Mille pealt ehitusfirmad kokku hoiavad (üle lasevad)?

[Urmas]

Merco't pole olemas.

Minu viga jah, Merko ikka. Läksin nurka häbenema.

Küll aga võib loota foorumis tasuta nõuannet saada, teadmata, kas püsib, kestab, jne.

Kah õigus. Eks see oleneb nõuandja südametunnistusest ja nõu saaja aju seedimisvõimest soovituste osas. Ei pea iga kord postituse lõppu kirjutama, et ärge seda kodus järgi tehke.

[suvaline]

Urmas,
kui tegelane peab kõmpima pahtlilabida tõttu siis on ta vales kohas. Punkt!

[RaJy]

Nagu üks kasutaja mainis, siis kahe lähestikku asuva objekti tõttu saab transpordilt kokku hoida. Mida rohkem objekte korraga, seda kasulikumalt saab koordineerida. Umbes nagu suured kauplusteketid. Mida rohkem poode, seda odavamalt suudavad müüa.

Ei ole päris nii, et kui mitu väikest objekti kõrvuti saab palju kokku hoida. Kui isegi satuvad kaks objekti ühte kortermajja, kuid erinevates trepikodades, siis, kas sa kujutad ette seda aega, mis kulub viiendalt korruselt ilma liftita majas kõrvaltrepikotta torumehel või maalril tööks vajalike riistade(redel, telling, pahtlilabidad, materjalid jms jama)tassimine? Ühekorraga viimiseks tööpükste taskusse need füüsiliselt lihtsalt ei mahu. Vist ei, sest ega muidu sul ei oleks nii ideaalne kujutlusvõime mitmest objektist korraga.

Ma vist ei väljendanud end päris selgelt - asi ole niivõrd kokkuhoius (kuigi ka see on eesmärk) vaid probleem tekib vahel kui kliendi objektile tuleb suure transpordiga suurem kogus materjali ja sellest jääb midagi üle - klient arvab, et see tema oma kuna ta ju "selle eest maksnud" - hakkan seda minema viima siis "varastan". Ja teistpidi eelmisest objektist on midagi järele jäänud - "ehitad jääkidest"
Suhtumine kui selline.

[vuuk]

Ilmselgelt oleneb sellest, mis on kirjas projektis, pakkumuses, lepingus.
Eeltoodud probleemid, lahkarvamused jne tulevad ilmsiks siis kui polegi mingeid kirjalikke dokumente ja isegi mitte korralikku projekti.

Mul on laual üks projekt, mille seletuskirja osas on kirjas, et kõik ehitustööd teostab ja tööks kasutatavad materjalid tooted peavad olema ehitustöövõtja kulul.
Mis sellisest sõnastusest arvata? Kuna seaduse järgi peab ehitamine toimuma ehitusprojekti kohaselt, siis ühel poolel vastavalt projektile oleks nagu soovi korral võimalus teist poolt üle lasta.
Või kuidas teie sellisest sõnastusest aru saate?

[Urmas]

Urmas,
kui tegelane peab kõmpima pahtlilabida tõttu siis on ta vales kohas. Punkt!

Möh? Miks sa arvad, et maalril korraga kahel objektil kogu vajaminev töövahendite arsenal koosneb ainult kahest pahtlilabidast, mida saab kolimisel võtta ühte kätte ja teise käe pista pista pükstetaskusse, et see niisama tegevusetult ei ripuks?

[Urmas]

Mul on laual üks projekt, mille seletuskirja osas on kirjas, et kõik ehitustööd teostab ja tööks kasutatavad materjalid tooted peavad olema ehitustöövõtja kulul.
Mis sellisest sõnastusest arvata? Kuna seaduse järgi peab ehitamine toimuma ehitusprojekti kohaselt, siis ühel poolel vastavalt projektile oleks nagu soovi korral võimalus teist poolt üle lasta.
Või kuidas teie sellisest sõnastusest aru saate?

Siis tuleb lähtuda EhS-st, osta materjalid ja ehitada nendest midagi seaduse mõiste "hea tava" järgi. Samas, seadus pole lahti seletanud mõistet "hea tava". Lisaks kipuvad tellijatel olema arusaamised reaalsest heast tavast hoopis teistsugused. On tellijaid, kes arvavad, lõppviimistlusele kontrolliks 2,5m latti seinale asetades, ei tohi paista valgus läbi ehk 0-tolerants ja kõik nurgad peavad olema 90*. Ikka päris palju on olnud arutelu kohti, et mida me nüüd üldehitaja möödaladumisega pihta hakkame. Siiani olen leidnud tellijaga kompromisslahenduse, va ükskord kui vastastikusel kokkuleppel(ei jõudnud kompromissile) lõpetasime koostöö ja tellija lubas minu asemel ukrainlased palgata. Nüüd ma juba soovitan ukrainlasi palgata kui hakatakse hinna üle kergelt nurisema.

[mkubi]

Ega detailplaneeringuga projekt ju ei tähenda, et seda järgitakse. Jutt käibki näidetest, kus tellija ei käi pidevalt objektil ning puudub järelvalve.

[xxx111]

Mul on laual üks projekt, mille seletuskirja osas on kirjas, et kõik ehitustööd teostab ja tööks kasutatavad materjalid tooted peavad olema ehitustöövõtja kulul.

Kõikide küsitavuste puhul on alati kõige mõistlikum küsida otse projekteerija käest...

[elektron]

Ma ei tea kas neid suure tähega ehitajateks kõlbab kutsuda, aga nii mõnelgi läheb päeva lõpus ehitusprügi metsa alla. Eks ole ju seegi koht, millega enda jaoks kokku hoitakse ja klienti ning loodust üle lastakse. Elasin Tallinnas, ühe arendust ootava tühja kinnistu kõrval, kuhu vahest tuldi ilma häbenemata lausa firma masinaga. Jõudumööda sai ka MUPO-t kohale kutsutud, aga päris 24/7 valvet pidada ka ei jõudnud.

[xxx111]

Ma ei tea kas neid suure tähega ehitajateks kõlbab kutsuda, aga nii mõnelgi läheb päeva lõpus ehitusprügi metsa alla. Eks ole ju seegi koht, millega enda jaoks kokku hoitakse ja klienti ning loodust üle lastakse. Elasin Tallinnas, ühe arendust ootava tühja kinnistu kõrval, kuhu vahest tuldi ilma häbenemata lausa firma masinaga. Jõudumööda sai ka MUPO-t kohale kutsutud, aga päris 24/7 valvet pidada ka ei jõudnud.

Keeldun uskumast, et see on firma käitumine
Tahan väga uskuda, et tegemist on konkreetse autojuhi käitumisega

[pancho villa]

Mida autojuht sellest võidab? Ikka firma.

[elektron]

Keeldun uskumast, et see on firma käitumine
Tahan väga uskuda, et tegemist on konkreetse autojuhi käitumisega

Siit tekib omakorda küsimus, kes või mis on firma. Kas näiteks ühe- või kahe-mehe OÜ on firma?
Üks konkreetne juhtum oli tööpäeva lõpus kaks tööriietes meest, loopisid haagisetäie vana laminaatparketti tee äärde ja kadusid. Ei usu mina, et nad nii väljapeetud riietuses oma isiklikus korteris parketti vahetasid. Jäi täpselt selline mulje, et tööpäeva lõpus oli vaja jääkidest vabaneda.

[xxx111]

OK - täpsustame siis:

Keeldun uskumast, et selliselt käitub korralike referentsidega (kes reklaamib end referentsidega) firma

[Prill]

Vabalt võidakse jäätmekäitlusega koonerdada, ega siis kõik ehitusmehed ei tööta uusehitusel, kus peatöövõtjal igale prügile oma konteiner orgunnitud, nagu ka peldikud, aiad, valved jm värgid. On hunnik firmakesi, kes teevad remonte, ei hakka keegi vana põrandaparketi pärast konteinerit tellima, samas ühistud on tundlikud, kui keegi korteris remonti tegev oma remondiprügi tahab maja olmeprügihulka sokutada. Vähempakkumise maailmas võib kergesti juhtuda, kus omanik ei küsi, kes ja kuhu tekkiva prahi sokutab ja pakkujad seda ka pakkumises ei maini, sest rikub odavat hinda - ju lõpuks ehitajad selle kuskile ära sokutavad.
Ühe kortermaja renoveerimisel õnnestunud tunnistajaks olla, kus ühed remondimehed said teistelt ametikaaslastelt sõimata, kui oma prügi nende konteinerisse tahtsid sokutada. Fassaadimeestel oli vist oma sodi äraveoks oma konteiner tellitud aga majas sees tegutsenud teine seltskond arvas heaks oma sodi samuti sinna sokutada. Ei tasu unustada, kuidas tänapäeva keskmiselt suurel ehitusplatsil ei tarvitse tegutseda üks OÜ vaid mõnel juhul alltöövõtukorra 5-10tk ja enamgi, igal oma - üldehitus, soojustajad, ventilatsiooni, kütte, kaabli, side, torud, nõrkvool-valvesüsteemid, katusetegijad, soojustajad, akna-, mööblipaigaldajad haljastajad, katetete aedade ehitajad - kõik need reeglina erinevad OÜ-d toodavad erinevas koguses sodi ja peavad selle lõpuks kuskile sokutama..
Korra kokku puutunud jutuga, kus tuttav kurtis, kuidas naabermajas tehakse suurt kapremonti ja tagaaias ei saa enam hingata, kuse ja fekaalihais tahab silmanägemise viia - ehitusmehed käivat tagaaias ja piiril olevas hekis asjal - ju pole keegi viitsinud peldiku tellimisele kulutust teha. Omajagu on ka omanikke, kes ise palkavad erinevate tööetappide tarvis objektile mehi ja tihti sellised omanikud päris peatöövõtu kvaliteedimõõtu välja ei anna - hoitakse kokku kõige pealt, alates piirdeaiast kuni peldikuni, ikkagi kokkuhoitud eurod lõppeks ju

[vuuk]

Selle teema pealkirjas sõna "ehitusfirmad" võiks vabalt asendada sõnaga "omanikud".
See on üldse tõlgendamise küsimus, kelle oma on ehituspraht, -jäätmed. Selline küsimus on tekkinud viimasel ajal kui tõusiklus on hakanud maad võtma.
Lõppkokkuvõttes otseselt või kaudselt maksab (kui üle ei lase) ju ehitaja teenused kinni omanik.
Kui objektil on rohkem kui 1 töövõtja siis omanik peab määrama peatöövõtja. Kui ei määra, siis ise täidabki peaehitaja rolli. Samuti kuulub omaniku kohustuste hulka objekti omanikujärelevalve korraldamine. Seega on peaehitajana tema ülesanne korraldada, (ja omanikujärelevalve teostajana kontrollida) et objektil oleks ühine WC, ehituspiire, ehitusprahi utiliseerimine, valve, soojakud jne (kui ei ole kokku lepitud teisiti).
Üldjuhul on just omanik see, kes tahab kõige selle pealt kokku hoida.
Kuna mina mikroettevõtjana tegutsedes ei teosta peatöövõttu, siis lepingi tavaliselt omanikuga kokku, et oma tekitatud ehitusjäätmed kogun liigiti (pakendikiled, kartong, kivi-, puit jne) kokku ehitusobjektile kokkulepitud asukohta ja omanik ise utiliseerib. Näiteks kuivad puitklotsid on saanud kohe paraja suurusega kotti koguda ja omanikule kamina kütteks sokutada.
Selleks, et ma ei peaks suvalisse kohta urineerima, on mul omal kaubikus taga muude töövahendite hulgas olemas WC pott.
Selleks, et ei peaks suitsukonisid objektile laiali pilduma - ei suitseta.
Tühja taarat objektile laiali ei pillu - pole üldse probleemi - ei tarvita.

[Urmas]

Mul ühemehefirmana on ainult kahte sorti kokkulepped- a)kui tööks vajalike materjalidega varustamine toimub minu poolt, siis utiliseerin mina tühjad segukotid, värviämbrid jms tekkinud prahi, b)kui tööks vajalike materjalide varustamine toimub tellija poolt, ei ole tekkinud jäätmete utiliseerimine minu mure. Nii lihtne see ongi. On ka nii olnud, et variandi a puhul tellija on soovinud tühje ämbreid omale ja ega ma siis mingi kadekops ei ole.

[xxx111]

Ja eelmistest postitustest tulebki kenasti välja, et tellijad reeglina ei hooma mis on nende enda vastutus ja ülesanded kui tahetakse "kokkuhoiu" mõttes peatöövõtja ülesandeid ise täita...
Ja oma tegemata / või halvasti tehtud töös hakatakse süüdistama kedagi teist...

[pancho villa]

Kaubikus pätsil käia... oi seda Eesti elukest küll. Teinekord väiksematel objektidel wc-d pole, sõidan aga lähimasse bensujaama tellija rahakoti peal, €80+ tund jooksmas.