Ecoterm+ 375 vs 500

[Marek_R]

Tere

Plaanis teha umbes 80m2 maja. Seina materjaliks plaanis kasutada ecoterm+ plokke, sest see ei vaja lisasoojustust. Nüüd olen valiku ees kas 375 või 500. Kas tasub teha 500 sein või mitte? Seina enda maksumus tuleb suurem kui 375 puhul, aga kas paksem sein tasub ennast ära, et küttekulud väiksemad?

Marek

[xxx111]

Misa see võiks tähendada, et ei vaja lisasoojustust?
Ka Fibo või Columbia jms ei vaja teoreetiliselt lisasoojustust...
Lihtsalt nati rohkem tuleb kütta...

[Marek_R]

Seda ütleb tootja, et ei vaja lisasoojustust. Kas peaks kahtlema selles väites?

Marek

[xxx111]

Ei pea kahlema...
Lihtsalt see on pehmelt öeldes jabur ütlemine (vt eelpool märge Fibo või Col kohta)
Soojustamine või mitte / mis paksus / mis soojustus jms sõltub kõik sellest milline on "lähteülesanne"
Kui Sa ise ei saa aru mis kriteeriumid Sa sead välisseina soojapidavusele siis ei oska mitte keegi Sulle vastata mida Sa tegema peaks. Ma ei mõtle konkreetseid numbrilisi väärtusi vaid üldjoontes.
On selge, et 500 on soojapidavam kui 375 - kas 500 on "parem või halvem" on teine küsimus

[mkubi]

Kui kindlasti ei plaadi tulevikus lisasoojustust panna majale, siis vali 500.

[mkubi]

Marek, huvi pärast küsin, palju hinnaerinevus just sinu jaoks tuleb nende kahe ploki vahel? Kui ostad nö letihinnaga, siis ei pruugi mõistlik olla kallim sein ehitada. Eriti kuna maja on nii väike ja küttele kulub niikuinii poole vähem, kui naabrimehel. Kui oskad materjali näiteks ilma km-ta osta, siis pane kindlasti 500. Annab majale turuväärtust juurde ja ise on ka parem meel sees elada.

[bjorn]

Vaata ja silluste hinda! Kui ikka plaanis 3m sildega aknaid terve sein täis toppida, et siis 500mm Ecoterm sillus maksab rohkem kui sein ise. Selles osas kitsam sein on soodsam.

[xxx111]

Vaata ja silluste hinda! Kui ikka plaanis 3m sildega aknaid terve sein täis toppida, et siis 500mm Ecoterm sillus maksab rohkem kui sein ise. Selles osas kitsam sein on soodsam.

Kui on plaanis terve sein aknaid täis toppida siis pole soojapidavuse seisukohalt vahet kas 375 või 500 või kasvõi 200

[Urmas]

Ma hästi ei taipa inimeste mõttekäikudest? Kui 500 on paremate näitajatega, siis milleks mõelda 375 peale, isegi arvestades hinnavahet. Võiks mõelda/arvutada 30-50 aasta perspektiivis. Kõige lihtsam oleks võrrelda küttekulude hindasid, kuid kahjuks ei tea keegi, mis suunas hinnad on liikunud 30 aasta pärast. Või kui kliimamuutus toimub ikkagi soojenemise suunas ja 30 aasta pärast saame siinkandis saaki 2x aastas, siis on vist isegi 375 üle punnitatud. Maja müüre ehitatakse reeglina üks kord ja rohkem kogu maja kasutusaja jooksul idee järgi neid torkima ei peaks, siis miks mitte "raisata" raha ühekordse väljamineku peale.

[xxx111]

Ühekordset väljaminekut tuleb võrrelda perioodi jooksvate kuludega
Võib kujuneda olukord kus suurem ühekordne kulu + sellele vastavad perioodi jooksvad kulud ületavad väiksema ühekordse kulu + sellele vastavad perioodi jooksvad kulud
Ka juhul kui kulud on võrdsed (või isegi viimasena mainitud kogukulu on suurem) ei tähenda see, et esialgne suurem väljaminek on õigustatud - see tuleneb finantseeringu väärtuse muutusest ajas

[Prill]

Hinna osas oleks huvitav teada, kas Ecoterm+ ruutmeetri hind on madalam, kui teistel, eraldi soojutusega seintel. Loogika järgi võiks kokkuhoid tulla vähemalt eraldi soojustuse paigaldamise kulude äralangemiselt. Samas turumajandus sedasi vist ei toimi, et keegi mõtleb lisa soojustust mittevajava seina ja müüb seda selle võrra odavamalt, arvatvalt hinnastamisel püsitakse teiste seinatüüpidega konkurentsis. Seega tellija vaatest justkui polegi suurt vahet, millise konstruktsiooniga sein teha - lõpuks sarnaste omadustega (nt soojapidavus jm) seinad sarnase hinnaga.
Ecotermi kodulehelt jäi silma antud seinatüübi sobivus iseehitajale, kus antud seinatehnoloogia on suhteliselt lihtne, sobilik näiteks iseehitajale, kes paljut ehituskunsti ja vilumist ei oma. Plokid ise kerged, hästi töödeldavad, segude-betoonidega pole vaja jännatata, saab hakkama liimimise ja loodimisega. Samuti kui ise oska välisseina soojustada, saab selle ploki valikuga selle tööetapi sootuks ära jätta.
Võibolla saab isegi insenerikuludelt kokkuhoidu, kunagi jäi bauroci kampaaniast mulje, kui kogu maja konstruktsioon (seinad, sillused, vahelaed) tellida neilt, siis vastavad arvutused teeb tehas ja vist isegi tarnis kogu tellitu vajadusel õiges järjekorras objektile. Enam seda pakkumist kiirel sirvimisel silma ei jäänud, ja eks nagunii reklaam ja tegelikkuses tasuta lõunaid pole, klient maksab lõpuks "tasuta" asjad kinni.
Miskid aegunud hinnaskaalad ka erinevatele seintele Bauroci nägemuses:
https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2016/ ... dga_23.pdf
https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2016/ ... tletud.pdf

[xxx111]

Lihtsalt meeldetuletuseks
Bauroc pole sobiv ei pinnases ega soklis
Bauroc Ecotherm külmakindlus 25 tsüklit (Fibo, Columbia jms 50 tsüklit)
Külmakindluse juures lisaks arvestada, et üks neist ongi reaalselt külmas / teised mitte

[Prill]

Bauroc ise väidab sama:

8. Kas bauroc plokke võib laduda ka maa alla, näiteks vundamendiks?
bauroc plokid on mõeldud kasutamiseks maapealsetes konstruktsioonides. Vundamendi tegemiseks me bauroc plokke ei soovita.

Kuskohast see vundamendi jutt järsku sisse kargas, kui keegi küsiks soovitusi, kas ehitada palkmaja või karkassmaja, kargab üks insener välja jutuga, kuidas karkass sobib vundamendiks vähem, kui palk.., sest peenem karkass kestab 2x vähem, kui palk..
Sokkel on tavaliselt vist vundamendi maapealne osa, kuni arutluse all ei ole baurocist vundamenti teha, ei puutu see ka soklisse, ega üldse kuidagi teemasse.
Teemaalagataja kirjutab mustvalgel:

Plaanis teha umbes 80m2 maja. Seina materjaliks plaanis kasutada ecoterm+ plokke, ..

ei nähtu, et plaaniks kasutada antud plokke vundamendi, katuse, ahju, korstna vm jaoks..

Muidu, minu ja laiade rahvamasside harimiseks, mida tähendab "külmakindlus" ja selle kordade arv, kas materjali külmaga kokkupuudet ja sulamist, materjali täielikku läbikülmumise- ja sulamise kordi, mis on materjali olek, kas vettinud, kuiv, keskmine õhuniiskus. Külmumise teemadel tihti materjal ise külma ei karda aga materjali sattunud vesi külmudes-sulades tekitab probleemi.
Kui bauroc seina ekspluateeritakse ettenähtult ehk on plokk on nii sise-, kui välisviimistletud ja otsese vee eest kaitstud, ei tohiks ka külm pääseda lammutama, isegi kui maja mõneks ajaks ekspluatasioonist välja (ei köeta) jääb.
Minu arusaamist mööda on see 25 vs 50 külmumistsüklit rohkem teoreetiline teema, kus columbia sein arvatavalt kestab 2x kauem, kui looduse kätte jääb, kas see kauem on 25 vs 50 aastat, 250 vs 500 või 500 vs 1000 aastat

[xxx111]

Kuidas puutub vundament teemasse?

Puutub (minu arvates) lihtsalt (ehitusettevõtjad parandavad):

- Mitme erineva materjali hange / transport jms
- Erinevatest materjalidest tulenevad erinevad töötehnoloogiad jms (vbl isegi erinevad töövõtjad)

jne

[mkubi]

Bauroc Ecotherm külmakindlus 25 tsüklit (Fibo, Columbia jms 50 tsüklit)
Külmakindluse juures lisaks arvestada, et üks neist ongi reaalselt külmas / teised mitte

Väga õige tähelepanek. Eelmine talv oli mitu kuud järjest nulli kraadi juures temp. Ehk siis iga öö toimus külmatsükkel. Ekstreemsetes oludes juhtub nii, nagu järgnevas videos:

https://www.youtube.com/watch?v=0sEUt_a ... gs=pl%2Cwn

Kindlasti peaks ecotermil olema rääst.

[Urmas]

Väga õige tähelepanek. Eelmine talv oli mitu kuud järjest nulli kraadi juures temp. Ehk siis iga öö toimus külmatsükkel. Ekstreemsetes oludes juhtub nii, nagu järgnevas videos:
https://www.youtube.com/watch?v=0sEUt_a ... gs=pl%2Cwn

Rumal näide. Kas ekstreemolukordades elatakse katuseta majas? Selline juhtub praktiliselt iga asjaga, mis pole mõeldud ilmastiku meelevalda jätmiseks katmata. Meie kahekorruseline kortermaja on ehitatud eelmise sajandi kuuekümnendatel tolleaegsest tuhapaneelidest, räästas 7+m kõrgusel ja ca 50cm lai, vihmveerenne ei ole,fassaad on ainult värvitud ja peale esimest värvi pole keegi rohkem fassaadi puutunud. Sokkel ca 60cm kõrgune ja tõesti on alt servast ainult mõned üksikud tükid lahti tulnud. Kui nüüd teha natuke laiem räästas, ei tohiks idee järgi selle viimistluskrohvi all oleva Aerociga aastakümneid midagi juhtuda.

[xxx111]

Eelpool toodud näide pole ehk kõige õnnestunum tõesti
Kuid materjalidel on vahe
Eks see selline "isikliku eelistuse teema" ole
Siin ma näen, et peetakse eeliseks "ühekihilist" välisseina - mina isiklikult ei pea seda eeliseks vaid puuduseks...
Niisamuti ei kasutaks isiklikult välisseinas plokki mille tihedus jääb alla 400kg/m3

EVS-EN 1996:

[mkubi]

Veneajal tehtud tuhaplokk on ikka palju raskem tavalisest baurocist.

xxx111, kas sulle selgitati ka koolis, kuidas neid külmatsükliteste täpselt tehakse? Ma kunagi nägin mingit videot ja seal tehti nii, et hoiti mingi aeg plokke vees ja siis lasti kuivada mingi niiskusprotsendini ja siis pandi külmakambrisse. Kas on mingi standart, kuidas kõik tootjad seda tegema peavad?

[xxx111]

Ikka on standard
Kõik tooted peavad mingile standardile vastama - poorbetoonplokid EN 771-4
Ja see standard ütleb, et külmakindlus on 25 tsüklit vs mõned teised plokid 50 tsüklit
Külmakindlus: võime taluda vees, immutatud või niiskes olekus süstemaatiliselt toimuvat vahelduvat külmumist ja
sulamist.
Ecothermi mahukaal on 300 kg/m3

[ping]

Hiirtel ja sipelgatel peaks olema poorbetooni hulga raskem pesa teha kui villa või peno sisse.

[xxx111]

Bauroci reklaam on muidugi hea
Kuid siiski ma juhiks tähelepanu, et rasvaselt antud number 0,072 ei sobi arvutustesse ja Bauroc teab seda ise ka (allpoolt tabel numbriga 0,08)
Lisaks juhiks tähelepanu, et see on materjali (mitte seina) number
Seina numbri leidmiseks tuleks arvesse võtta nt vuugid, sillused jms (täpselt samuti nagu võetakse arvesse nt puitkarkass soojustuses)

[xxx111]

Lisan veel ühe vasturääkivuse
Siin on antud valem müüritise tugevuse arvutamiseks
Ning edasi on antud, et võib paigaldada nii "õhukesel vuugil" kui "tavavuugil"
Märkimata on, et paigaldusega tavavuugil on tugevus hoopis midagi muud