Sarikatest

[pikk88]

Põhikoormuse peaks ju vastu võtma see, et sarikas on paigaldatud päris korraliku, sissesaetud hambaga? Kui penn on õige koha peal ja piisavalt jäik siis ei tohiks ju see katus kuhugile laiali vajuda. Teine osa on muidugi sellel, kui head lennuvõimed katus säilitab tänu sellele kinnitusele...

[xxx111]

Hammas on seal ilmselt küll kuid see hammas ei moodusta tappi (üldjuhul) so kõik jõud peavad vastu võtma kinnitusvahendid.
Penni kohta levinud väärarvamus - penn ei tööta tõmbele vaid survele.
So sel pole seost "laialivajumisega" - õigemini selle vältimisega.
Siit tuleneb ka penni lihtsaim kinnitusviis sarikatele - sarikate vahele / kinnitused lappidega.
Nii ei pea kinnitusvahendid töötama arvutuslikult.
"Laialivajumist" takistab kas vastavalt kinnitatud alumine vöö (olgu selleks puittala või terastõmb vms) või ka vastav kinnitus seinale.
Kui sarikaid ühendav alumine vöö puudub siis tuleb seina arvutamisel see "laialivajumist" takistav jõud arvesse võtta (tekivad horisontaalreaktsioonid ja paindemomendid).
Kuid on võimalik lahendada ka ilma vööta.

[T25]

Põhikoormuse peaks ju vastu võtma see, et sarikas on paigaldatud päris korraliku, sissesaetud hambaga? Kui penn on õige koha peal ja piisavalt jäik siis ei tohiks ju see katus kuhugile laiali vajuda. Teine osa on muidugi sellel, kui head lennuvõimed katus säilitab tänu sellele kinnitusele...

xxx111 jõudis põhilise ära öelda, aga ma kordaks veelkord, et sarikate rõhtsurve vastu see hammas ei aita midagi. Penni asukoht on piltidelt näha ja seal kohas olev penn ei suuda sarikaid kuidagimoodi koos hoida. Esiteks ei pea vastu juba penni ja sarika ühendus ning teiseks murduks selle koha pealt sarikas lihtsal ära, kui ühendus isegi vastu peaks. Et selline katus toimiks, peaks sarikas kindlalt müürilati peal kinni olema ja müürilati enda kinnitus peab samamoodi olema tagatud, et ei liiguks sarikate rõhtsurve mõjul väljapoole. Tegelikult tuleb möönda, et kui panna sellisele katusele plekk, kust lumi maha tuleb , siis võib see katus isegi vastu pidada oma eluaja lõpuni, aga kivikatus suruks selle katuse laiali juba omaenda raskusega.

Kuid on võimalik lahendada ka ilma vööta.

Tood ehk mõne näite, milline sein see olla võiks, et tekiks ettekujutus, mida on tarvis, et selline sein teha. Kõnealusel katusel on seinaks aeroc plokk vms, kas sellise plokkseina saaks ilma vööta lahendada? Mina arvan, et hakkaks kive lahti murdma ülemisest otsast.

[xxx111]

On võimalik ei tähenda seda, et on võimalik aerociga või nt fiboga.
Eks oleneb ka seina kõrgusest nt vahelaest - sellest kõrgusest oleneb ju horisontaaljõu õlg ja seega ka paindemoment.
Nt selline olukord kus 2K seina ääres tahetakse saavutada teatud kõrgus, et ruumi kaduma ei läheks.
Siin hakkaks vöö segama.
2K sein peaks ilmselt olema armeeritud ja täisbetoneeritud plokk.
Arvutuste küsimus...

[Hiid]

ploki peal on RB paneelid ja need on ringvaluga.
Müürilatt on kinnitatud betooni sisse iga meetri tagant betoonikruviga....

[xxx111]

Ma üldse ei väida, et midagi on valesti...

Kuid seni kuni pole läbi arvutatud kogu konstruktsioon ja teada horisontaalreaksioonide suurused ning täpselt teada sõlme kujundus (müürilati ristlõige, tugevusklass, betoonikruvi dimeeter, paigaldussügavus jms) pole teadmisega, et kinnitatud 1m tagant betoonikruviga eriti midagi peale hakata.
Lisaks on oluline ka sarika kinnitus müürilatile - selleks, et jõud üldse sinna betoonikruvisse jõuaks (ja sealt edasi ka vahelae ringsarruseni / ringvaluni - kas ringvalu nurkades on ka vastavad jätkusarrused so L sarrused jms) peab ka sarika kinnitus olema vastav.

So konstruktsioonide kandevõimet tuleks hinnata komplektselt...

[xxx111]

Excel...
Koormused (lumi ja tuul) tuleks taandada vastavalt skeemil antule (vastavalt nurkadega läbi korrutada)
Sisejõud saab kätte
Täita punasega / sinised arvutatakse

[pikk88]

Ootan küll huviga, kas katus jääb siis paigale kui esimesed sügistormid kohale on jõudnud. Mingi kõhutunne ütleb, et praegu keerutatakse küll tühja koha pealt vahtu üles ja Hiid saab rahulikult kuiva katuse all istuda mis ei lenda ega vaju kuhugile ning vett ka läbi ei lase

[xxx111]

Ma ei oska vahu keerutamise koha pealt midagi öelda...
Eks arvamusi ole erinevaid kuid minule tundub just konstruktsioonide ehitamine kõhutunde järgi (või selle nt järgi, et "alati nii tehtud" või "naabrimees tegi ka nii") üsna ebaloogiline...

[ping]

Excel...
Koormused (lumi ja tuul) tuleks taandada vastavalt skeemil antule (vastavalt nurkadega läbi korrutada)
Sisejõud saab kätte
Täita punasega / sinised arvutatakse

Kas sellisesse tabelisse saab selle "nurka toetava" või "nurga küljes rippuva" palgi stabiilsuse ka sissekirjutada?

[pikk88]

Pidasin rohkem silmas seda, et mina ennast küll kusagilt otsast nii suureks spetsialistiks ei pea, et oskan 100% kindlusega nende piltide järgi ära oletada selle, et penn ei pea koormusele vastu ning, et betoonikruvid on liiga nõrgad valitud. Seepärast usaldangi kõhutunnet, et asi on piisava varuga kinnitatud ning ei lenda kuhugile.

[xxx111]

Kas sellisesse tabelisse saab selle "nurka toetava" või "nurga küljes rippuva" palgi stabiilsuse ka sissekirjutada?

Päris hästi ei saa küsimusest aru...
Aga eks põhimõtteliselt on võimalik sisse kirjutada mida iganes
Mina olen enda jaoks teinud üsna palju erinevaid exceli arvutuslehti
Muidugi peab siinkohal märkima, et need erinevad arvutuslehed on nö "enda käe järgi" ja kasutamiseks peab teinekord saama aru asja sisust so peab teadma mis arvväärtus kuhugi sisestada
Nt puidu puhul peab teadma kasutusklassi ja seal tulenevaid tegureid Kmod, Kdef, peab teadma mis on liimpuidu ja saepuidu vahe (gamma,m), peab teadma kiivetegurite, toe sisselõigete tegurite, ristlõike kõrguse tegurite, nõtketegurite, nõtkepikkuste jms sisu

[xxx111]

Pidasin rohkem silmas seda, et mina ennast küll kusagilt otsast nii suureks spetsialistiks ei pea, et oskan 100% kindlusega nende piltide järgi ära oletada selle, et penn ei pea koormusele vastu ning, et betoonikruvid on liiga nõrgad valitud. Seepärast usaldangi kõhutunnet, et asi on piisava varuga kinnitatud ning ei lenda kuhugile.

Sellega olen nõus...
Kui panid tähele siis mul oli selle kohta eraldi märkus, et üldse ei väida, et midagi oleks valesti
Lihtsalt pilte vaadates pole võimalik midagi hinnata

[xxx111]

Lisan veel, et mul pole kahju neid arvutuslehti jagada
Kui keegi huvitatud siis PS meiliga ja võin saata (kui soovitud asi on olemas)
Aga kasutamine on omal vastutusel

[T25]

Väga hea exceli tabel, kust saab kinnitust veel üks nüanss, mida ma varem küll teadsin erinevate foorumite sobramise tulemusel, aga siin tuleb ka see arvutuslikult välja. Nimelt penni kasutamine suurendab sarikate rõhtsurvet müürilatile. Kõhutunde järgi ma seda ise ei oleks osanud arvata.
Lõin ka teemaalgataja andmed sisse, 9200 lai katus ja silma järgi 0,6 sammuga, penn silma järgi kuskil h1= 3 m , sain müürilatile mõjuvaks koormuseks 570 kg sarika kohta. Kokku 23 sarikat, ehk siis 13110 kg koormus peab läbi kinnitusvahendite vastu pidama. Müürilatti hoidvate betoonikruvide samm oli 1m, ehk siis umbkaudu on seal 13 betoonikruvi ja ühe kruvi kohta tuleb 1tonn koormust. Viltu läbilöödud naelte kohta tuleb siis 570/naelte arv koormust. Ja see on siis ainult kinnitusvahendite kohta. Müürilatt , ringvalu , peab suutma ka seda koormust vastu pidada, ilma et paneelide ja seina küljest lahti murduks, läbi painduks jne. Kogu kompott peab töötama ühtse tervikuna.

[xxx111]

Väga hea exceli tabel, kust saab kinnitust veel üks nüanss, mida ma varem küll teadsin erinevate foorumite sobramise tulemusel, aga siin tuleb ka see arvutuslikult välja. Nimelt penni kasutamine suurendab sarikate rõhtsurvet müürilatile. Kõhutunde järgi ma seda ise ei oleks osanud arvata.

Aga see on väga loogiline
Pennis tekib surve ja see on vaja tasakaalustada (jõudude tasakaal) - seda ei saa tasakaalustada miski muu kui horisontaalreaktsioon.
Penni pole / survet pole / lisa horisontaalreaktsiooni ei teki
Aga lisandub üks teine probleem - sarika paindemomendid suurenevad (sille suurem) ja vaja on suurema ristlõikega sarikat

[xxx111]

Manuses on jutuks oleva katuse ekstreemsed ARVUTUSLIKUD (erinevatest kombinatsioonidest) toereaktsioonid sarika kohta (sarika samm 600mm)

NORMATIIVNE katuse omakaalukoormus 0,5 kN/m2
NORMATIIVNE lumekoormus MAAPINNAL 1,5 kN/m2
NORMATIIVNE tuule kiirusrõhk 0,63 kN/m2 (maastikutüüp II / hoone kõrgus ~9m)

Vigane manus eemaldatud...

[xxx111]

Väga vabandan...
Kiiruga tehtud ja vead sees (nimelt oli sarika ristlõikeks pandud 50x150 sentimeetrites)
Numbrid tundusid liiga suured...

Veelkord - väga vabandan

[Hiid]

Liiga keeruline. Lasen kõhutundega edasi....

[maik]

Takistamaks sarikaid laiali vajumast, paigaldati vanasti "nivenditugi".
Võtab seest ruumi vähemaks aga välistab müürilati ja sarika igasuguse liikumise.
Nivendituge saab ka eksponeerida, jääbki dekoratsiooniks nähtavale, samas saab varjeks seina (lisa toolvärgi) rajada ja keegi ei näegi neid tugesi.
Valikuid ja lahendusi on erinevaid.

[xxxxxxx]

Nivendi tugi eeldab ikka laetala olemasolu. Siin pikkihoonel on sarikate suunas läbivad laetalad, mil pole nn nivendiseina siis hoiab sarikaid koos ju korralik ühendus nende vahel.

taastaja

vaatasin pildid üle, siin nagu polegi puidust siduvaid laetalasi? ...siis võiks küll kindluse mõttes nii iga kolmanda sarika raskusjõu suunata nivendtoe põhimõttel hoone vahelaele, kui see vähegi kannab.

[maik]

Hiid ju kirjutas, et

ploki peal on RB paneelid ja need on ringvaluga.

Laetalasi ei ole!
Nivendituge saab edukalt paneeliga ühendada!

[xxxxxxx]

Hiid ju kirjutas, et

ploki peal on RB paneelid ja need on ringvaluga.

Laetalasi ei ole!
Nivendituge saab edukalt paneeliga ühendada!

Nõus. Tunnistan, et ei süvenenud korralikult teemasse.

taastaja

[T25]

Palju oleneb, mis katuse katteks tuleb. Kui kivi, siis mina ehitaks toolvärgi, mis toetub paneelidele, eeldusel , et paneelid muidugi ära kannavad selle koormuse. Kui tuleb aga plekk, kust lumi maha tuleb talvel, siis ka praegusel kujul peaks vastu ja kui kuskilt järgi hakkab andma, siis saab veel ka asja parandada. Tungida, tõmmitsatega müürilatti koomale tõmmata jne. Plekk-katus andestab täna oma kergusele ikka väga palju. Mul on maal vana kuur, laiusega ca 6,5 m ja sellel on kuuri keskosas ainult üks laetala, mis müürilatti keskosast aitas omal ajal kinni hoida, kuid tänaseks on see tala otsa läbi mädanenud ja mingit sidet seal müürilatiga enam polegi. Vanad ümarpalgist sarikad koos puupunnidega ühendatud pennidega hoiavad hetkel kogu hoonet koos ja talvel on sinna peale isegi päris palju lund kogunenud, enne kui sula ilmaga see sealt maha on vajunud. Ja siiani on vastu pidanud, oma 15 aastat küll juba.

[Hiid]

Balti eterniit tuleb,
Toolvärk tuleb nagunii. Toad ei tule kogu sarika aluses.
Toolvärgi alumisest otsast mõtlesin siduda sarikaid veel vajadusel omavahel....