Päikesepaneelide hinnapakkumised

[kaimagk]

(Halvustavas toonis sõna "targutama" kasutamine näitab tavaliselt, et sõna kasutaja ei valda teemat ega oska selles ei kaasa rääkida ega enda jaoks midagi vajalikku leida, aga tahaks ikka kah midagi vahele öelda.)

[/quote]
Ei taha kaasa mitte midagi öelda!!
Loe pealkirja! Või muutke see!
Aga ootan siin teemasi päikesepaneelide kohta!!!
Kes siin targutab muidu?
Magnar

[trebla]

kas kellelgi on välja pakkuda head soodsat lahendust üherealise maapaigaldise raami jaoks .
Mida iseehitajal oleks käepärastest juppidest kerge ise teha aga mis ka kestaks?

[xxx111]

Siin küll tehti märkus "targutamise" kohta ning selle kohta, et kõik postitused ei anna "PV hinda" kuid minu arvamuse kohaselt on teema arenenud välja just PV "hinnast".

Riskin pahameelega ja lisan siia siiski:

[Kalvis]

kas kellelgi on välja pakkuda head soodsat lahendust üherealise maapaigaldise raami jaoks .
Mida iseehitajal oleks käepärastest juppidest kerge ise teha aga mis ka kestaks?

Kui maakoht, ehitaks puidust. Kaikad koorid ära, soovitavalt värvida. Sama ettepaneku tegin tuttavale, aga kuna ta loobus siis jäigi raam tegematta
Puidu otsa vastu maapinda ei paneks, sinna tuleks kasvõi kivi või miski rauast asi kontakseks maapinnaga panna, muidu mädaneb ots kiiresti

[xxx111]

Seos PV energiaga oleks minu hinnangul järgmine:

"Puidu ahju ajamise" eest on pikalt makstud toetust (ja makstakse praegugi) keskkonnasäästliku argumendiga
Tuleb välja, et tarbija on maksnud põhjendamatut hinda ebaefektiivse energia eest mis lisaks eespoolmainitud puudustele pole ka kaskkonnasäästlik
Hiljutisest TA "energiapärastlõuna" kuulamisest jäi meelde number 100 miljonit tonni utiliseerimist vajavaid PV jäätmeid aastal 2050, millega pole kusagil arvestatud.
Mis siis kui PV elukaare kõiki "kulusid" arvesse võttes tuleb järelduseks sama: ebaefektiivne ning keskkonnasäästu pole?

[Kalvis]

Puit on siiski taastuv energia. Isegi täna jäetakse metsalangetamisel oksad maapinnale, ei tasu elektrijaama vedamist ära. Ja mädaneb.

[ping]

Puit on siiski taastuv energia. Isegi täna jäetakse metsalangetamisel oksad maapinnale, ei tasu elektrijaama vedamist ära. Ja mädaneb.

Mädanemine on põlemisega analoogne oksüdeerimise protsess, kus vabaneb orgaanilisse materjali kasvamisel salvestunud süsihappegaas.
Ehk kui arvestada reaktsioonis osalevate ainete massi on tulemus praktiliselt sama.

[ping]

kas kellelgi on välja pakkuda head soodsat lahendust üherealise maapaigaldise raami jaoks .
Mida iseehitajal oleks käepärastest juppidest kerge ise teha aga mis ka kestaks?

Kõik standardmõõdus profiilmaterjale kasutavad laiatarbe paigaldised on niigi juba odavaks optimeeritud.
Kui neid kopeerida, siis vast õnnestub kokku hoida.

Materjali valikul tuleb jälgida nende kokkusobivust.
Süvaimmutatud puit ei tohi kokkupuutuda tsingitud kinnitusvahendite ja konstruktsiooni osadega.
Tsingitud metall ei tohi kokku puutuda alumiiniumiga.
Vask ja alumiinium ei tohi kontaktis olla.
Terase ja alumiiniumi soojuspaisumise tegur erineb 2 korda.
jne.

[trebla]

.....

Materjali valikul tuleb jälgida nende kokkusobivust.
Süvaimmutatud puit ei tohi kokkupuutuda tsingitud kinnitusvahendite ja konstruktsiooni osadega.
Tsingitud metall ei tohi kokku puutuda alumiiniumiga.
Vask ja alumiinium ei tohi kontaktis olla.
Terase ja alumiiniumi soojuspaisumise tegur erineb 2 korda.
jne.

???
mis see immutus tsingile teeb?
Samas ma kuulsin äsja , et olla probleemne panna kokku alumiinium ja roostevaba?

Küsimus selles ongi, et kas on kellegil üherealise raami soodsat lahendust.....
Kruvivaiad ja otsese vihma eest kaitstud immutatud puidust talad?
Kui teha madal üherealine aga kahepoolne põhja-lõunasunalise harjaga paigaldis, siis probleem pole mitte kaal vaid vundamendi maakinnituse töö tõstvale tuuletõmbele?

CO2 molekuli mõjul pole vahet kust see C aatom pärit on.
Kõdunemisel eraldub siiski ka metaan, mis on hulem kui CO2
CO2 kontsentratsiooni saaks langetada kui koristatud orgaaniline aine ladustada kõdunemisvabalt.

Hiljutisest TA "energiapärastlõuna" kuulamisest jäi meelde number 100 miljonit tonni utiliseerimist vajavaid PV jäätmeid aastal 2050, millega pole kusagil arvestatud.

Loomulikult tuleb peagi tegeleda kasutatud paneelide utiliseerimisega kuid alumiinium on niigi hinnas ja klaasiga pole vast selliseid probleeme nagu tuumajäätmetega, mis võivad muide Prantsusmaa riigi peagi pankrotti viia..

Pealegi on siin suurusjärguga mööda pandud.
400 W paneel kaalub 20 kilo ehk 20 000 grammi
https://d3g1qce46u5dao.cloudfront.net/d ... 2cells.pdf
seega 50 g vatt.
(Paneelikoormat vedades pabistasin politsei pärast sest olin koormanud käru üle.
Kogu muud kola oleks rahulikult võinud ka 3x rohkem peale laduda. )
aga isegi kui võtame topelt, siis täispaigaldus 100 g/vatt.

Aastas pannakse praegu üle 100 GWp, need paneelid on siis selleks hetkeks 30 a pärast läbi...
(tootelehel on garantii 25 aastat...äsja just keegi luges moraali katusepleki eluea koha, et kasutusiga olla kordades pikem garantiiajast).

1 Wp paigaldatuna siis 100 g ehk 0.1 kg.
1 kWp - 100 kg
10 kWp - 1000 kg... (no seda poleks katus äkki tõesti vastu pidanud...)
1 MWp - 100 tonni; 1 GWp - 100 000 tonni ; 100 GWp - 10 miljonit tonni ..
Aga seegi on üle hinnatud.
Samas see 100 GWp on 30 aastaga tootnud 3000 TWh elektrit
mille saamiseks muidu oleks tulnud põletada 1 000 000 000 (miljard) tonni naftat.

[xxx111]

https://www.err.ee/1132555/paikeseenerg ... nergiatasu

Aga muidu on igati hea asi...

[trebla]

No sama mida mina siin eespool kirjutasin. Kes lasi seaduse selliselt sõnastada, et kobarjaamad võimalikuks said..
Ja miks esimeste ilmumisel seadust kohe ei muudetud?

Ja hiljutises miskis Kredexi(?) asjas kus räägitakse väikeelamute renoveerimisest, on vihje päikesepaneelidele kuni 200 (sic !) kW....


Aga selle vastu aitab mis ?

..loomulikult omale päikesejaama tekitamine...

teed sellise, mis toodab pikalt ka hommikul ja õhtul ning sellevõrra võtad võrgust vähem ja ka maksad seda taastuvenergiatasu vähem... (sellepärast ma siin küsingi, et kas kellelgi on head lahendust üherealise jaoks?)
Ülejäägi eest saad raha...

Kuidagi saab paralleeli tõmmata autodega... poleks pea kõik enesele neid ostnud, oleks taskukohane raudtee ehk igas linnas, ja me ei peaks reisirongiliiklust maksumaksja rahaga doteerima...
Ja neljarealisi teid kook ökoduktidega poleks vaja ehitada...

Aga ei pruugi olla võimatu, et see 450 MWp viib teisest küljest sellisele ületootmisele, et elektrihind ise kukub...(sest kaablit Rootsi meil ikka veel ei ole) ....ja kogusumma ei pruugi üldse suurem tulla...

PS
Vastutustudetu on võhikust kuulajat muidugi eksitada selle Auvere jaamaga võrdlemisega.. potentsiaalsete kasutustegurite erinevus on ikkagi 8-kordne...
Ja ka Veskimägi ise ei saa terminitega hakkama.

Huvitav, kas EE ise kah kobarjaamu ehitab? see seletaks seadusandja leebust...?

Sakslastel oli seadusesse sisse kirjutatud tariifide ülevaatamine iga pole aasta tagant, see oleks võimaldanud kobarjaamade vohamist kiiresti pidurdada...

Kõige olulisem on olla aga ühendatud suurde ja võimsasse võrku , siis saab seal igatmoodi toota ja tarbida...

Käsitlemata jäi aga asjaolu, et 2/3 tuuleenergia võimsustest langeb toetusskeemist nelja aastaga välja ja seal toetusraha vajadus vabaneb....

[xxx111]

Aga selle vastu aitab mis ?
...loomulikult omale päikesejaama tekitamine...

Isiklikult näeks lihtsamat teed - keegi ei saa tarbijalt toetust...
Ning "ellu jääb" see kellelt tarbija ostab...

[trebla]

Aga selle vastu aitab mis ?
...loomulikult omale päikesejaama tekitamine...

Isiklikult näeks lihtsamat teed - keegi ei saa tarbijalt toetust...
Ning "ellu jääb" see kellelt tarbija ostab...

Nii ongi..aga see lükati 2018 lihtsalt kaks aastat edasi.
Vahepeal tegeleti muidugi meelepärase asjaga - tuuleenergia pidurdamisega Tootsi ja Aidu keisside näol, nii, et tervikuna ehk maksame vähem ja nende pisijaamadega jaguneb seda väiksemat raha lihtsalt rohkematele persoonidele.
Kui muidugi Tootsi ikkagi vana skeemi alla susserdatakse ... no kas on võimalik ?

[xxx111]

Toetus...

[xxx111]

Lisaks veel, et toetus ei kao mitte ära vaid toetuse suuruse fikseerimine kaob ära
Vähempakkumine käib toetusele (mitte hinnale)...

[trebla]

Hinnale käib vähempakkumine igapäevaselt.. Nordpooli börsil

Augustis 2020 oli mu viimase 12 kuu tarbimise kWh hind väiksem kui sama 12 kuu keskmine hind septembris 2012 (siis veel polnud börssi ja taastuvenergiatasu oli 0,87 senti/ kWh)

[xxx111]

Hinnale käib vähempakkumine igapäevaselt.. Nordpooli börsil

Kuid mingil seletamatul põhjusel moodustab osade tootjate hinnakomponendist suure osa toetus

[trebla]

Kui maakoht, ehitaks puidust. Kaikad koorid ära, soovitavalt värvida....

Nojah.... küüni katusele pandu on kah pm kooritud (ja sealjuures värvimata !) ümarpuidule pandud ....
ja 'alusraam' on kestnud juba üle 80 aasta...
Ja koorida pole endal vaja.. sellega tegelevad minu asemel juba üraskid metsas.... (õnneks ei klassifitseeru nad vast riiklikuks toetuseks - pole riigi üraskid... !! )
Oluliseks muutub siin puidu kaitsmine paneelide vahelt läbi tuleva vee eest...
Hakka või sellepärast lambaid pidama...

[trebla]

Hinnale käib vähempakkumine igapäevaselt.. Nordpooli börsil

Kuid mingil seletamatul põhjusel moodustab osade tootjate hinnakomponendist suure osa toetus

Ole mureta - ka teistel on palju toetust sees...
Kas ka vanade põlevkivijaamade ehituskulu määriti elektrihinnale laiali ?
Kaevanduste rajamiskulu ? Kohtla Järve ja Narva linnade ehituskulu?
Kas Olkiluoto ehitushinna ülekulu tuleb nende müügihinda või plekib keegi (omanik ? maksumaksja ? ) selle ikkagi kinni ?

[xxx111]

Hinnale käib vähempakkumine igapäevaselt.. Nordpooli börsil

Kuid mingil seletamatul põhjusel moodustab osade tootjate hinnakomponendist suure osa toetus

Ole mureta - ka teistel on palju toetust sees...
Kas ka vanade põlevkivijaamade ehituskulu määriti elektrihinnale laiali ?
Kaevanduste rajamiskulu ? Kohtla Järve ja Narva linnade ehituskulu?
Kas Olkiluoto ehitushinna ülekulu tuleb nende müügihinda või plekib keegi (omanik ? maksumaksja ? ) selle ikkagi kinni ?

Ma arvan ja loodan, et Sa tegelikult mõistad, et võrdled "siga ja kägu"...

[trebla]

Mitte täielikult...
Kui vene riik rajas miski Sajaano-Sushenskoje, siis läks sinna maksumaksja raha..tollal lihtsalt riigi raha..
Ja nüüd räägime, et venes olla odav elekter... sama kõigi riigi ehitistega.. ja ka igal pool mujal riikides - nagu näiteks prantsuse tuumaenergia. Erakapital poleks seda ehitanud sest selle tasuvus oleks liiga pikk olnud, kui üldse. Näe - praegu üritatakse Hinkley Pointi uut reaktorit ehitada - investorid hüppavad alt ära, sest asi ei tule kasumlik... kui riik raha alla ei pane siis jääb see pooleli.
Taastuvenergias paneb riik lihtsalt omaosaluse algul miski perioodi jooksul sisse toetuste näol... ja siis erakapital majandab edasi. Mõned riigid on lihtsalt sellise lahenduse kasuks otsustanud.
Saksamaa näitel on see süsteem tänaseks arendanud valmis päikesepaneelide tehnoloogia, mille odavama otsa paneele müüakse maailmaturul 17 senti vatt. Kunagi elektrikute foorumis keegi kommenteeris, et sellise paneks juba katusepleki asemel. Ja minagi siin vihjasin, et paneelipaigaldis tekitab miski sara, millele võiks ka teise otstarbe lisaks leida...
Kuid toonitan veelkord, et see ei tähenda, et Eesti riik peaks samuti vägisi toetama...!
Ei pea - sest meie toetusel pole maailmale tervikuna miskit mõju!
Mis kasu on sellest, et keegi Veskimägi kilkab, et me oleme oma taastuvtoodanguga juba 2025-ndas aastas vms.?
Pigem kahju, sest järgmine eesmärk väänatakse meile ükskord sellevõrra vängem.
Me peaks oma raha mõistlikult kulutama. Tuulikud ja paneelid odavnevad ja osta tuleb neid siis kui on soodsam.
Rikas Luksemburgi riik on oma taastuvenergia eesmärkidega graafikust maas, aga arvan, et neid see ei koti - lihtsalt sellel päeval, kui kell kukub, on nad hopsti omandanud vajaliku suurusega osaluse kuskil Põhjamere tuulepargis ja Kreeka päikesepargis. Ja odavamalt, kui ise ehitada punnitades.
Kui aga meil istuvad seal ees sellised juhmid, kes ei taipa elamutele tehtud pisukest erandit nii vormistada, et see miskeid mitmekümnemegavatiseid kobarparke ei laseks vohada.. no mis siis teha.. teen siis vähemalt sama raha eest omale ise kah sellise asja mis minu elektritarbimist järgmised 30 + aastat toetab...
Kiusatus midagi teha on mul juba aastast 2008, aga enne polnud mõtet, sest asi muudkui odavnes.
Ja isegi 2018 polnud veel mahti... aga see 2-aastane pikendamine näitas, et nüüd jääb see ilmselt viimaseks...

Elu ON ebaõiglane... mõni ei saa head töökohta sellepärast, et on koolis inglise keele asemel juhtunud õppima saksa keelt, teisel pole maakodu sellepärast, et kui tuli vanavanaema eest hoolt kanda, siis isa hoopis jõi ja see pärandati tädile.... jne.
Ja ka seda valmis elektriliitumisega hektarit mul enam pakkuda pole - kinnitati, et ostetakse ära...
Ostja (kes on ka praegune kasutaja) aga kasvatab ilmselt seal ohakaid edasi, ehkki võiks 12 aastat à 5000 ja rohkemgi paralleelselt tulu saada... ja vallavalitsusest toimetulekutoetust edasi nuruda...

[xxx111]

...Me peaks oma raha mõistlikult kulutama...

Ei saa rohkem nõus olla...

[trebla]

räägiks nüüd tehnikast kah.... muidu tullakse jälle targutamises süüdistama.

Kui tsingitud kandurite peale need alumiiniumist siinid panna - mis siis juhtuma hakkab?
Kumb ära korrodeerub, tsink või alumiinium ?
Kui ruttu ?
Mul vedeleb seda bituumenlinti selle võiks isolatsiooniks vahele panna, aga siis kaob elektriline kontakt ära ja peab hakkama paneeliraame omaette maandama ? Ja suvise kuumusega voolab see bituumen minema ning mehaaniline kinnitus lõdveneb ?

[ping]

räägiks nüüd tehnikast kah.... muidu tullakse jälle targutamises süüdistama.

Kui tsingitud kandurite peale need alumiiniumist siinid panna - mis siis juhtuma hakkab?
Kumb ära korrodeerub, tsink või alumiinium ?
Kui ruttu ?
Mul vedeleb seda bituumenlinti selle võiks isolatsiooniks vahele panna, aga siis kaob elektriline kontakt ära ja peab hakkama paneeliraame omaette maandama ? Ja suvise kuumusega voolab see bituumen minema ning mehaaniline kinnitus lõdveneb ?

Puiduimmutuses olev vaseühendid söövad ära rauda katva tsingi ja tuleb kasutada roostevabu kinnitusvahendeid https://www.bauhof.ee/et/nurgik-arras-5 ... -a2-619327 .
Ruspert pinnakattega kruvid: https://www.janere.ee/tootekategooria/k ... i-ruspert/
https://hammerjack.eu/filter&module_id= ... y_id=90630
Ka siin on vägagi huvitav valik (Saksa turule mõeldud) A2 erinevaid kinnitusvahendeid: https://www.bauhaus.ee/catalogsearch/re ... i%20A2&p=1

Alumiinium sööb tsingi ära ja raud hakkab ruttu roostetama (elektrokeemiline korrosioon).
Kondenseerunud udu ja elektriväli kiirendavad PV paneelide juures seda protsessi päris usinalt.

Bituumen on amorfne aine ja ei kannata kõrgemaid temperatuure, see unusta ära, ka läbiviikude tihendamisel. Mõni UV kindel plast (teip) võiks kahe sileda metalli vahele vast sobida (kui roostevaba lehte ei raatsi panna).
(Näiteks? :https://www.bauhof.ee/et/korrosioonitei ... 33m-442471 )

Kui ei kasuta paneeli enda raamiga samast materjalist kandurit, peab nagunii kõik paneelid pot.ühtlustusega ühendama.

Pikki juhtmeid ei tohi paigaldusel pingule tõmmata, sest talvekülmaga kahanemine võib kinnituskohtades rikkuda isolatsiooni.

[trebla]

Kusjuures leidsin vist säästliku ja soodsa lahenduse....
https://www.terasvai.ee/tooted/kuumtsin ... uni-15-kn/
Keskele 2m kruvivaiad, 75 cm maasse keerata,
servadesse meetrised kruvivaiad 55 cm maasse keerata,
Kruvivaiadele serviti 50x150 immutatud pruss, Samm 3 m .. ?
"sarikateks " needsamad paneelikinnitussiinid - üllatusega avastasin, et sellise lahendusega siinide kogupikkus hoopis väheneb võrreldes muudele sarikatele pandud horisontaalsete siinidega.
Kui katusel on siini lubatud kinnitussammuks 1.60 siis serviti paneeli enese karkassi all oleks seesama..
Miski 20 cm paneeliots jääks üle "räästa" ulatuma...see vast OK ?

Jäigastamiseks miskid tõmmitsad .... kas on vaja ?

Kaldenurk tuleb miski 34°.

Selle lahenduse eeliseks on ka see, et paneelivahedesse sattuv vihmavesi voolab mööda siini alla ja ei lange katusealusesse.
Või peaks siini alla veel miski plekist renni aretama, et läbitilkuv ikkagi ära juhtida.... ?
Alumiinium puutub kokku ainult alumiiniumiga, tsingitud kruvivaiad ainult kuiva puiduga, ok..võin ju sinna miski kile vahele panna...

Jääb üle ainult veel lambad võtta, kes seal varjualuse all saaks lebotada...

Kes nüüd tuulekoormust arvutaks ?