Päikesepaneelide hinnapakkumised

[arnis]

Teemaks on päikespaneelide hinnapakkumised.
Tulin siia pakkumisi otsima

On plaan see aasta 15kW Froniuse inverter võrku panna (levilt saadud liitumine sellele).

Otsin parima hinnaga Tier1 paneele (või võrdväärsed) ning maaraame. Kokku umbes 17-19kW.

Tööd olen nõus ise tegema. Elektriga sina peal.
Mulla all on ootamas paas, seega väga lihtne see raamimine ei ole.

Huvitavaks teeb töö see, et 50% paneelidest hakkab vaatama kagusse, 50% edelasse, selline krunt on.

[Pesatron]

Otsin parima hinnaga Tier1 paneele (või võrdväärsed) ning maaraame. Kokku umbes 17-19kW.

Kui eesmärgiks on madal vatihind hea kvaliteedi juures, siis vaata siia: https://www.pesatron.ee/paikesepaneelid/

12-aastane tootjagarantii ning vähemalt 84.8% algsest tootlikkusest 25 aasta pärast - sellest paremat garantiid pakuvad vaid vähesed tootjad (nt LG või Q Cells), aga neil on hind ka märkimisväärselt kõrgem.

Sulle vajalik kogus paneele on hetkel Tartus olemas.

[võhik]

Kas võib loota, et kui aastalõpumöll on läbi saanud ja pooled buumimaaletoojad pillid kotti panevad, et siis saab kuskilt 5-6 kWp lõpumüügihinnaga?

[arnis]

Vist mitte. Paneelide üledoosi Eestisse ei toodud minuteada. Antud ralli on ainult Eesti piires.
Üldiselt tootmine kiireneb igal pool, sest nõudlus suureneb...igal pool.
Ja hind seetõttu ikka langeb ja langeb. Viimasel ajal on langus tasasemaks läinud nagu märkasin.


Küll aga paigaldajatel võib igav hakata küll järgmisel aastal.

Küsisin Pesatronilt, vaatame mis saab.

[trebla]

.....
Üldiselt tootmine kiireneb igal pool, sest nõudlus suureneb...igal pool.
Ja hind seetõttu ikka langeb ja langeb.
,,,,

see nüüd natuke ebaõnnestunud väljend... turumajanduse kommete kohaselt nõudluse suurenedes hind ikka tõuseb.. ... nõudluse numbrid siin:
https://www.pv-magazine.com/2020/06/06/ ... a-decline/

Küll aga toimub praegu kiire tooteareng... aastaid pidi vaatama vaid 240-260 Wp paneele. nüüd on läinud võimsus vuhinal 400-800 Wp peale..

Ja teine uudisasi - Sungrow RT hübriidinverterid....
https://www.europe-solarstore.com/solar ... ngrow.html
see on see, mida enamus inimesi PV paigaldiselt endastmoistetavalt ootab....

Kes neid Eestis müüb ja millal E-levi heakskiidu saab?

[Urmas]

12-aastane tootjagarantii ning vähemalt 84.8% algsest tootlikkusest 25 aasta pärast - sellest paremat garantiid pakuvad vaid vähesed tootjad (nt LG või Q Cells), aga neil on hind ka märkimisväärselt kõrgem.

Lapsepõlves sa vist ei ole lugenud või sulle ei loetud muinasjutte, kus kõik jutud olid õnneliku lõpuga. Sellised lubadused viskavad mul filmi jooksma õnneliku lõpuga massaaži pakkujate reklaamist.
Ole täitsa mureta, 13-ndal aastal nende lubadused enam ei kehti ja küll nad ka põhjenduse leiavad.

[Urmas]

.....
Üldiselt tootmine kiireneb igal pool, sest nõudlus suureneb...igal pool.
Ja hind seetõttu ikka langeb ja langeb.
,,,,

see nüüd natuke ebaõnnestunud väljend... turumajanduse kommete kohaselt nõudluse suurenedes hind ikka tõuseb..

Trebla, tere tulemast uude tänapäeva, kus traditsioonilised arusaamad enam ei kehti. Hakka ära harjuma!

[trebla]

kuna kõikei viitsi ka sinna minu pandud linki süveneda ja ei ole kursis suure pildiga , siis 2019 aasta 125 GWp turu baasilt ennustati tänavuseks 142 GWp aga miski korralikult läbiküpsetamata jäänud kooriklooma pärast paistab tulevat ainult 104 GWp.

Seega on vaja ülearused 38 GWp kuhugi ära sokutada ja väike Eesti ulatab oma kobarparkidega maailmale abistava käe...

Mitu senti vati eest on teil õnnestunud maksta?

[Lauri234]

Teemaks on päikespaneelide hinnapakkumised.
Tulin siia pakkumisi otsima

Praegu tundub Eestisse parim pakkumine EV-powerist 0,32 €/W (30 x 310W)
https://shop.gwl.eu/Solar-PV-Systems/So ... html?cur=1
992mm x 1640mm 19,1% efektiivsus.

[trebla]

Kas sealt kohale kah tulevad ?

see teine tüüp paistab soodsam tulema, kui aega oodata ?
https://shop.gwl.eu/Solar-PV-Systems/So ... html?cur=1

[Lauri234]

Muud nodi sealt ikka aegajalt tellitud küll. Kohale ka alati jõudnud (1-2n). Sh ka 4 paneeli ühes tellimuses. DPD on koju tulnud.

[Pesatron]

12-aastane tootjagarantii ning vähemalt 84.8% algsest tootlikkusest 25 aasta pärast - sellest paremat garantiid pakuvad vaid vähesed tootjad (nt LG või Q Cells), aga neil on hind ka märkimisväärselt kõrgem.

Lapsepõlves sa vist ei ole lugenud või sulle ei loetud muinasjutte, kus kõik jutud olid õnneliku lõpuga. Sellised lubadused viskavad mul filmi jooksma õnneliku lõpuga massaaži pakkujate reklaamist.
Ole täitsa mureta, 13-ndal aastal nende lubadused enam ei kehti ja küll nad ka põhjenduse leiavad.

Jutul on iva sees - tootlikkusgarantii kehtimiseks peab paigaldusel olema täpselt jälgitud paigaldusjuhise nõudeid ning tootjal ei ole liiga raske end vastutusest vabastada. Et aga üks endast lugupidav tootja sellised numbrid välja hõikab, annab tunnustust tõsiasjast, et nende toode võiks reaalselt ka nii kauakestev olla - vähemalt siis ideaalolukorras.

Küll aga on tootjagarantii märksa rangem (kliendisõbralikum) ning selle pikkus on oluline; 12-aastane tootjagarantii on üle keskmise. Samuti on kasulik mõelda ka sellele, kas tootja garantiiaja lõpuni üldse tegutseb - igasugu tundmatutest tootjatest tasub just seetõttu eemale hoida ning eelistada pikema ajalooga suurtootjaid.

Soovitus hea toote otsijatele on, et eelistage tunnustatud ja kvaliteetse tootja lihtsat säästumudelit (nt polükristalsed paneelid) vähetuntud tootja uhkele mudelile (nt mono bifacial). Ostetav kaup on ju ikkagi elektriseade, mis peab 24/7 välitingimustes viibides 30 a tõrgeteta töötama...

[trebla]

.... et 50% paneelidest hakkab vaatama kagusse, 50% edelasse, ....

Mis sellisel puhul paneelide optimaalne kaldenurk tuleb ?

[ping]

Paneelid vist kipsikruvidega kinni, tänane torm Kuressaares. Paneelid said tõrgeteta töötada paar päeva. https://www.facebook.com/meiemaa/photos ... 660415979/

Lamekatustele pannakse paneelid katusekatet vigastamata - raskustega.
Merelähedases piirkonnas peaks servapaneelidele panema raskuseks kuni 300kg/m2 kohta (konstruktsioonide tootja peaks andma raskuste jaotuse projekti), aga kuna meie katused on projekteeritud ainult lumeraskust kandma siis juhtub ka et raskusi pannakse vähem ja kasutatakse odavaid kive mis jäetakse ka kinnitamata ning paneelide liikudes küljest pudenevad.
"Head raskused" kinnitatakse poltidega paneelikarkassi külge, et isegi kui paneelid hõljuma hakkavad, siis paneelid keeravad tuulega ennast horisontaalseks ja tõstejõud väheneb.

Lennuki tiiba tõstab mitte tiiva all olev ülerõhk, vaid ülaküljel olev hõrendus.
Kuna paneelid on tavaliselt suunaga lõunasse, siis põhjatuulega tekkib lennukitiiva efekt, mis võib elavdada vähekasutatud paneelide turgu.
Piltidel on näha, et maas olevad paneelid on ühes tükis ja usun et enamus neis isegi annavad voolu.

[xxx111]

Hr Pingil on üldjoontes õigus...

Projekteerimise kohta ütleks vaid seda: projekteeritakse vastavalt lähteülesandele
So kui lähteülesanne sätestab PV paigalduse katusele siis võetakse KÕIK võimalikud koormused ja koormuskombinatsioonid ka arvesse
PV paigutuse, kaldenurgad, omakaalu, ballasti kaalu jms peab hoone konstruktsioonide projekteerijale lähteandmetena esitama PV paigaldaja / PV projekteerija
Ja väike märkus veel - pole veel kohanud PV projekteerijat (ma ei väida, et neid poleks) kes tuulekoormust adekvaatselt arvutada oskaks

[ping]

Hr Pingil on üldjoontes õigus...

Projekteerimise kohta ütleks vaid seda: projekteeritakse vastavalt lähteülesandele
So kui lähteülesanne sätestab PV paigalduse katusele siis võetakse KÕIK võimalikud koormused ja koormuskombinatsioonid ka arvesse
PV paigutuse, kaldenurgad, omakaalu, ballasti kaalu jms peab hoone konstruktsioonide projekteerijale lähteandmetena esitama PV paigaldaja / PV projekteerija
Ja väike märkus veel - pole veel kohanud PV projekteerijat (ma ei väida, et neid poleks) kes tuulekoormust adekvaatselt arvutada oskaks

Varasemal ajal, kui enamus lamekatusega hooneid projekteeriti siis ei tulnud kellelgi mõttessegi katustele paneele lisaraskuseks laotada, arvestati vaid kehtinud normidega.
Kui katuse kandetarindid projekteeris vähempakkumise võitaja ja tema insener arvutas projekti, siis nende katuste kandevõime on vägagi optimeeritud, ehk siis hoone konstrueerinud insener keeldub kohe paneelide paigaldamise mõttest. Kui "nõrk" lamekatus on projekteeritud lumekoristuse nõudega, siis paigaldatud paneelide vahelt on lund koristada praktiliselt võimatu.

Paneelide paigaldussüsteemide tootjad annavad koos tellimusega ka arvutis modelleeritud lisaraskuste paigaldamise plaani. Aga kas seda jälgitakse kui katuse kandevõime on niigi kehvake.

[xxx111]

"Varasemal" ajal projekteeritud lamekatused väga tihti RB paneelidega ning nende kandevõimega reeglina probleemi pole sest paneelid seal vahelagede koormuse kandevõimega
Oleneb muidugi mida "varasemaks" pidada...

ei tulnud kellelgi mõttessegi katustele paneele lisaraskuseks laotada, arvestati vaid kehtinud normidega

Midagi pole teha - nii on

Paneelide paigaldussüsteemide tootjad annavad koos tellimusega ka arvutis modelleeritud lisaraskuste paigaldamise plaani.

Tõepoolest. Aga on üks "aga"...
Lisaraskus (ballasti kaal) peaks olema selline, mis kompenseeriks tuule tõstva koormuse
Ballasti kaal tuleb arvesse võtta hoone kandekonstruktsioonide projekteerimisel
Aga kui teha kontroll tuule tõstvale jõule ning ballasti kaalule koos PV omakaaluga siis ei kipu need üksteist tasakaalustama
Tuleb ka tähele panna, et "soodsa" koormuse (ballast, omakaal) osavarutegur on 1,0 ja "ebasoodsa" koormuse osavarutegur (tuul) 1,5 (vastavalt standarditele)

[ping]

"Varasemal" ajal projekteeritud lamekatused väga tihti RB paneelidega ning nende kandevõimega reeglina probleemi pole sest paneelid seal vahelagede koormuse kandevõimega
Oleneb muidugi mida "varasemaks" pidada...

ei tulnud kellelgi mõttessegi katustele paneele lisaraskuseks laotada, arvestati vaid kehtinud normidega

Midagi pole teha - nii on

Paneelide paigaldussüsteemide tootjad annavad koos tellimusega ka arvutis modelleeritud lisaraskuste paigaldamise plaani.

Tõepoolest. Aga on üks "aga"...
Lisaraskus (ballasti kaal) peaks olema selline, mis kompenseeriks tuule tõstva koormuse
Ballasti kaal tuleb arvesse võtta hoone kandekonstruktsioonide projekteerimisel
Aga kui teha kontroll tuule tõstvale jõule ning ballasti kaalule koos PV omakaaluga siis ei kipu need üksteist tasakaalustama
Tuleb ka tähele panna, et "soodsa" koormuse (ballast, omakaal) osavarutegur on 1,0 ja "ebasoodsa" koormuse osavarutegur (tuul) 1,5 (vastavalt standarditele)

Raudbetoon katusele saab toetuskoha kinnitada sobivate kinnitusvahenditega ja lisaraskusi polegi vaja.
Probleem on pealt soojustatud "pehmete" katustega, sest sellise katuse ühe kinnituspunkti serdiga materjal maksab suurusjärk 50eur ja need tehakse lisaraskustega.

Uutel projekteeritavatel hoonetel võetakse muidugi kõik asjad arvesse aga jutt käib vanade renoveeritud katustega hoonete paigaldistest, mida püütakse maksimaalselt odavalt teha.

[xxx111]

Ballastil on üks väga suur eelis
Kõik läbiviigud katusekattest on "kurjast" ja need tuleb minimeerida
Maksimaalselt odavalt (ja enamasti rumalalt) üritatakse viimseni kõike teha

[arnis]

.... et 50% paneelidest hakkab vaatama kagusse, 50% edelasse, ....

Mis sellisel puhul paneelide optimaalne kaldenurk tuleb ?

Tahaks isegi teada.
Teoreetiliselt peab olema nurk järsem, sest päike on alati madalamal nendes ilmakaartes.

[Kalvis]

optimaalne kaldenurk on suvel ja talvel erinev aga keskmine on 42 kraadi. Seejuures võib olla +-15 optimaalsest. Ja ilmakaar on otse lõunasse.
Madalatel lamekatustel jäädakse ikkagi 30 kraadi juurde sest raam on kallis ja ei tasuvat seda vaeva ära.

[trebla]

Lõpuks saab optimaalse paigutuse ikķagi vaid katsetades teada.
Ja iga aasta ilm on erinev. Ja iga krunt on sellegipoolest erinev ja iga kliendi vajadused on erinevad. Arnis tahab ilmselt õhtul hilja ja hommikul vara elektriautot laadida...
Ja elektri hind muutub igal päeval ja igal aastal erinevalt. Aga et mingeid järeldusi kiiresti teha ja järgmisteks aastateks enam-vähem optimaalsem lahendus paika saada siis oleks alguses hea paneelid erinevate nurkade alla panna ja katsetamisel vaja iga paneeli tootlust eraldi jälgida.
Täiendav ajaviide.....

siin ma komistasin netis kolades miski kahesuunalise paigaldise peale. A ja B stringide nihe on miski 4 - 6 tundi... (MPP A ja B ette linnukesed panna ning show vajutada)
https://www.suntrol-portal.com/en/page/ ... ontent_nav

aga esilehel pole ei pilti ega ka kirjeldust kuidas need täpsemalt paigaldatud on...

[Kalvis]

Kui tahad maksimaalset toodangut saada siis on vaja trackerit. See eeldab raami ja viitsimist pööramissüsteemiga tegeleda. Üldjuhul on tracker kallim kui saadav tulu ja seepärast on see vähelevinud. Iseehitajatele aga oleks hea väljakutse. Preemiaks on ca 1/3 suurem saagikus. Ehkisegi talvel saab midagi.
Ilma trackerita on parim toodangu kogu saagise asend otse lõunasse (kõik paneelid) ja sinu laiuskraadi deklinatsiooninurk. Jällegi kui viitsid paneele kruvimas iga kuu käia siis saad ka selle nurga mängimisega lisatulu. Üldiselt tasuks suvist asendit eelistada, sest talvel pole päikest ja siis ei tooda need paneelid midagi.
Mõned jah nihutavad natuke kagusse ja edelasse. Sellega on saagikuse langus aga saab lahti tipust suvel kella 13.00 paiku - näiteks kui päikesepaneele on rohkem kui peakaitse läbi laseks siis see võte aitab - muidu lendab peakaitse keset päeva välja. Kui seda probleemi pole siis pole mingit mõtet paneele muusse suunda keerata.

[trebla]

praegu kus paneelid on odavnenud on probleem pigem võrgu poolt lubatud maksimaalne võrkuantav võimsus.
Ja keskpäeval tekib palju ülearust elektrit, mida võrku anda ei tohi aga elektriautot kah kodus pole, et seda laadida.... Ja suvel kütta pole samuti vaja....
Äkki tasub kogu paigaldis ehitada lausa ida-läänesuunalisena?
Minul on mõned paneelid katuse kuju tõttu keeratud lõunasuunast juba üle idasuuna 105 kraadi kirdesse.
ja seni nende poolt toodetud koguenergia on ainult 15% lõunasuunaliste omast väiksem aga ajalugu on muidugi veel vähe....

Eesmärgiks peaks ikka olema lõpuks ju investeeritud raha ( mitte kWp või muunduri kW) tootlus...

Tulevasuviseid keskpäevahindu ootan aga põnevusega...tea kas õlle jaoks neist jätkubki...?

[Kalvis]

praegu kus paneelid on odavnenud on probleem pigem võrgu poolt lubatud maksimaalne võrkuantav võimsus.
Ja keskpäeval tekib palju ülearust elektrit, mida võrku anda ei tohi aga elektriautot kah kodus pole, et seda laadida.... Ja suvel kütta pole samuti vaja....
Äkki tasub kogu paigaldis ehitada lausa ida-läänesuunalisena?
Minul on mõned paneelid katuse kuju tõttu keeratud lõunasuunast juba üle idasuuna 105 kraadi kirdesse.
ja seni nende poolt toodetud koguenergia on ainult 15% lõunasuunaliste omast väiksem aga ajalugu on muidugi veel vähe....

Eesmärgiks peaks ikka olema lõpuks ju investeeritud raha ( mitte kWp või muunduri kW) tootlus...

Tulevasuviseid keskpäevahindu ootan aga põnevusega...tea kas õlle jaoks neist jätkubki...?

Said õieti aru - paneelide nihe tekitataksegi keskpäevase tipu silumiseks ja hommikuks-õhtuks suurema võimsuse saavutamiseks. Just siis kui on tarbimine. Kui sul on kellaajaliselt teada oma maja tipuvõimsus siis sellesse kellaaega nihutadki paneelid. Seejuures saagikuse kadu on väiksem kui saadav kasu õigeaegsel elektritarbimisel! Tavaliselt on hommikune tipp kell 8-10 seega pooled paneelid kell 9.00 suunas ja ühtune 16-20, et sii kell 16 oleks hea.