Päikesepaneelide hinnapakkumised

[new1]

Toetused ka selle tõttu, et riigil on vaja eu nõuetele vastavalt sellest põlevkivi saastelektrist vaikselt vabaneda ja stabiilselt üha suurem protsent puhtalt toota. Oleks variant riigil ise kõik enda taskust kinni maksta ja toota, ent kerge toetusega teevad kodanikud seda riigi eest osaliselt ära. Kui üldse ei toodaks rohelist energiat, siis olekid varsti sellised maksud peal saasttootmise tõttu, et maksaksid veel topelt oma praeguse elektriarve eest. Teine variant nagu mainitud eu-st minema ja paariariigi suund, kus kõik ahju, ühesõnaga oblastiks.

[Urmas]

Toetused ka selle tõttu, et riigil on vaja eu nõuetele vastavalt sellest põlevkivi saastelektrist vaikselt vabaneda ja stabiilselt üha suurem protsent puhtalt toota. Oleks variant riigil ise kõik enda taskust kinni maksta ja toota, ent kerge toetusega teevad kodanikud seda riigi eest osaliselt ära. Kui üldse ei toodaks rohelist energiat, siis olekid varsti sellised maksud peal saasttootmise tõttu, et maksaksid veel topelt oma praeguse elektriarve eest.

Nalja teed vä? Millise elektrienergiaga varustatuse julgeolekualase garantii annavad EE(loe: Eesti Vabariigi) poolt Jordaania ja Utah-i projekti investeeritud sajad(?) miljonid eurod? Kas neid eurosid ei oleks võinud kasutada meie taastuvenergia majanduse ja energiajulgeoleku edendamiseks? Ehk oleks enamuse EV elanike elektriarveid mingi järgu võrra väiksemad?

[new1]

Pole kusagil väitnud, et kõik investeeringud oleks olnud seal head ja läbimõeldud investeeringud, ent lääne suunas energiaühendused on õiged ühendused. Niisamuti arvan ka roheenergia osas, kuna puhast ja jätkusuutlikku teist alternatiivi ma ei näe kuskilt otsast, kuhu suunas liikuda hetkel.

[new1]

Ja vene suunas võiks tegelikult alalisvooluühenduse isegi tekitada hetkel võrgusünkrooni asemel, ent võrgusagedus olgu seotud euroopa omaga. Alalisvooluga saab ju niisamuti energiat sinna müüa ja sealt osta vajadusel, lihtsalt tuleks alalisvoolu muunduri hind sinna investeerida.

[Urmas]

Pole kusagil väitnud, et kõik investeeringud oleks olnud seal head ja läbimõeldud investeeringud, ent lääne suunas energiaühendused on õiged ühendused. Niisamuti arvan ka roheenergia osas, kuna puhast ja jätkusuutlikku teist alternatiivi ma ei näe kuskilt otsast, kuhu suunas liikuda hetkel.

Aga miks sa ei läinud ja löönud rusikaga lauale ja öelnud, et kogu teie kamp on riigivaenlased kui selliseid investeeringuid teete tarbijate arvelt? Kas Eesti Vabariigi taastuvenergiasse ja energiajulgeolekusse nende rahade paigutamine oleks olnud läbimõeldud ja hea investeering? Ise arvan, et oleks olnud mõtekam.

[new1]

Sest põlevkivi ja sellega seonduva osas mul ei ole erilist ettekujutust, mida ja kuidas sellega seal usas või jordaanias oleks majandatud ja kas sellest oleks asja saanud või mitte. Pikemas perspektiivis see põlevkivijant muidugi jätkusuutlik poleks olnud, ent meil põlevkiviga seoses on tegelikult päris pikk kogemus võrreldes teiste riikidega ja ehk eeldati, et saab ka sealse kiviga edukalt toimetada, võimalik et sobivama kivimi korral oleks see asi edenenud, ei tea ausalt, ei ole miski põlevkivispetsialist. Ent tootmise hajutamine, mitmekesistamine ja erinevad variandid ning vene nisa otsast minema, selle jaoks ei pea mingit kraadi omama, et pikemas perspektiivis ainuõiget teed seal näha.

[xxx111]

No ikka jõudsime "roheenergia" juurde välja
Kui efektiivsusega enam "lüüa" ei saa siis jõuab jutt sujuvalt "rohelise" peale
Kunagi varem olen äkki siinsamas teemas öelnud, et toodetele / teenustele mis ei suuda tavaturul konkureerida tekivad muud omadused nt öko, mahe, rohe jms
Ma väidan, et lisaks ebaefektiivsusele pole jutu teemaks olev energia ka "roheline"
See on "rohepesu"
Ja selle kohta on ka piisavalt uuringuid (ühe neist olen isegi eespool siia teemasse lisanud)

[Prill]

Toetused taastuvenergiasse on ikkagi perspektiiviga arendada tehnoloogiaid, mis on vähemsaastavad. Fossiilkütustega on mitu häda, saastavad keskkonda, jaotus on ebaühtlane, nt Euroopa Liit peaks suure osa energiat sisse ostma, tihti ebademokraatlikest riikidest. Strateegilises vaates euroopa otsus jõuliselt panustada alternatiivsete väiksema saastega energiatehnoloogiate arendusse on pea ainumõeldav samm.
Irisemine taastuenergia rea üle arvel on puhtalt esteetika küsimus, mõneti ka läbipaistvuse küsimus. Riigid võiksid taastuvenergiat peita suvalisse maksumkasja reale, nii nagu paljusid muid asju rahastatakse, parim näide on teedevõrk, kuhu maksumaksjatena maksavad ka need, kellel autot pole ja teid vajavad ainult kaudselt (kauba transport). Teedeehitusse ja hooldusse mineva raha üle puudub inimesel läbipaistvus, meile tundub see kõik tasuta, aga kui see kulu oleks meil eraldi reana arvel kirjas, tahad lumepuhtaid tänavaid, maksad iga kuu 20€, tahad neljarealist maanteed aga palun, maksad aastas 200€ 25 aastat järjest ja olemas, a mul autot pole, miks ma seda maksma peaks jne - käiks samasugune kiun nagu taastuvenergia rea üle.
Energiajulgeolekuteema on puhtalt poliitiline otsus, millel on samuti kopsakas hinnasilt küljes, kõik need merealused ühendused ja mandrit pidi euroopaga sidumine on s.taks kallis teema ning kõigele vaatamata jääksid energiavaates Balti riigid euroopa äärealaks. Majanduslikult ja tehnilises vaates oleks kõige ratsionaalsem jääda Loode-Venemaa külge, sest see on meile lähim suurim, stabiilseim aga nagu öeldud poliitiline otsuse järgi valiti kaugem, nõrgem, ebastabiilsem ja palju kulukam tee.

[xxx111]

Energiajulgeolekuteema on puhtalt poliitiline otsus, millel on samuti kopsakas hinnasilt küljes, kõik need merealused ühendused ja mandrit pidi euroopaga sidumine on s.taks kallis teema ning kõigele vaatamata jääksid energiavaates Balti riigid euroopa äärealaks. Majanduslikult ja tehnilises vaates oleks kõige ratsionaalsem jääda Loode-Venemaa külge, sest see on meile lähim suurim, stabiilseim aga nagu öeldud poliitiline otsuse järgi valiti kaugem, nõrgem, ebastabiilsem ja palju kulukam tee.

Siin olen Sinuga 100% nõus.
Kuid see ei tähenda, et oleksin tingimusteta nõus selle poliitilise otsusega...

Toetused taastuvenergiasse on ikkagi perspektiiviga arendada tehnoloogiaid, mis on vähemsaastavad, kui senised saastavad fossiilkütuste põletamisel põhinevad tehnoloogiad.

Peaaegu nõus.
Ainult täpsustamist vajaksid mõned asjad - nt mis on fossiilne kütus?
Kas gaas on fossiilne kütus?
Ning kui tõepoolest võtta aluseks vähemsaastavamad tehnoloogiad siis peaks tingimata saastamise "arvutuse" juures võtma arvesse kõik aspektid sh tooraine / tootmise / utiliseerimise jms.
Ning kogu arvestuse juures peaks olema välditud rohepesu.
Ja pärast seda võrrelda: "fossiilne" / hind* vs "vähemsaastavam" / hind*

* hinna all ei ole mõeldud konkreetset kWh hinda vaid hinda laiemas mõistes

[ping]

Ja ongi kõigil õigus: ........

Trebla, kas sul on mingi konkreetne soovitus, et kuidas mina, alevi kortermaja elanikuna saaksin samuti endale "pensionisamba" püsti panna? Sinu pakutud variant jääb vist minu vaateväljast liiga kaugele, tahaks tootlikuse suurendamiseks talvel paneelidelt lund maha rookimas käia. Hetkel tunnen ennast diskrimineeritu ja alaväärse EV kodanikuna. Äkki peaks endasuguste kaitseks mingi kampaania algatama?

Rajad paraja õunaaija, muretsed tulega soojendatava torudega aparaadi saagi väärtustamiseks ja saab nahavahe soojaks ning lõbusa tuju pikkadeks aastateks. Ülejäägi realiseerid.
Pensionisamba rajamine on oma kätes.

Aga kui on soov energiasektorisse investeerida, siis on meil ju kodumaine Tuuleelektriühistu täitsa olemas ning projektid käivad, et iga soovija saaks ka Vahemereäärsetesse PV parkidesse omale, oma paneele "osta".

[Urmas]

Toetused taastuvenergiasse on ikkagi perspektiiviga arendada tehnoloogiaid, mis on vähemsaastavad. Fossiilkütustega on mitu häda, saastavad keskkonda, jaotus on ebaühtlane, nt Euroopa Liit peaks suure osa energiat sisse ostma, tihti ebademokraatlikest riikidest. Strateegilises vaates euroopa otsus jõuliselt panustada alternatiivsete väiksema saastega energiatehnoloogiate arendusse on pea ainumõeldav samm.

Ja Euroopa Liidu liikmesriik Eesti tegi mida kui investeeris Jordaania või Utahi projektidesse? Investeering tuleviku vähemsaastavatesse? Kahtlen.

Riigid võiksid taastuvenergiat peita suvalisse maksumkasja reale, nii nagu paljusid muid asju rahastatakse, parim näide on teedevõrk, kuhu maksumaksjatena maksavad ka need, kellel autot pole ja teid vajavad ainult kaudselt (kauba transport). Teedeehitusse ja hooldusse mineva raha üle puudub inimesel läbipaistvus, meile tundub see kõik tasuta, aga kui see kulu oleks meil eraldi reana arvel kirjas, tahad lumepuhtaid tänavaid, maksad iga kuu 20€, tahad neljarealist maanteed aga palun, maksad aastas 200€ 25 aastat järjest ja olemas, a mul autot pole, miks ma seda maksma peaks jne - käiks samasugune kiun nagu taastuvenergia rea üle.

Oot-oot, mis sa tahad väita, et need kellel pole autot, on paiksed ja liiguvad oma elukohast max 10km raadiuses jala? Milleks siis osadele TASUTA ühistransport Tallinnas? Tasuta transpordi kasutajad ei maksa isegi kaudset kütuseaktsiisi, või kui maksavad, siis mitte sellisel määral nagu need, kes ostavad kütust. Kes selle kinni maksab? Muide, teedeehitusele kuuluvatest summadest enamuse maksvad kinni ikkagi kütuse ostjad kütuseaktsiisi näol. Vähemalt selline üllas idee kunagi oli. Tänapäeval on need aktsiisisummad muutunud enamuses vist riigiaparaadi ülalpidamise sissetuleku allikaks. Kunagi keegi tõi välja, et laekunud kütuseaktsiisist oleks pidanud meie riik olema juba ammu kaetud suuremate linnade vahel mitmerealiste sõiduteedega. Kus need on kaherealised on?

[Urmas]

Aga kui on soov energiasektorisse investeerida, siis on meil ju kodumaine Tuuleelektriühistu täitsa olemas ning projektid käivad, et iga soovija saaks ka Vahemereäärsetesse PV parkidesse omale, oma paneele "osta".

Oled kindel, et Vahemereäärne investeering on tulus? Ise ei oleks. Alles siin kilgati, et Eesti elekter on Euroopa üks kallimaid. Kas sealt saadav tulu kompenseeriks arvetel olevad taastuvenergia rea ja omatarbe kallima elektri? Millegpärast ei usu, et sealsed roheenergia ostuhinnad on kallimad kui väljamüügi omad.

[trebla]

hingele kosutav on kõiki kaugeid ja kõrgeid tegelasi kiruda ja ennast targana tunda, kuid Jordaania projekt minuteada lõppes EE-le kasumlikult?
Utah paistab on jah ämber.
Põlevkivitehnoloogid tahtsid ilmselt maailmas tegijateks saada .... inimlik...

Ma ei ole viitsinud uurida ja rehkendada, mis tagamõte oli osta Nelja Energia vanad tuulikud sellise summa eest riigile? Iga teine ostja oleks ju samuti tuulikud alles jätnud ja toodetud elekter oleks niiehknii siinset turuhinda mõjutama jäänud? Sama asi Tootsi maaostuga? 150 miljoni maksumaksja raha ühest taskust teise tõstmise asemel oleks tulnud oksjonilt 149 pealt välja hüpata ja tuulikud oleks tehtud teise mehe raha eest. Riik aga oleks olnud 149 miljoni võrra rikkam. Maatüki hind oleks tulnud sel teisel tootmisomahinda sisse arvestada ja kasum oleks tal selle võrra väiksem? Toodetud elekter jäänuks jälle siinset turuhinda mõjutama.
Pigem oleks seda elektrit rohkemgi.... kui vahel on sattunud kätte numbrid EE tuulikute tootlusega, siis nende käe all toodab tuulikuvatt keskmiselt aastas pigem 2 kWh, erategijagel aga 3 kWh.
Kui need 150 MW nüüd ükskord valmis saavad ja vana vähempakkumiseta toetusskeemi (mis lõppes 2018 ?) alla smugeldatakse, siis on selge, et tekitati 12 aastaks 450 GWh maksulüps. Ahjaa, ikka 300 GWh, sest üle 2 kWh väljapigistamisega vatist nad hakkama ei saa..seega siis 16 miljonit euri aastas, kokku 194 miljonit 12 aasta jooksul?
Siin oleks põhjust valitsusele küsimusi esitama minna..
Päikesepaneelide hind muudkui odavneb. Kas hetkel on viirus sellele kaasa aidanud ja põhi on käes? Või läheb edaspidi veel odavamaks, sest turud ei taha taastuda?
Ehk oleks sobiv moment riigi käes olevatele viljatutele maalarakatele hoopis päikeseparke ehitada?
Narva tuhaväljad? Kiviõli tuhamäed - kallak juba olemas, kruvi ainult paneelid nõlvale, tugev võrk pole kaugel?

Kauged investeerimisprojektid toovad raha kõigepealt sisse nende korraldajatele. Investorid peavad pahatihti neid pärast kohtu kaudu taga otsima, nagu meie ühisrahastuse viimase aja kogemused järjest näitavad.
Aga ükski investeering pole riskita. Ka päikesepaneelidele võib välk sisse lüüa ja kallid kaaskodanikud kaigast anda...

Toetused taastuvenergiasse on ikkagi perspektiiviga arendada tehnoloogiaid..

jäägem ikka jalgadega maa peale, ..... vikist leidsin vist, et Saksamaa maksab aastas 18 miljardit taastuvenergia toetusi..see on rahasumma, mis paneb maailmaturu liigutama.
Meie maksame tuulikutele max 32 miljonit ja päikeseelektrile ei saa sedagi summat kokku.
Need numbrid ei pane Vestase või Ja Solar'i müügiosakondi isegi täiendavat alet tegema....
Me võiks kogu oma riigieelarve taastuvenergeetika peale hommepäev laiaks lüüa...maailma tootearendus ei muutuks sellest juuksekarvagi võrra kiiremaks. Seega pole meil mõtet sinna toetustesse oma piskut raha sisse toppida vaid osta siis kui toode on arendatud.

Vaadake siin sellesama teema esimest lehekülge. Entusiast (Luksemburgist ostja) tegi 25 000 euriga 10,3 kWp paigaldise.
Mina lükkan praegu oma viimaseid kulusid kokku ja loodan oma 10 kWp-ga jääda 7000 alla.

Tänaseks on ta 6 aastaga tagasi teeninud max 6000 eurot, 19 000 on ikka kulude poolel.
Mina jõuan lihttasuvust arvestades nulli 2027. Temal on siis ikka veel 12 000 tagasi saamata...

[ping]

Aga kui on soov energiasektorisse investeerida, siis on meil ju kodumaine Tuuleelektriühistu täitsa olemas ning projektid käivad, et iga soovija saaks ka Vahemereäärsetesse PV parkidesse omale, oma paneele "osta".

Oled kindel, et Vahemereäärne investeering on tulus? Ise ei oleks. Alles siin kilgati, et Eesti elekter on Euroopa üks kallimaid. Kas sealt saadav tulu kompenseeriks arvetel olevad taastuvenergia rea ja omatarbe kallima elektri? Millegpärast ei usu, et sealsed roheenergia ostuhinnad on kallimad kui väljamüügi omad.

Oma kogemustest tõden, et energia/elektrikaugele inimesele PV süsteemide algtõdede selgitamine vajab umbes 1,5 - 3 tunni pikkust VESTLUST ja ma olen ammu loobunud kellegi usupööramisest kuna minul pole vajadust midagi kellelegi tõestada.
3 lausega ma seda teha ei oska ja pikemaid romaane kirjutada pole mul aega.
Vastan konkreetsele küsimusele niivõrd kuivõrd oskan ja aega on.

[ping]

... Ma ei ole viitsinud uurida ja rehkendada, mis tagamõte oli osta Nelja Energia vanad tuulikud sellise summa eest riigile? Iga teine ostja oleks ju samuti tuulikud alles jätnud ja toodetud elekter oleks niiehknii siinset turuhinda mõjutama jäänud? Sama asi Tootsi maaostuga? 150 miljoni maksumaksja raha ühest taskust teise tõstmise asemel .....

Kuna igasugused energiakandjad on maksustatud erinevate maksude ja aktsiisidega siis see summa on oluline osa riigile laekuvatest tuludest ja aitab tõsta SKP´d.

Kuna hinnaarvestus on kulupõhine, siis on riigile kasulik kui igasugused tõendatud kulud on suuremad.

Ehk, isegi kui tõendatud kulutused oleksid absoluutselt kahjulikud tarbija seisukohast on need kasulikud riigi laekumistele, kui ainult raha liigub.
Isegi kui postide otsa veetakse kullast juhtmed on see riigile kasulik.

Oma osa on siin ka finantseerivatel organisatsioonidel (pankadel, pensionifondidel jne.) kes on alati nõus raha kasulikult keerutama.

Maja võidab alati!

[xxx111]

Surmtõsiselt ei pea võtma...

https://www.accelerista.com/liiklus/ost ... ja-adblue/

[trebla]

jah...

Aga mis on lahenduseks ?

Elektriauto, mida toidetakse hüdroenergiast, tuulest või PV paneelist...

Maailmas toodetaks päevas 100 miljonit barrelit naftat ja EL-s põletatakse sellest vaid 15 miljonit.
Siin mõeldakse ja surutakse igasugu sääste läbi, aga naftamagnaadid panevad meie pappi muudkui tasku ning tegelevad kõrbesse jahutatavate suusamägede ehitamisega.

Pumpajatele maks peale, 10 dollarit barrel. Bensuhind tanklas sellest ei tõuseks, sest kartell hoiab hindu niikuinii tarbija taluvuspiiril.
Küll aga tekiks päevas miljard dollarit vaba raha, millega tuulikuid, paneele ja uusi hüdrojaamu ehitada ning elektriautosid ....

Söega saaks sama nipi teha...

Gaasiga hiljem...

[Prill]

Surmtõsiselt ei pea võtma...

https://www.accelerista.com/liiklus/ost ... ja-adblue/

Veidra ülesehitusega artikkel, kus poliitikuid otse süüdistatakse nende kolmetäheliste heitmepuhastussüsteemide juurutamises. Tegelikkuses poliitikud kehtestavad vaid aina rangemaid norme heitmetele, kuidas vähem heitmeid toota, on juba autotootjate endi aretus. Ja kui aretus on välja mõeldud, katsetatud, muudetakse see ka õigusaktides normiks.
Euroopa Liidu keskkonnanõuete täitmisel transpordisektor statistika järgi olevat kõige õnnetum, kus toodetav saaste on visa vähenema, vist isegi viimaste numbrite järgi natuke suurenes. Muudes sektorites, tööstus, merereostuses jm EL-is on suudetud reostamist vähendada, kaasa arvatud energiatööstuses.
Uute heitmenormidega autotootjatel on vist skeem, kus autotootja peab heitmebilanssi täitma, saab müüa saastavamaid sisepõlemismootoriga autosid aga bilansis püsimiseks peab tasakaaluks tootma-müüma väikse või puuduva saastega sõidukeid nagu bübriid- ja elektriautod.
Probleem on vist ka selles, kus autod on läinud küll puhtamaks aga autostumine endiselt suureneb ja transpordisektori toodetud heitmete hulk ei vähene vaid endiselt kasvab.
Suures pildis tunduvad sisepõlemismootori keskkonnasäästu meetmed ammendumas, aina karmimaid heitmenorme on aina keerukam ja kulukam täita, mis seab sisepõlemismootori, kui tehnoloogia tuleviku küsitavaks.
Algne probleem võib olla ka püstitatud eesmärkides, kus transpordisektoris heitmete vähendamine ei ole senise tehnoloogia (fossiilkütuseid põletavad) pinnalt võimalik täita. Edasi on küsimus, kas vale on eesmärk või senine tehnoloogia on ammendunud ning vaja on arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogiad, mis tagavad heitmete vähendamise eesmärkide täitmise.

Kui uskuda demokraatiasse, kus poliitikud toimetavad rahvamasside mandaadi alusel - keda sel juhul süüdistada, peeglisse vaadata. Mida me valijana tulevikku vaadates tahame, millist maailma oma lastele pärandada, kas sellist, kus näiteks transpordisektori heitmete suurenemine ei ole probleem - tulevased põlved peavad kohanema hingama aina reostunumat õhku, või eesmärk reostust kärpida tunduks mõistusepärasem, isegi siis, kui see eesmärk on visa täituma, tekitab ebamugavust, on kulukas jne.
Millise eesmärgi seadmist tahaksid sina järeltulevastele põlvedele mõeldes

[xxx111]

Meil on põhimõtteline vaadete erinevus.

Sinu hinnangul on PV, tuulikud jms tingimusteta "hea" ja nafta vms tingimusteta "halb"
Ja "halba" tuleb maksustada selleks, et "hea" oleks konkurentsivõimeline (et tarbija seda kasutaks)
Ja kindlasti tuleb tarbijatele määrata "sunnivahendid"

Mina nii ei arva - mina ei pea PV, tuulikuid jms tingimusteta / küsimusi esitamata "heaks"
Samuti ei pea ma otstarbekaks / optimaalseks / efektiivseks EL kliimapoliitikat ja eriti sellest tulenevaid otsuseid energeetikas arvestades EL marginaalset osa globaalselt ning sisuliselt suhtumist "lükkame probleemid oma õuest ära"

Kui Sa küsid minu arvamust lahenduste osas "keskkonna säilitamisele " siis ma näen ainult 2 võimalust
- mingil viisil tarbimise piiramine
- rahvaarvu kontroll
Kui küsid kuidas - siis ma päris hästi vastata ei oska

Ning paratamatult viib tarbimise piiramine elatustaseme alanemiseni
Ning rängemini mõjutab see praegu niigi majanduslikult kehvemal järjel olijaid
Aga kui on soov "keskkonda säilitada" siis tuleb see ka poliitilisel tasandil välja öelda - seda aga keegi teha ei taha ja põhjuseid pole vaja kaugelt otsida
Kuid "rohepesu" jaburus ei anna keskkonnale globaalselt mitte midagi - pigem teeb olukorda halvemaks

[xxx111]

Seni kuni "kampa" ei saa USA, Hiina, India jt on globaalselt lootusetu.
EL tekitab ainult selle, et kaotab konkurentsivõime ja "saaste" liigub mujale - globaalselt ei muutu midagi

Aga kui mõelda situatsiooni et EL "keskkonnaonu" tuleb nt Indiasse ja ütleb, et "vabandust, aga teate, me siin mõtleme, et India ei peaks enam ressursse nii kasutama, meie ise oleme seda juba pikalt teinud ja jõudnud norm elatustasemeni aga teie ei tohi nii teha, jah, me teame küll, et teie areng jääb seisma või vähemalt aeglustub oluliselt aga noh nii on vaja" siis ma ei heidaks küll eriti Indiale ette kui see vastava onkeli pikalt saadab...

[trebla]

No kaks suurimat nafta-, gaasi- ja söetootjat, samamoodi kui ka kaks suurimat nafta-, gaasi- ja söetarbijat kõik kolmekesi ja lisaks veel Prantsusmaa (kus Macron juba keelas naftapumpamise ära) neljandana istuvad pidevalt ühe laua taga ÜRO Julgeolekunõukogus, asi neil siis seal see kokku leppida on?
Eesti ajutise liikmena võiks neile selle eelnõu kohe hommepäev vammis kribada ja päevakorda lükata...

[xxx111]

asi neil siis seal see kokku leppida on?

Tegelikult lihtne (arvan): keegi pole nõus (peale EL-i) oma konkurentsivõimet / majandusolukorda kahjustama
ja rohkem kui küsitava väärtusega EL plaaniga kaasa minema

[xxx111]

Prantsusmaad ma eriti eeskujuks ei tahaks võtta (isiklik arvamus)
Prantsusmaa koos Rootsiga on maailma sotsialistlikumad riigid - pole minu unistus

[xxx111]

Näed - jälle

kus Macron juba keelas naftapumpamise ära

Esiteks on see populistlik
Teiseks - palun võta ette ja arenda välja sõiduk ja selle juurde kuuluv infra - nt eletriauto mis oleks normaalse hinnaga, normaalse sõiduulatusega, normaalselt laaditav (olemas taristu) jne ja mis põhiline, et tarbija tahaks seda...

[trebla]

no kus ta populistlik on kui maailma kõige kõvem võim otsustab...?
USA, Hiina, Vene, Prantsusmaa.... viiendaks istuvad seal britid... mis peaks neil selle vastu olema...?
Kui aga keegi , kasvõi üks neist viiest vastu on, siis ei tule ülemaailmsest värgist niikuinii miskit välja....

"võta ette ja arenda" .... arenduseks on raha vaja ja minu ettepanek näitabki, kust seda saada....

Populism on hoopis see, kui soomlased lubavad oma riigi CO2 vabaks teha...
Maailmas poolusele kõige lähemal elav rahvas... kõige esimesed, kellel oleks tõesti kütta vaja...
Maksavad ennast segaseks ja äkki teevadki ära?
Ja mis edasi?
Araablased ehitavad omale sisehallid taliolümpiamängude korraldamiseks, sest kellelgi teisel pole selle jaoks raha.... Jahutavad aga muidugi naftaelektriga....

PS
vahepeal hinnauudist kah...
https://www.pv-magazine.com/2020/08/27/ ... 01316-kwh/

äkki sinu ennustus täitubki ja päikeseelektrit peab puhtamuidu hakkama müüma....? minu investeering seega vastu taevast....