad uusi tellimusi, kui läheb nihu siis - uups, Eesti on järgnevad 100 aastat elamiskõlbmatu paik, ärimeestel kama kaks.

[trebla]

kõige vanem ja kõige parem taastuvenergia vedeleb Norras ja juba pea terve aasta ajab seal niisama üle ääre, nii, et norrakatel ei õnnestu seda kallimalt maha müüa kui vahel 1-10 €/MWh.
Hetkel kui seda siin kirjutan, on Norras 17 ja meil 45.
Norras ei tõuse see täna praktiliselt kordagi üle 20, meil käib päeval 55 peal ära.
Kumb siis on parem, maksta meie maksumaksjate taskust see vahe tööstusele kinni või küsida triljoniga lehvitavalt Ursulalt üks miljard ja vedada Saaremaalt üks kaabel Gotlandile...?

951... sinu tuumaelekter Olkiluottost ( mille käivitamine jälle aasta edasi lükati ) maksaks optimistlike soomlaste arvates 45 € (aga kuhugi korstnasse kirjutati seal äsja 4 miljardit - oleks saanud 4 kaablit juurde teha) aga inglaste praktika järgi täna kipub minema pigem 100 £ kanti MWh eest. Ja seda riikides, kus tuumataristu ja oskusteave on eelmistest jaamadest juba olemas, meil tuleks ka see lisaks nullist luua.

tavainimesele arusaamiseks- nihutage koma ühe koha võrra vasakule ja saate tulemuse sentides ning pennides kWh eest, lisaks tuleb maksta siis veel kohaletoomise eest võrgutasu...

PS
10 eurone hinnaerinevus 10 TWh aastase mahu juures tähendab
10 € x 10 000 000 MWh = 100 000 000 €/aastas

ja vastavalt 20 eurone erinevus 8 TWh puhul siis 160 miljonit jne.




Ka Astravetsi käivitamine lükati aasta või kaks edasi...
Venemaalt ja Hiinast saab tuumajaamu küll euroopa omadega võrreldes poolmuidu.... koos venelaste ja hiinlaste endiga....