Seda sõlme lahendust nimetataksegi pööningul asuvateks (varjatud) nivenditugedeks, mis on igati lollikindel kuna takistab sarikal(tel) hambast väljuda, samuti ei lase müürilatil oma kohalt lahkuda.Hiid kirjutas: 30 Juun 2020, 13:44 Toolvärgi alumisest otsast mõtlesin siduda sarikaid veel vajadusel omavahel....
Ega ma väidagi, et suureneb - lihtsalt peab kandma.paneelid toetuvad ju samasse kohta, mis müürilattgi. Kuidas see koormus siis seinale ja sillustele suureneb, kui toolvärk ka mängu tuleb?
Nende arvutuste puhul kantakse päris suur osa koormusest hoone keskel asuvale kandvale seinale? Niipalju kui mina näen siis Hiid oma majale kandvaid siseseinu projekteerinud pole ja kogu raskus toetub välisseintele.xxx111 kirjutas: 30 Juun 2020, 21:56 Siin oleks üks näide arvutusskeemi mõjust toereaktsioonidele...
1 variant - 2 lihttala
2 variant - jätkuvtala
See on lihtsalt näide kuidas arvutusskeem (kandekonstruktsioonide skeem) mõjutab koormuste suurust...Nende arvutuste puhul kantakse päris suur osa koormusest hoone keskel asuvale kandvale seinale? Niipalju kui mina näen siis Hiid oma majale kandvaid siseseinu projekteerinud pole ja kogu raskus toetub välisseintele.
Aga väida...Väidan, et panid puusse.
Fermid ju väga jäigad ei ole ja need 25% suuremat koormust saavad fermid tahaksid rohkem läbi painduda, aga siis ju koormus jaotub ümber teistele, vähem koormatud fermidele ja kokkuvõttes peaks asi enam vähem ühtlustuma. Kuskil katuse harja/keskosa piirkonnas peaks ju umbes nii olema, samas mida rohkem fermi toetuspunkti/seina/räästa poole liikuda, seda jäigemaks peaks ferm minema selle koha peal. Sisetunne justkui ütleks, et seina kohal olev koormus on kõige kergem kanda, aga kui tõesti tekib 25% suurem koormus mingis piirkonnas, mida pole arvesse võetud, siis võib kokku kukkuda küll.xxx111 kirjutas: 01 Juul 2020, 10:44 Võtame näiteks situatsiooni katuse kandva profiilpleki / terasfermide kohalt (enamus kaubanduskeskuseid).
Konstruktor on projekteerinud profiilpleki laotised / arvestanud vastavalt laotistele koormused fermidele.
Profiilplekk on vastavalt laotistele kaheavalise jätkuvatala AGA MALEKORRAS.
Ehitaja võtab profiilplekile pakkumised - profiilplekki pakkuja arvestab, et "malekorras on kehvem paigaldada" ja muudab laotist selliselt, et ei paigaldada malekorras vaid üksteisele järgnevalt kaheavaliste jätkuvtaladena.
Plekiga on kõik OK - kuid üle ühe saavad fermid 25% suurema koormuse ja üle ühe jälle 25% väiksema koormuse kui konstruktor oli arvestanud...
Mina üritan lihtsalt enda jaoks füüsikaliselt asju lahti mõtestada, kuidas reaalses elus asjad käituvad. Pennide teemas tegid hästi selgeks, et sarika süvistatud koht ei pruugi üldse olla probleem olla. Oma kõhutunde pealt oleks väga palju aega raisanud selle koha tugevdamisele.xxx111 kirjutas: 15 Juul 2020, 10:08 Aga põhimõtteliselt lepime kokku nii - T25 ja kunn 24 projekteerivad vastavalt oma nägemusele ja xxx111 vastavalt oma nägemusele.
Enne kui selliseid kommentaare kirjutad soovitan vaadata selle allika autorite nimekirja...Kui su tabel väidab "raudpolt" mingeid kindlaid koefitsente, siis viska see kiirelt ahju.
