Kaldus puitpõrand loodi?

[yupiter]

Tegemist nn suvilaga. Tehtud raudpostidele, all kõvasti õhku. Koridor 4x1,5 m. Põrandaks 5x15 talad umbes meetriste vahedega, nendel 40 mm pikilaud ja sellel saepuruplaat. Mure et pikisuunas väliskülg alla vajunud keskmiselt 4 cm. Loomulikult ka põrand ise vajub veidi läbi. Lõhuks saepuruplaadi välja ja valaks nn tasanduskihi vanale laudisele. Armatuuri ka ehk sisse, saaks loodi ja tugev. Siis laastplaat peale. Kas väga loll idee?

[tabarabarap]

Kas väga loll idee?

jup. plaat ära ja lauad lahti, talad otseks (või uued talad kõrvale) ja lisatalad vahele, et samm oleks 40cm ja lauad tagasi . Arvestades koridori suurust 4x1,5m ei peaks kaua aega võtma.

[rundll]

...eelkõneleja mõte on siis uued talad vanade külge kruvida, samm 400mm on halb jagunema kui olemasolevad om ca 1m...nii väikse põranda puhul pole ilmselt vahet kui täpne see samm on, kui paned a la igasse vahesse uue lisaks, tekib samm 500mm, võiks ka ära toita. Oleneb ilmselt mis talade peale tuleb?

[yupiter]

Tänud kaasaaitamast.
Tegu nn vene aja imega..tehti nagu saadi..Seinad paistavad samuti toetuvat põrandataladele, kogu krempel ise raudsillal.Tegu koridori ehk tuulekojaga. Kõike lahti võtta ja uuena teha oleks jah ilus aga kas mõistlik? nagunii laastplaat peale ja vaid loodi ajamine kuidas? Idee oligi et kui vanale laudisele valada isetasanduvat , kile alla ja kuivama. Hiljem plaat kruvidega läbi betooni aluslaudisele kinni. Segu paksus 1-4 cm. Mis kõige rohkem valesti võib? Niiskus?

[rundll]

Uusi talasi ei viitsi panna?

[pikk88]

Kas selle 4cm vajumise põhjuse oled kindlaks teinud?

[yupiter]

Kui oleks tegu toaga teeks kapitaalselt. Tegu justkui juurdeehitusega. Lihtsalt uue põrandakatte panekul koridori hakkas see kallak segama ja siit mõte kuidagi asja sirgemaks. Aluslaudis, talad ise kuivad, et kui oleks mäda siis jah, uued asemele. MIks vajunud...ju siis postid vajusid koos ehitusega pinnasesse. Loodame et on paigas nüüd? Saan aru et see segukiht, kesmiselt 2,5 cm paks ka kaalub...
Kui ta ilusti ära kuivab, niiskus välja siis ei tohiks tulevikus probleeme peal olevale plaadile tekkida, alt külm ja kondensi tekkida ei tohiks, Koridor min soe.

[ping]

Tänud kaasaaitamast.
Tegu nn vene aja imega..tehti nagu saadi..Seinad paistavad samuti toetuvat põrandataladele, kogu krempel ise raudsillal.Tegu koridori ehk tuulekojaga. ....

Suure tõenäosusega ei ole see "sild" mitte algne hoone osa vaid hiljem eraldi juurde ehitatud terrass mis veel hiljem on kinni ehitatud ja selle all pole kunagi vundamenti olnudki.

Kuna iga hetk võis tulla lammutamise käsk, siis kapitaalselt midagi ei ehitatud.

Nõuka ajal ei tohtinud aiandusühistute maale ehitada eluhooneid, vaid lubatud max pindalaga (18m2) tööriistakuure, milledest ehitati salaja isetegevuslikult ebaseaduslikud suvilad.

[yupiter]

Jah, arvan sama, et kinniehitatud terass lihtsalt. Õnneks on raudpostidel. Sisuliselt jääks ka nn käiguhooviks, aga tahaks et loodis ja et suurte inimeste all ei kõiguks..), selle mõte plaadi alla betoon valada

[Urmas]

Oled ikka väga kindel, et peale betoonplaadi tegemist ei hakka uuesti vajuma. See sinu arvutatud keskmine 2,5cm betooni ei jagune ju ühtlaselt. Vajunud poole tuleb paksem kiht betooni ja miks sa arvad, et see pole raskem. Sul tuleb ikka ca 1500kg lisaraskust ja vajunud servale vist langeb suurem osa betooni kaalust.
Kuna ei ole talupoeg, siis ütleme, et alevipoja mõtteuit.

[yupiter]

Jah, ka see raskuse teema hingel. Pidingi arvutama mis kaaluks. loota et postid lõpuni vajunud- pole nagu kindel. Samuti talad saavad lisaraskuse. Otse tee polegi alati õige tee.
Samas kui plaat nagunii peale siis ju ei pea lausvalu. Et teeb nn loodiribad, oletame et 30-40 cm vahedega 15 cm laiad seguribad , mis siis latiga tasaseks, krt pole lihtsamat asja kui ehitamine..

[Urmas]

Kergbetooni ei taha kasutada? Kaalus võid ikka omajagu. Kergbetooni olen ka ise teinud fibo graanulitest. Miral on ka penograanulitega.

[yupiter]

Idee on hea, konks peitub kihi paksuses. Fibo väidab et algab 4 mm. Vaja sujuvalt nullist 5cm ni kasvatada. Samas kui 0 ja 4 mm vahel pole auk liiga suur siis jah, ok. eks ju plaat peal sillana

[Urmas]

Idee on hea, konks peitub kihi paksuses. Fibo väidab et algab 4 mm. Vaja sujuvalt nullist 5cm ni kasvatada. Samas kui 0 ja 4 mm vahel pole auk liiga suur siis jah, ok. eks ju plaat peal sillana

Ei hakka 4mm-st. Kiika viite lehekülg 6 lõpus olevat tabelit. https://www.ee.weber/files/ee/2018-07/K ... _small.pdf
Mira tahab min paksuseks 15mm. https://www.mira.ee/product/mira-eps-lightbeton-360/
Päris 0-na kergkruusa sa ei saa kasutada, fibo enda kõige väiksema tera(4mm) suurus jääb peaaegu 0-ks. Aga sa võid näiteks paksema kihi 2/3 ulatuses teha kergbetoonina ja 1/3 jätad esialgu tegemata. Peale kivistumist ülejäänud osa täidad kõige väiksema fraktsiooniga kruusaga ja kallad üle isevalguvaga. Olen lugenud, et nii on tehtud, aga ise proovinud ei ole. Kõige lõpus võid ju kogu kupatuse korrektseks aluspinnaks paari koti isevalguvaga üle valada.

NB! Alevipoja uitmõtte kasutamine omal riisikol!

[yupiter]

Sinnapoole liikus jah, et hiljem augud isevalguvat täis. Päästab see et suur plaat peale ja aamen. Vaid veidi loodimist ja ankruid ette. Kui naine närve ei suuda rikkuda siis hakka ehitajaks...

[Urmas]

Aastaid tagasi, potentsiaalse ämma korteris vannitoa ja koridori kapremondi käigus valasin põrandad kõigepealt fibo kergkruusast ja pärast isevalguvaga üle. Väga 5 sai. Minul oli kergkruusa kasutamise eeliseks märksõna "laiskus" ehk ei viitsinud raskeid seguämbreid tõsta.
Kui see nn "betoonivalu" tehtud kergkruusast, siis PLP võid kinni lasta puidukruvidega läbi kergbetooni kihi. No võib olla pead paksemast kihist läbi surumiseks peenema kivipuuriga augu ette puurima.

[l72d]

Kui ühtlaselt vajunud siis prooviks kõigepealt see 4cm tõsta. Tundub lihtsam ja odavam. Kasutama peaks Mira x-plan-i.
Suurte inimeste all kõigub? Kui talade vahe meetri ringis siis see segu sul seal peagi praguneb ja krigiseb. Tuleb veel ju lisaraskus ka peale.

[yupiter]

PLP asemel vast OSB. Saepuru põrandas ei usalda. Muidu hakkab looma jah.
Pole vajunud ühtlaselt, et tõstes keerukas. Plaan ongi et praegu laud vajub, aga kui OSB plaat peal siis ühtlustub koormus ja kõikumine minimaalseks. Fiiber mira jah parim

[rundll]

...Sul tuleb ikka ca 1500kg lisaraskust...

Palju võitu, pakuks alla 400 kg

PLP asemel vast OSB. Saepuru põrandas ei usalda. Muidu hakkab looma jah.
Pole vajunud ühtlaselt, et tõstes keerukas. Plaan ongi et praegu laud vajub, aga kui OSB plaat peal siis ühtlustub koormus ja kõikumine minimaalseks. Fiiber mira jah parim

OSB pehme plaat. Kui 1m talade vahe siis OSB ei sobi...

[yupiter]

Põrand 4x1,5x kiht segu 0,025 teeb 0,15 kanti? Ja tõsi et kogu paksem kiht jääb äravajunud poolele, mis on vaid kahe toruga maa sees. Pinnas miski turbalaadne, kahtlane asi.
Talade peal on must laudis 40 sest lauast, see jääb. laudise peale valab uued loodis alused, sammuga 400, peale tuleb 2x18 osb. Vast saab korda?

[Urmas]

...Sul tuleb ikka ca 1500kg lisaraskust...

Palju võitu, pakuks alla 400 kg

Minu viga jah, sul on õigus. Läksin nurka häbenema.

[Urmas]

Kas lihtsam ei oleks äravajunud poolele kruvida lapiti 100x45 pruss, keskele tolline laud ja vastasserv jätta 0-i. Peale kruvida paksem OSB(22+mm) ja asi peaks olema jonksus. Laagi samm 750 mm on paksema OSB jaoks täiesti talutav ja kui mingeid über nõudmisi ei ole ja igatsugu lisakaalu probleemid langevad ära.
Tegin hiljuti avatud esiku ülemise otsa viimistlemiseks jaoks endale tellinguid ja peal käimiseks kasutasin 2500x600x22mm OSB-d. Nn laagide vahe oli ca 1m. No ei vajunud OSB minu raskuse all looka. Muidugi on võimalus, et olen alakaaluline.

[yupiter]

Vundament ongi vaid 2 metallposti, need vajuvad tagasi . Loota et ehk ongi juba põhja vajunud. Putkat kuskilt mujalt tõsta keeruline. ka see põrand ise pole ühtlaselt 5 cm vaid lainetab, et lisatasandusest ei pääse. Palkmaja on tõstetud aga siin ei oska kuhugi tungi vahele

[yupiter]

Prussi idee hea. Kui ta krt oleks ühtlaselt vajunud. Samas jah ruudstik 70x70 alla piisaks, aga see loodi ajamine....

[ping]

Vundament ongi vaid 2 metallposti, need vajuvad tagasi . Loota et ehk ongi juba põhja vajunud. Putkat kuskilt mujalt tõsta keeruline. ka see põrand ise pole ühtlaselt 5 cm vaid lainetab, et lisatasandusest ei pääse. Palkmaja on tõstetud aga siin ei oska kuhugi tungi vahele

Fotol on ju näha suur vahe toru all, sinna peaks paar tungi tõstmiseks vabalt mahtuma.

Ei saa kestvalt korda, kui vundamendi probleem jääb. Probleemi lahendamist tuleb alustada õigest otsast.

Lisakiht betooni koormab vundamenti veel täiendavalt ja on rabe, kui vajum jätkub. Ma ei saa aru, miks sa ei taha seda putkat tungrauaga tõsta? Kui vundament vajub aeglaselt, siis tõste ja vahetükid vahele (kui vaja keevitust ja lõikust, siis tuleb see teenus kas sisse osta või vajalikud vahendid hankida, kui ise teha oskad) ning lahendatud (eeldusel, et keegi pole pärast vajumit mingeid lisajäigastusi toppinud, need tuleb ära lõhkuda).

Kui inimesel on kinnisidee, et silmaga nähtav pind tuleb seguga sirgu saada, siis on tegu usuga ja faktidega selle vastu ei saa.
Vaevalt seal midagi oluliselt keevitatud on, sest nõukaajal polnud erilist võimalust keevitust suvila juurde vedada.