Elektrivõrguga liitumine

[garmont]

Käisin ostumõttega ühte suvilat vaatamas. Selgus, et krundi piiril, majast 25 m kaugusel on uus elektrikilp, liitumist tehtud ei ole.

Saan aru, et EE soovib 156 EUR ampri eest + 70-midagi menetlustasu.

Ning oletan, et minu kaela jääks lasta elektrikul vedada majani maakaabel ja lasta see kilpi ühendada. Kas selleks on vaja ka projekti ja/või mingit paberimajandust?
Mis võiks olla sellise töö ligikaudne maksumus?
Kas arvesti asub liitumispunktis või tuleb eraldi arvesti majja?

[trebla]

Selgus, et krundi piiril, majast 25 m kaugusel on uus elektrikilp, liitumist tehtud ei ole....

???

Kas suvilas siis hetkel puudub elekter ?
Pole kunagi olnudki ?

[garmont]

Kas suvilas siis hetkel puudub elekter ?
Pole kunagi olnudki ?

Hetkel tuleb elekter naabri poolt kümneka eest kuus. Tahaks läbi arvutada ka variandi, et see pood pannakse mingil hetkel kinni.

[võhik]

Veidi offtopic, aga:

Kui need on suvilad, siis aastatarbimine suur ei ole.
10 € kuus on 120 € ehk 1000 kWh aastas.

Liitumine
3x10 A on 1600 € - pigem 2500 koos kraavide ja kaabliga.
3x20 A on 3200 € - 4000 €.

Koostöö naabriga

2500 euriga teed oma krundile/katusele 3 kW ( 3x13 A) päikesepaigaldise mis liitub naabri kaudu.
lepingud on naabril, sinul on paneelid. Võimsust ehk siiski kah rohkem kui 10 A.
Kulutad vähem kui ise liitudes, naabril on huvi sulle ikka ühendust lubada, sest tema saab ületoodangust raha ..
ja toetust.


Peaks nagu win-win olema ?

[tabarabarap]

Peaks nagu win-win olema ?

naaber on ajutine nähtus, ajutisem, kui kinnisvara ja selle juurde kuuluvad servituudid/teenused mis alguses on win on hiljem ikkagi loss (suhtlus pärijate, uute omanikega jne jne)

[pikk88]

Naabritega võib esialgu kõik olla ilus ja kena, kuid ükspäev otsustab naaber oma kinnistu maha müüa ja iial ei tea milline mölakas asemele tuleb.
Selleks, et katusele päikesepaneele paigaldada peaks katus piisavalt heas seisus olema. Seda nagu hästi ei taha uskuda, kui hoones pole isegi isiklikku elektriliitumist.
Sinul vaja esialgu endale hankida lisaks liitumisele veel oma isiklikku jaotuskilpi (kasvõi ajutine) ning teha enda krundile kordusmaandus. See vajab auditit ning kui kõik vastab EE nõuetele siis lülitatakse kilbile elekter sisse.

[Kalvis]

Elektrilevi paigaldab ampritasu eest arvesti kilbi ja peakaitse. Üldiselt ei tohi ta rohkem võtta, kuid lollidele tõmmatakse tihti kott pähe ja on veel muudki lisakulud juurde lisatud. Neid on õigus välja jätta. Odavamalt liitumistasust pole võimalik saada ja ei tea veel kedagi, kes kinnitaks, et päikeseelekter tuleks kõik kulud odavam kui EL elekter. Vastupidi - kui sul on riigi poolt doteeritud päikeseelektri tootmine siis võrku müüa on sul vaja just nimelt Elektrilevi liitumist.
Sealt kilbist edasi ongi sinu onnini suht vaba valik kuidas tuled ja kes ehitab. Tavataks on tulla kaabliga liitumiskilbist majja. Oma maal sa ehitusluba ei pea taotlema aga valla maal on kuidas valla ametnik tahab. Reeglina on see elektriprojektiga lahendatav (vald tahab kaabli kulgemise plaani, et see siis kaardile kanda). Kui kaabel läbi eramaad, peab sul temaga notariaalne nõusolek olema. Elektritööd kuuluvad siiski kutse- või pädevustunnistust omavate isikute valda ja kraavi võid kaevata, kaabli ise sisse tõmmata kuid lõpuks peab see isik alla kirjutama kontrollaktile, Elektrilevi ilma selleta ei luba pingestada.
Kogu lugu. Leia raha ja anna avaldus sisse.

[Prill]

Teemalagataja esimesest kommmentaarist loeks välja, et tema krundi piiril on liitumiskilp juba rajatud, puudu on juriidiline-lepinguline liitumine ja füüsiline kaabel liitumiskilbist majani.
Ise kaaluks esimese variandina korrektset liitumist püsivõrguga, need päisespaneelid ja erilised kokkulepped naabriga on rohkem selline, ei tahagi kommenteerida.
Kui tahta raha kokku hoida, kaaluks puuduva kaabli lõigu ehitamist ise. Projekti küsimuse kohta vatsaks siinsed puristid, kuidas seadus sätestab üheselt, kuidas ehitamine käib projekti alusel. Sellele on keeruline vastu vaielda, sest projekt lahendaks ära palju küsimus, nagu mis kaabel ja kui sügavale jm. Samas projekti eelduseks nagu ka võrgulepingu sõlmimiseks on nagunii teadmine palju suvilas elektrit on plaanis tarbima hakata - on pisuke vahe kas põletad seal suviti ainult paari LED-i või on plaan tulevikus elektripliidid-ahju-soojuspumbad-boilerid-kerised ja lisaks tahad kuuriall keevituskunsti arendada.
Muidu laias laastus vist saab ka illegaalselt ehitada, nagu enamikul puudub liitumispunkti vahelise trassi kohta nii projektid, kui teostus. Foorumi elektriala fanaatikud oskavad kindlasti arvutada-soovitada, mis kaabel sinna 25-30 meetri peale sobilik oleks, 25 meetriga peaks kaablivalik palju lihtsam olema, kui 250 meetriga. Samuti võib selle kaabli paigaldada 110mm kaablikaitsetorusse, a'la 100€ lisakulu, mis kaitseb kaablit ja võimaldab ilma suuremate kaevamistöödeta hiljem kaabli vajadusel ka välja vahetada nt kui tekib tulevikus tahtmine rohkem ampreid tarbida ja selle tarbeks vajalikud jämedamad kaablid jm.
Kui kaevamistöödelt tahta kokku hoida, on võimalik tellida juhiga rendikopp, kes kaevab vajaliku sügavusega kraavi ja sellega piirduda, ise asetad kaitsetoru-kaabli ja ajad pärast kraavi käsitsi labidaga kinni - kraavi kinniajamine on oluliselt kergem tegevus kui kraavikaevamine Samas, kui sul on toru ja kaabel olemas, ei võta selle kraavi poetamine ka palju aega, et kaevetehnika saaks kraavi suht kohe ka tagasitäitma asuda.
Aga lati võib ka tellida täisteenuse, küsida pakkumised vähemalt kolmest kohast ja saab hinnaskaalast ka ettekujutuse.

[Kalvis]

Täpsustan - seadus ei nõua elektriprojekti aga sul on tegelikult seda iseendale vaja. Tellid kopamehe - too tahab teada kui sügavale ja kus jookseb trass - selleks ongi elektriprojekt. Samuti mis kaabel, kui sügavale - jällegi projekteerija ütleb. Kõik selle info saab projekteerijalt ühe ja sama hinnaga ning kui mingid meetrid on valla maal siis onseda sama projekti vaja vallalegi ette näidata. Ja seesama projekteerija annab ka paberi, mis lubab EL pingestada.
Täiesti päri - kui tööd organiseerid ise - kraavi kaevamise, kaabli sisselaske, kinniajamine siis firmad küsivad kordades rohkem.