Betoonplaadi valamine

[T25]

Uriin sisaldab samuti soolasid.

Selmet kulutada 800€ roostevabale armatuurile, oleksid saanud osta pasapunkri plaatimiseks Itaalia parimate disainerite poolt väljamõeldu ja ülejäänud raha eest oleks saanud korraldada korraliku avamispeo kohaliku külakapelli saatel.

Pool armatuuri jääb esialgse arvestuse kohaselt üle ja läheb veranda parandamiseks. Ehk siis kokku 400 euri läheb armatuuri peale. Tavaraud + plaatimine oleks samasse hinnaklassi läinud kindlasti. Ise ma plaatimist ei oska ja oleks pidanud teenuse tellima.
Ma olen oma elus juba niipalju õppinud, et koonerdamine ei ole kokkuhoid. Kui palju ma näen maju, millel vundament lahti kaevatakse ja väljapoole valatakse "krae", et vana vundament kuidagimoodi koos püsiks. Või tihti on vaja majale lisasoojustus+vooder panna ja siis jällegi on vaja lahti kaevata ja "krae" valada. Näiteid on palju. Selle asemel , et kohe piisava paksusega vundament valada, alguses koonerdatakse ja siis pärast otsitakse lahendusi, mis on tülikad ja kokkuvõttes topelttöö.

Jeerum-jeerum, 12 lehekülge arutelu ühe välipeldiku pasapunkri konstruktsioonist! Mul hakkab endal ka juba häbi, et aruelu selle üle on mind kaasa haaranud.

Ma postitasin lingi raamatule , kus on 267 lk juttu sitast . Probleem on tegelikult tõsine, mis toimub hetkel väljaheidetega ja ei jõua huumusena tagasi põllule. Rahaline väärtus on miljardites, mis maailmas hetkel minema visatakse prügimäele. Ühel põllumehel kulub sadade tuhandete eurode eest aastas väetise peale.

T25, ma ei saa sinust aru? Tavaliselt peaks olema foorumite idee, et lugejad teiste kogemuste najal leiaksid enda jaoks optimaalsema lahenduse

Küll nähtud siinsamas foorumis neid optimeerimisi ja pärastisi injekteerimisi, teipimisi, kiletamisi jnejne. Minu moto on selline, et teha üks kord ja nii, et ise enam näppu külge panema ei peaks.

[rokikas]

Omaette teema on roostevaba armatuuri painutamine. Ma kasutasin rendist võetud käsipainutajat ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Ja välismaised eksimatud foorumid ei õpetanud sind et tuleks plastik kaitsehülsse painutajal kasutada?

[T25]

Omaette teema on roostevaba armatuuri painutamine. Ma kasutasin rendist võetud käsipainutajat ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Ja välismaised eksimatud foorumid ei õpetanud sind et tuleks plastik kaitsehülsse painutajal kasutada?

Ma mõtlesin, et kasutaks roostevaba plekiribasid kaitseks, aga mul pole enam aega neid otsida , kuna külmad ilmad liginevad ja varsti ei saa enam valada. Pean võimalikult kiiresti valamiseks valmis asja saama. Samuti hästi nagu ei usu, et plastikust hülss vastu peab armatuuri painutamisel tekkivale jõule. Aga ma teen proovi, kui leian sobiva mõõduga plastikust torud, millest hüllsi teha, et kas peab vastu. 2 kihi jaoks on veel vaja nurki painutada.

[rokikas]

Kui ma inglise keeles kirjutan et ppr/pem/vms. ,sobiva mõõduga, torust lõigatud jupid on väga odavad ja kestavad päris mitu mitu painutamist siis kas usud seda juttu? Või pean mõnda kaugekandi foorumisse selle postitama ja siia lingi panema et usutav oleks?

[jan]

Nagu kasutaja plshalp juba ütles, on RV metalle väga palju erinevaid liike ning sellise tavalise A2 roostetamist tänu "mürgitamisele" ning süsiniku väljapõleteamisele olen ka ise näinud. Aga see selleks. Küll aga tekkis küsimus hoopis teise asja osas (pilt manuses) - kas see toetus on ajutine ning eemaldad selle enne valamist?

[T25]

Nagu kasutaja plshalp juba ütles, on RV metalle väga palju erinevaid liike ning sellise tavalise A2 roostetamist tänu "mürgitamisele" ning süsiniku väljapõleteamisele olen ka ise näinud. Aga see selleks. Küll aga tekkis küsimus hoopis teise asja osas (pilt manuses) - kas see toetus on ajutine ning eemaldad selle enne valamist?

Ei eemalda. Mis sel toestusel muidu viga on?

[rokikas]

Plastik ja betoon omavahel sisuliselt ei nakku st sinna jääb kogu 358 aastaseks kasutusajaks kanalike kust korrodeeruvad ained metallini pääsevad. Eriti hull on see olukord välisseintes kui ühes varda otsas on uriin ja teises vihmavesi! Nende erinevate ph tasemete tõttu on tormiline reaktsioon garanteeritud!
Tahtsid hästi aga lõpuks lippad ikka lepikusse kükitama.

PS. Kas on ikka mõistlik nii ülejala sellist tähtsat ja hinnalist hoonet ehitada, kui oleks projekteerimisele vähegi rohkem rõhku pannud oleks ehk ka põhja ja seinte ühendustapi lahendanud kalasabatapina mitte taolise plank junnkärakaga!

[dumbuser]

Aga vbl süüakse seal odavamaid tooteid, siis pole ka väga hull kui on odav peller.

[T25]

Rikud ära betooni ühtlase struktuuri, ei saa saalungilaudu kätte, pead pärast kruvid ära lõikuma, kronsa kohalt areneb roostepesa, mida sa enne paaniliselt tahtsid vältida jne.

Jah, aga pakkuge siis lahendusi, kuidas ilma seeneta hakkama saada.

Kas on ikka mõistlik nii ülejala...

Siin hakkabki iseehitajal roostevaba ära tasuma, ehk saab paljusid asju lõdvemalt võtta. Ei pea betooni tihendama nii palju ja muretsema selle kvaliteedi pärast jnejne.

ühendustapi lahendanud kalasabatapina

Betooni tõmbetugevus on nii lahja, et ma ei näe kalasabatapil mõtet. Mul on vaja, et see tapp töötaks nihkele, ehk siis ei lükkaks plaadi pealt minema.

Paar klõpsu siis tänase päeva seisust ka. Sain raketise sise ja välimisele seinale viimase ringi peale. Kõrgus seinal 1.6m.

[Urmas]

See on sul juba vaatetorn. Kaitseministeerium ei ole veel turja karanud, et radareid hakkavad segama?

[T25]

See on sul juba vaatetorn. Kaitseministeerium ei ole veel turja karanud, et radareid hakkavad segama?

Eestpoolt ja külgedelt tõstan maapinda, nii et jääb praktiliselt maapinnaga eestotsast tasa. Õrn maapinna tõus peldiku suunas küll tuleb. Tagumine ots , mis on paljas, nagu paaviani p..se, see on tõesti päris kõrge, kuid sinnapoole vaatama pole kellelgi asja ja sealtpoolt kasvab võsa ka ette.

[T25]

Küsimus foorumi rahvale, kuna head nõu on tarvis. Nagu pildi pealt näha, siis jätsin rakisel osad lauad üleulatuvalt, et sinna oleks hea vitsa toetada. Mida teie kõhutunne ütleb, et kui panna 5x20 pruss igatepidi ümberringi vitsaks ja nurkades poltidega kokku tõmmata( ca 4 või 5 tk 1cm jämedusega polti) , siis kas kannatab betooni surve välja. Kokku paneks ca 5 vitsa. Või on kellelgi mingit head mõtet, kuidas maapinna tuge tekitada tagumisse külge, kus maapinda ei ole.

[aero]

Miks diagonaalsed külgtoed ei sobi?

[T25]

Miks diagonaalsed külgtoed ei sobi?

Ehk sobivadki. Lihtsalt asi peab väga kindel olema, muidu lendab raketis laiali valamise ajal. Tegin jällegi väikese rehkenduse, et kui suur koormus vitstele tuleks( 3m lai ja 1,6m kõrge raketise kilp) ja jagasin 1,6m kõrguse betoonisamba 5 tsooniks, igaüks 32 cm kõrgusega ning võtsin keskmise koormuse, mis sellele tsoonile mõjuks. Alustades kõige ülemisest:
1. 416 kg
2. 1248 kg
3. 2080 kg
4. 2912 kg
5. 3744 kg

Ehk siis nagu näha, alumine vits saab meetri kohta 1,2 tonni koormust. Kõhutunne ütleb, et 5x20 pruss hakkab läbi painduma. Lubatud max läbipaine saab rakisel alumisest otsast olla ca max 2 cm, edasi hakkab juba läbi jooksma alt betoon.

[ping]

Prussid vähemal või rohkemal määral ikka painduvad läbi, sest rõhk (mõjuv jõud ruutmeetri kohta) on küllalat suur .

Kasuta parem spetsiaalselt kõrgete raketiste fikseerimiseks tehtud virbleid: Raketiselukk.
https://rentland.ee/rendiseadmed/betoon ... se-lukk-2/
Peaks olema saadaval kõikides raketisi rentivates firmades.

Saab ka osta:
https://www.rutwol.ee/tooted/betoonival ... ts-lukule/

Puurid saalungipuuriga augu ette ja paigas.
https://www.google.com/search?q=saalung ... 94&bih=458

[Küülaline]

võtsin keskmise koormuse ... 416 kg ... alumine vits saab meetri kohta 1,2 tonni koormust

Kilogramm (kg) on teatavasti massiühik. Jõu (koormuse) ühik on njuuton (N) või jõukilogramm (kG)

[T25]

võtsin keskmise koormuse ... 416 kg ... alumine vits saab meetri kohta 1,2 tonni koormust

Kilogramm (kg) on teatavasti massiühik. Jõu (koormuse) ühik on njuuton (N) või jõukilogramm (kG)

Inimene läheb poodi ja küsib 5 kg kartuleid ja need kaalutakse talle kaalu peal välja. Kõik on lihtne ja arusaadav. Kui ma aga ütleks müüjale, et andke mulle 49 Njuutonit koormust tekitav kogus kartuleid, siis asi enam vast nii lihtne ei ole.

P

russid vähemal või rohkemal määral ikka painduvad läbi, sest rõhk (mõjuv jõud ruutmeetri kohta) on küllalat suur .

Kasuta parem spetsiaalselt kõrgete raketiste fikseerimiseks tehtud virbleid: Raketiselukk.
https://rentland.ee/rendiseadmed/betoon ... se-lukk-2/
Peaks olema saadaval kõikides raketisi rentivates firmades.

Saab ka osta:
https://www.rutwol.ee/tooted/betoonival ... ts-lukule/

Puurid saalungipuuriga augu ette ja paigas.
https://www.google.com/search?q=saalung ... 94&bih=458

Ootame rokikase ja kunn24 postituse ära, mis nemad sest asjast arvavad. Ilmselt kehv lahendus, kuna tekib roostepesa läbiva tõmmitsa otstes. Mis oleks lahendus?

[Küülaline]

Inimene läheb poodi ja küsib 5 kg kartuleid ja need kaalutakse talle kaalu peal välja

Siin tekib küsimus, mis kaaluga kaalutakse, kui vana klassikalise vihtidega poekaaluga, siis saab ta kartulikoguse massiga 5 kg (ja kaaluga 49 N).
Kui aga tänapäevase automaatkaaluga, mis on sisuliselt vedrukaal ja mõõdabki KAALU, mitte massi, siis saab ta kartuleid kaaluga 5 kG (jõukilogrammi).

[rokikas]

Mis oleks lahendus?

Näiteks täpselt tulevase seina paksuse pikkused plastiktoru jupid. Lähevad saalungi sisse ja läbi nende jookseb 10 mm. armatuurraud millega tõmbad saalungi jäigaks.
Peale valu kivistumist võtad lukud lahti ja armatuurijupid tõmbad välja.
Ainuke mure et pead plastiktorud veetihedaks pärast seest saama.

[T25]

Raske südamega pean vastu võtma otsuse, et sel aastal panen punkti sellele ehitusele. Lihtsalt füüsiliselt ei jõua kõike seda asja valmis ja öökülmad on juba kohal. Kiirustamine ajaga võidu hakkab närvidele käima. Kui ilmad jälle soojemaks hakkavad minema, siis hakkan jälle edasi toimetama.

[rokikas]

Ilmateade näitab et läheb uuesti soojaks!
https://www.peri.ee/peri-tooted/peri-ti ... ology.html

[pikk88]

Mis kuradi paska sa siin jaganud oled? Endal pole peldik veel valmis ja juba levitad mingit sodi....

[aero]

Mis kuradi paska sa siin jaganud oled? Endal pole peldik veel valmis ja juba levitad mingit sodi....

Ei viitsi juunisse kerida, olen kindel, et uus kasutaja Dilbert vōltsis tuimalt T25 vana postitust, lisades selle lingi sinna omaltpoolt.

[T25]

Aasta on peaaegu möödunud ja nüüd on aeg, et teha väike kokkuvõte. Mõned päevad tagasi sai lõpuks peldiku vundament valatud. Kiireks kommentaariks niipalju, et alustuseks sai kõigepealt saalungi ümbert ca 0.5m kraavi laiemaks kaevatud, et oleks mugavam toimetada ja hiljem drenaazi paigaldada. Seejärel tegelesin ümber saalungi ja sissepoole vitsade paigaldamisega, mis keermelattidega kokku said tõmmatud. Esialgu sai tehtud 3 vitsa , kuid arvutused näitasid, et kisub kahtlaseks ja nii sai allapoole veel üks vits lisatud. Kuna kahtlusi tekitasid ka kasutusel olevad seibid, siis sai veel juurde hangitud spetsiaalsed "heavy duty" seibid. Seejärel paigaldasin armatuuri, seekord kasutasin painutamisel plastikust hülsse. Valamispäeval päike paistis ja sooja oli ca 27 kraadi, nii et lõpuks ma jäin omadega päris hätta, kuna betoonisegu kivistus nii kiiresti, et ma ei jõudnud pealispinda nii korralikult viimistelda , nagu oleks tahtnud. Panen mõned pildid ka, et mis siis vahepeal juhtunud on.

[T25]

Mõned pildid valust ja vanast müüritisest, mille laiali tõmbasin, kuivalt püsti ladusin ning mille vahele oli pärast ülejäävat betoonisegu hea ära kasutada. Müürist välja tulnud pisemaid kive sai ühelt poolt toestuseks ette laotud, teiselt poolt oli tugi juba varem varisenud kivide näol olemas. Põranda valamise ajal laon sellele müüritisele veel ühe kihi peale ja valan täis.