Õhkkuiv puitsarikad 50x200 L-7200

[xxx111]

Tehniline sisu:

Tellija nõue RYL kvaliteediklass I või II või III

[xxx111]

Ma ei räägiks toorest puidust vaid puidu niiskusest
Ja kui mahub tingimuste alla siis polegi probleemi - tehakse mõõtmised ja korras
Teatav kvaliteet eeldab teatava niiskusega (ja kvaliteediga) puidu kasutamist
Miks see täpselt nii on seda tuleks küsida ilmselt vastavate nõete koostajatelt
Aga võib eeldada, et ilmselt siin taga on teatavad uurimused mis viitavad, et ühtede parameetritega materjali kasutamisel on tõenäosus teatava lõpptulemuse saavutamiseks parem / halvem

[xxx111]

Milleks selliste asjade üle vaielda?
Kui esitatakse kindlad nõuded (ma mõtlen konkreetselt tellija nõudeid) mida tuleb järgida siis milleks vaidlus?
Ma võin neid nõudeid pidada rumalateks jne kuid need ei olegi minu nõuded - need nõuded esitab tellija
Selleks, et neid nõudeid täita tuleb täita järgmisi nõudeid - ma võin ka neid pidada rumalateks aga see ei puutu üldse asjasse
Ma võin üldse igasuguseid tellija soove pidada rumalateks - jällegi see ei puutu asjasse
Mul on töövõtjana valida - kas võtan töö ette ja järgin mulle esitatud nõudeid (või vastutan kui ei järgi) või pean nõudeid rumalateks ja loobun tööst
Milleks vaielda...

[xxx111]

Tellija nõuded (ka siin teemas on näha) põrkuvad soovide ja kontoseisu vahel ning vahel ei tea ta ise ka, mida nõuab.

Vot sellega ma olen 100% nõus.
Julgen isegi väita, et eramuehituse juures 99% ei tea tellija ise mida ta tahab, ei saa ise aru mida ta tahab rääkimata sellest, et oskaks seda tehnilises keeles formuleerida

[vuuk]

Kruvide teemal natuke... Mul on tehtud kuivast puidust pukktellingud, mida igapäevaselt oma töös kasutan.
(ma pole kindlasti mingi kabinetiteoreetik vaid praktik). Kinnitusvahenditeks on kruvid. Pukid on mul oma välja mõeldud sellise põhimõttega, et nende jalgu saab lihtsasti eemaldada ja kõrgusi reguleerida. Puki jalad kinnituvad kahe 6 x 100 mm kruviga. Ükski kruvi pole veel purunenud kuigi mõned on juba kümneid kordi sisse-välja keeratud, tsink maha kulunud ja roostes, sh mitmeid aastaid nii sise- kui välitingimustes olnud, vihmas ligunenud ja läbi külmunud. Peamiselt peavad need tellingupukid kandma minu raskust ja lisaks olen peale ladunud 50...100 kg jooksvalt vaja minevaid materjale.
Kunagi alguses, ca 10 a tagasi olid neis liitekohtades kasutuses kinnitusvahenditena 5 mm kruvid. Siis üks kruvi tõesti purunes ja edaspidi sai tehtud järeldus ning asendatud 6 mm kruvidega.
Samas olen korduvalt märganud, et kruvide purunemine on suuresti seoses ka kruvi keeraja isikuga. Mul on mitmeid kogemusi, kus ühel hoone küljel lasen fermi kandadele kruvid mina ja teises fermi otsas keegi teine mees. Mul on välja kujunenud selline töömeetod, et algul "traageldan" fermid või sarikad kinnitussõlmes metall nurkadega + paari kruviga ja pärast lõpptulemuse üle kontrollimist ja vajadusel mõne detaili kinnituse korrigeerimist, kinnitan lõplikult naeltega. Hiljem kui on tulnud mingil põhjusel kruvisid välja keerata, on selgunud, et pooled teise mehe keeratud kruvid on katki kuid minu keeratud kruvid on enamus terved. Sellest olen järeldanud, et kruvi keeramisel on sama põhimõte, mis poltide-mutrite keeramisel. Ei ole mõtet vägistada - viimane ring tuleb jätta keeramata.
Teine kruvide purunemise põhjus on muidugi kruvide vale valik.

[vuuk]

Üks foorumlane ühes teises teemas on end tutvustanud ehitusel järelevalve teostajana.
Ma ei saa kohe mitte mainimata jätta, et ehituse omanikujärelevalve tööülesannete hulka kuulub muu hulgas ka kontroll, et kasutatavad materjalid (sh puitmaterjal) vastaksid projektile ja nõuetele.
Mina enda kuurile paigaldasin ka toorest puidust sarikad - ei näe probleemi.

[ping]

Kruvide teemal natuke... Mul on tehtud kuivast puidust pukktellingud, mida igapäevaselt oma töös kasutan.
(ma pole kindlasti mingi kabinetiteoreetik vaid praktik). Kinnitusvahenditeks on kruvid. Pukid on mul oma välja mõeldud sellise põhimõttega, et nende jalgu saab lihtsasti eemaldada ja kõrgusi reguleerida. Puki jalad kinnituvad kahe 6 x 100 mm kruviga. Ükski kruvi pole veel purunenud kuigi mõned on juba kümneid kordi sisse-välja keeratud, tsink maha kulunud ja roostes, sh mitmeid aastaid nii sise- kui välitingimustes olnud, vihmas ligunenud ja läbi külmunud. Peamiselt peavad need tellingupukid kandma minu raskust ja lisaks olen peale ladunud 50...100 kg jooksvalt vaja minevaid materjale.
Kunagi alguses, ca 10 a tagasi olid neis liitekohtades kasutuses kinnitusvahenditena 5 mm kruvid. Siis üks kruvi tõesti purunes ja edaspidi sai tehtud järeldus ning asendatud 6 mm kruvidega.
Samas olen korduvalt märganud, et kruvide purunemine on suuresti seoses ka kruvi keeraja isikuga. Mul on mitmeid kogemusi, kus ühel hoone küljel lasen fermi kandadele kruvid mina ja teises fermi otsas keegi teine mees. Mul on välja kujunenud selline töömeetod, et algul "traageldan" fermid või sarikad kinnitussõlmes metall nurkadega + paari kruviga ja pärast lõpptulemuse üle kontrollimist ja vajadusel mõne detaili kinnituse korrigeerimist, kinnitan lõplikult naeltega. Hiljem kui on tulnud mingil põhjusel kruvisid välja keerata, on selgunud, et pooled teise mehe keeratud kruvid on katki kuid minu keeratud kruvid on enamus terved. Sellest olen järeldanud, et kruvi keeramisel on sama põhimõte, mis poltide-mutrite keeramisel. Ei ole mõtet vägistada - viimane ring tuleb jätta keeramata.
Teine kruvide purunemise põhjus on muidugi kruvide vale valik.

Kruvide purunemine on seotud ka kasutatava riista jõudlusega, ehk kiire võimas riist jõuab löögiga ka 8mm kruvi katki keerata. Eemalt pole ju näha, et sissekeeratud kruvi on katki, peaasi et oleks sissekeeratud.
Hoolikas töö nõuab rohkem aega ja on kallim kui kiire töö. Odavam võidab hinnapakkumise.

Tehnoloogiast: Vanasti testiti küll naelte ja nurgikukruvide "voolavust" aga moodsad kolmest osast kokkukeevitatud kruvid on keevituse kohast rabedad ja need käituvad ettearvamatult.
Kruvide tugevust saab ligikaudselt hinnata selle järgi, et kui suure keeramisava on tootja kruvipeale teinud, kui see on pisike, ega siis ei õnnestu kruvi puru kah keerata sest ennem puruneb otsik.

(Koonus tugipinnaga nurgikukruvid võimaldavad ka töö kiirust suurendada kui silindrilise tugipinnaga kruve kasutades aga sellega tuleb maksta lõivu liite jäikusele.)

[ping]

Kas kuuril on ehitusfüüsika teine?

Füüsika on sama, aga kasutuskoha klimaatilised tingimused võivad erineda.
Kui kuurisarikad (või halupuud kuuris) tavaliselt hallitama ei lähe, siis villa ja kilevahel on hallitus kiire tekkima.

Ise kasutan ainult C24 materjali ja ka need on minu jaoks kõverad.

[xxx111]

Teoreetiliselt tõesti vahet ei ole kuidas saavutada nõutud niiskuse tase
Kui on soov kuivatada sarikaid paigaldatuna (vbl lisada ka küte) ning oodata muude kihtide paigaldusega vajaliku niiskuse saavutamiseni siis ka nii saab
Iseasi muidugi kui mõistlik see oleks

[vuuk]

Eelpool väideti, et kuiv puit lõheneb kergemini kui märg. See on küll huvitav väide.
Kergemini puruneb eelkõige ebakvaliteetne ja defektidega puit. Samuti läbikülmunud suure niiskussisaldusega puit. Kontrollimatult kuivaval toorelt paigaldatud puidul on suur lõhenemine, mis omakorda võib probleeme põhjustada. Kui lõhed tekivad hilisemal kuivamisel kinnitusvahendi kohale võib see olla oht konstruktsiooni tugevusele.
Puit ei ole homogeenne materjal. Kuivamisel-niiskumisel mahumuutused ei ole konstantsed suurused.
Kuivatamata materjali paigaldades tunneb kogenud käsi, et prusside kaal erineb märkimisväärselt. Kuivatatud, kontrollitud ja sorteeritud materjali kaal erineb suhteliselt vähe. Mis sellest järeldada? Eks ikka seda, mida on ka nähtud. Materjali mahu- ja kujumuutus ei ole alati ühtlane. Aga lõppkvaliteeti soovib tellija ühtlast. Eriti jamaks läheb lõpptulemuse kvaliteet kui mittenõuetele vastava materjali kasutusega kaasneb üheaegselt ka ülikiire ehitustempo.

[vuuk]

See kaaskodanikule "demagoogitseja" sildi kleepimine on tänapäeval muidugi väga moes. Kui vähegi saab, ei saa jätta kasutamata võimalust. Nagu näha.
Tõsi, kui mõni sõna või isegi kirjavahemärk jne lausest välja jätta, lause mõte võib muutuda ja suisa vastupidiseks. Aga ega me siin mitte keegi ilmselt nii puhast keeleoskust ei valda, et ühtegi "näpukat", eksimust sisse ei lipsa. Inimene ikka eksib kui midagi teeb. Mida vähem teeb, seda vähem eksib ja see reegel kehtib ka foorumipostituste juures. Järelikult soovides mitte eksida, tahtes vältida saada kellegi poolt materdatuks, on ainus võimalus jätta foorumis osalemata. Keeleoskus on niisugune "asi", mida on võimalik alati paremaks lihvida, aga meid kõiki ilmselt "kummitab" ajaline piiratus. Mina oma kõige suurema osa praegusest ajast praktiseerin ehitamist. Foorumis oma keelelise oskuse lihvimisega tegelen peamiselt öisel ajal.
See, et ühe sõna lausest välja jäetakse, ei pruugi veel tähendada, et meelega tahetakse mõtet muuta. Jutt käis ju konkreetselt sellest, millest äsja juttu oli.
Kui kaaskodaniku mõne foorumipostituse sõnakasutus jätab veidi soovida, siis positiivne selles on see, et saab eksinut materdada ja tema mõne veidi konarliku väljendi kallal ilkuda. Jällegi leiab kinnitust tõdemus, et parim toit on teine kaaskodanik.
Eespool kasutasin väljendit "puidu kuivamine tasakaaluniiskuseni". Jah, tunnistan, ei olnud poris õnnestunud väljendusviis. Aga kes tahtis, see kindlasti sai aru, mida mõtlesin. Kelle soov oli närida ja materdada, samuti oli võimalus olemas.

[vuuk]

Liivakastis mängides inimene kogeb varakult, et niiskest liivast ehitis püsib koos. Aga kuiva liiva puhul pudeneb laiali. Võttes värske, niiske sisuga saia ja lüües selle seina külge, siis see kindlasti ei lõhene. Parajalt kuivanud saia kuivikut naelutama asudes see ilmselt puruneb. Eeltoodud loogikat kasutades võib arvata puidu puhul sama. Tasuks tähele panna, et puit omab täiesti teistsugust sisemist struktuuri. Puidu puhul vesi selle sees ei anna juurde tugevusomadusi. Pigem avaldab konstruktsioonile kui tervikule negatiivset mõju.

[xxx111]

Vastavalt standarditele

Puidu normatiivne tugevus Xk
Puidu arvutuslik tugevus Xd = Xk * Kmod / 1,3 (saepuit)

Kmod sõltub kasutusklassist ja koormuse kestusest
Kasutusklass sõltub niiskusest
Võtame nt lühiajalise koormuse
Kasutusklass 1 ja 2 - Kmod = 0,9
Kasutusklass 3 - Kmod = 0,7

Võtame puidu C24
Normatiivne paindetugevus 24 N/mm2
Arvutuslik paindetugevus kasutusklassis 1 ja 2 - 24 * 0,9 / 1,3 = 16,6 N/mm2
Arvutuslik paindetugevus kasutusklassis 3 - 24 * 0,7 / 1,3 = 12,9 N/mm2

[Äärenurk]

Kui katus on kiletatud või ilm ilus hakkavad sarikad kiirelt kuivama.

"Veritoore" 2 tolli paksuse materjali tasakaaluniiskuseni kuivamine võtab aega vahelduva eduga aasta või rohkemgi.

Kui puit kuivab väidatavalt tasakaaluniiskuseni aasta, siis
-millist õhuniiskust silmas pead, kas suvist, talvist, kevadist, sügist; enne vihma, pärast vihma jne? Võta ilm.ee lahti ja näed, kuidas õhuniiskus muutub.
-kuidas seletad kardinaalset erinevust kuivamiskiiruses kui paistab peale päike ja puhub tuul või ned faktorid on puudu? Kas mõlemal juhul kuivab aasta või rohkemgi mingi müstilise taskaaluniiskuseni?

Tasakaaluniiskusel ei ole konkreetset numbrit.
Tasakaaluniiskus antud kontekstis tähendab puidu omadust tasakaalustada niiskust ümbritseva keskonna niiskusega (tasakaal).
Soovituslik on kasutada ehituspuitu niiskuse sisaldusega orienteeruvalt 12...20% (olenevalt kohast).

Igaks juhuks peab ära ütlema, et puidu tasakaaluniiskuse protsent ei võrdu ümbritseva õhuniiskuse protsendiga, vaid moodustab sellest ainult mingi osa. Hästi ümardatult lähenedes on meil aasta keskmine suhteline õhuniiskus 80% juures. Kui võtta arvesse suvist ja talvist temperatuuri, siis puidul, mis paikneb väliskeskkonnas, aga sademete eest kaitstud, on aastaringne tasakaaluniiskus laias laastus 15...20%.

Eespool kasutasin väljendit "puidu kuivamine tasakaaluniiskuseni". Jah, tunnistan, ei olnud poris õnnestunud väljendusviis.

Kas on veel paremat väljendit?

[Äärenurk]

Ma pole väitnuki, et niiskus puidus annaks juurde tugevusomadusi. Ma väitsin vaid, et naelutades nii kergelt ei lõhene. Aga võib olla siiski annab, nagu sitkust, elastsust? Proovi näiteks murda kuivanud vs toore puu oksa.

See on väga huvitav teema ja ilmselt läheb molekulaarselt kusagile vesiniksidemeteni välja. Kas keegi oskab täpsemalt selgitada?

Märg materjal on kindlasti sitkem ja elastsem, ent ei pruugi olla tugevam ja kindlasti ei ole kõvem.

[xxx111]

Igaks juhuks peab ära ütlema, et puidu tasakaaluniiskuse protsent ei võrdu ümbritseva õhuniiskuse protsendiga, vaid moodustab sellest ainult mingi osa. Hästi ümardatult lähenedes on meil aasta keskmine suhteline õhuniiskus 80% juures. Kui võtta arvesse suvist ja talvist temperatuuri, siis puidul, mis paikneb väliskeskkonnas, aga sademete eest kaitstud, on aastaringne tasakaaluniiskus laias laastus 15...20%.

Jah - see on muidugi õige - ei tulnud selle peale, et keegi võiks arvata puidu niiskust 80%.
Ka see on õige, et sademete eest kaitstud puidul võiks see olla 15...20% (kasutusklass 2).
Kasutusklass 1 kehtiks sisetingimuste kohta kus puidu niiskus ei ületaks 12%.

[xxx111]

Ma pole väitnuki, et niiskus puidus annaks juurde tugevusomadusi. Ma väitsin vaid, et naelutades nii kergelt ei lõhene. Aga võib olla siiski annab, nagu sitkust, elastsust? Proovi näiteks murda kuivanud vs toore puu oksa.

See on väga huvitav teema ja ilmselt läheb molekulaarselt kusagile vesiniksidemeteni välja. Kas keegi oskab täpsemalt selgitada?

Märg materjal on kindlasti sitkem ja elastsem, ent ei pruugi olla tugevam ja kindlasti ei ole kõvem.

Arvaks (aga täpselt ei tea seega palun mitte "tampida"), et on seotud jäikusomadustega, täpsemalt roomega.
Täpsemalt väljendades on "toore puu" deformatsioonid prognoosimatud.

[xxx111]

Tõepoolest ei tee standard arvutustugevuse leidmisel vahet 1 ja 2 kasutusklassil
Miks - ei oska vastata...Eks mingit uuringud on taga...
Küll on vahe nt roome arvutamisel (läbipainete arvutamisel) - tegur Kdef

Mis puutub kuivatamisse - ma olen ka eespool ju ka kirjutanud, et teoreetiliselt pole vahet kas kuivatad "kuivatis" või kuivatad "katusel"
Iseasi on kui pika aja jooksul saavutad nõutud niiskuse "katusel" kuivatades ja kas see on kokkuvõttes mõistlik
Aga teoreetiliselt ju vahet ei ole

[xxx111]

Oleneb mida pidada silmas "tööga edasimineku" all
Mina peaks silmas sarikate peale tulevate kihtide paigaldust
"Seestpoolt" saaks tegema hakata siis kui nõutav niiskus "käes"
Kuidas see praktikas saavutada - ei tea - ehk võimalik
"Toore" puhul tuleb ära unustada ka tugevussorteeritud puidu omadused (ja üldse sel juhul kui kasutada "templita" puitu)
So ilmselt tuleks arvutuste juures kasutada C16 (C18) parameetreid

Kõik on võimalik...
Hoone tellijaga vastavad kokkulepped ja korras

[xxx111]

Ma olen täiesti nõus, et nii "lohakalt" ehitatud piire kui "valesti" ehitatud piire on oluliselt ohtlikum tehniliselt igas mõttes
Soojatehniliselt, niiskustehniliselt, tugevuse aspekte silmas pidades jne
Igal juhul on tuulduval pööningul külmemas ja niiskemas keskkonnas (võrreldes sisetingimustega) sademete eest kaitstud puit oluliselt "lollikindlamas" keskkonnas (sest eelpool nimetatud asjaolud on arvesse võetud) kui "pakitud" puit piirdes - eriti kui vaadata kasvõi antud foorumi kontekstis kus piirete küsimuste juures kohtab "imelahendusi"

Tunnistan päris ausalt, et kuivamise perioodi kohta ei oska vastata...

[xxx111]

Eelpool nimetatud põhjustel on väga oluline (minu arust) projekteerijaks ja ehitajaks valida asjatundlik (mitte odavam) töövõtja
Kõik parameetrid mida projektis kirjeldatakse valitakse (peaks valima, mitte copy-paste "kusagilt projektist mida oled kusagil näinud") konkreetsetel põhjustel eeldades mingeid kindlaid kasutustingimusi
Olgu nendeks parameetriteks erinevad materjali tugevusklassid, kasutusklassid, keskkonnaklassid, soojajuhtivused, kvaliteedi parameetrid jms
Ja ka tellija peab ise aru saama kasutustingimustest (kas ise või vastava abiga)
Niipea kui muuta kasutustingimusi ei pruugi esmalt valitud parameetrid enam adekvaatsed olla

Kui nüüd tehakse märkus "eelduste" kohta siis ma vaidlen vastu
Midagi peab eeldama - asjatundlik projekteerija üritab alati tellijalt "välja pinnida, et mis seal toimuma hakkab" et hinnata kasutustingumusi - kui tellija ise ka ei tea (nt kavatseb välja rentida) siis lihtsalt valitakse oma parima teadmise kohaselt ja fikseeritakse valitud asi seletuskirjas
Toon näite ladude põrandate kohta - no on vaja teada koormust ja on vaja teada tingimusi, et määrata betooni keskkonnaklass, kaitsekihid, tugevusklass, põranda paksus, armatuur jne

[Urmas]

Kuid vastuseta on siiani, kui kiirelt siis reaalselt selline sarikas kuivab (eeldame siis, et 20 % juurde) näites suvel? Mina eelnevalt väitsin, et mõne nädala kuni mõne kuuga. Kas keegi vaidleb vastu?

Mina vaidlen. Siinkandi suvekliima on täiesti ettearvamatu ega ei ole kontrollitav ega suunatav.

[vuuk]

Kahetollise materjali kuivamine (kaetuna) tasakaaluniiskuseni kulub aasta või kauem. Sõltub aastast. Meie kliimas aastad ei ole vennad.
Seda ma arvan kogemuslikult. Puitu aastakümneid oma käega tõstes koguneb kogemus. Olen ka puidu niiskustaset aparaadiga mõõtnud, aga see selleks. Need aparaadid on nii nagu nad on - mõõdavad ainult pealispinna niiskust. Täpsemalt saab puidu niiskustaset mõõta ja arvutada katseliselt kaalumise teel. Seda õpetati koolis ehitusmaterjalide õpetuse tunnis. Ehk tuleb tuttav ette neile, kes ehitusvaldkonda õppinud.
Tasakaaluniiskuse all mõtlesin eelpool kirjeldatud olukorda, kus toores puit paigaldatakse väliskeskkonda ja kus puit saavutab niiskustaseme, kus edasi ei kuiva, vastavalt õhuniiskuse kõikumisele hakkab edaspidi kõikuma mõnevõrra ka puidu niiskustase.
Mõeldud oli okaspuu puitu, sest konstruktsioonides lehtpuitu üldjuhul ei kasutata.
Põikan korraks küttepuude valdkonda.
Kuna ma kütan küttepuudega, siis kasutan vähemalt 2 aastat kuivanud küttepuid. 1 aasta kuivanud puud kipuvad tules visisema. See on üks kogemus, millest võiks midagi järeldada.
Metsakuiv kuusk kuivab ühe aastaga ära. Toores okaspuu kipub jääma ühe aasta kuivanuna poolkuivaks. Kuipalju protsentides arvuliselt teeb, ei ole mõõtnud. Arvan hinnanguliselt, et olenevalt konkreetse aasta kuiva perioodi pikkusest kuivab aastas välisõhus 16...20 protsendini, mis on välistes tingimustes kasutatava ehituspuidu nõuetele vastav niiskustase.

[Hiid]

ostsin just hiinlaselt niiskusemõõtja, kasepuu, mis seisnud kuuri all, näitab 12%
Peab ühe pooleks saagima ja vaatama, mis ta seest on....