Freesprussist suvemaja soojustamine

[BuildingRookie]

Küsimus pole küll päris palkmaja kohta, aga ühtegi sobivamat kategooriat ma ka ei leidnud.

Lugu siis järgmine - tekkis mõte soetada omale krundile selline tüüpiline 44mm või 70mm freesprussist suvemaja, umbes 30-40m2 suurune, et kasutada seda soojal ajal suvekoduna, seniks kuni kunagi päris maja ehitusega alustaks. Freesprussist valmismaja just seetõttu, et saab esialgu kiirelt, odavalt ja minimaalse endapoolse vaevaga püsti.

Pikemalt ette mõeldes tekkis aga küsimus, et kas taolist tüüpilist freesprussist majakest on võimalik kunagi hiljem soojustada selliselt, et saaks ka aastaringselt kasutada näiteks kodukontorina/külalistemajana?

Põranda teeksin sel juhul kohe alguses soojustatud - kruvivundamendile prussidest kandev alus, sinna peale alt üles: näriliste võrk -> tuuletõkkeplaat -> 195mm karkass + vahele vill -> OSB. Sinna aluse peale siis paneks majakese püsti, põrandakatteks OSB peale laudis ning selliselt ta ilmselt oleks mõned järgnevad aastad suvekodu.

Edasi tulevikus kui elumaja valmis ja tekib tahtmine suvemaja ka soojakindlaks teha, mõtlesin välisseinu edasi ehitada selliselt: OSB mis täidaks aurutõkke eesmärki -> karkass + vill -> tuuletõke -> laudis.

Katusele siis ilmselt tuleks ehitada kuidagi sissepoole karkass, vill vahele ja viimase kihina alla OSB ning siseviimistlus.

Kokkuvõtlikult on minu eesmärk siin endale selgeks teha kas ülalkirjeldatud protsess on üldse teostatav või olen midagi olulist arvestamata jätnud? Kas on mingeid paremaid variante kuidas asi lahendada?

Kui keegi viitsib kaasa mõelda ja nõuandeid/kogemusi jagada, oleksin väga tänulik.

Aitäh ette!

[Prill]

Kindlasti kuidagi saab aga kas antud ülesandepüstitusele on sedasi mõistlik läheneda. Suvemaja soojustamise küsimus õigustaks end olemasoleva suvemaja puhul, kus suvemaja, kui fakt on juba ees. Tühjalt kohalt alustades ei tundu küll mõistlik elu keerulisemaks teha, antud juhul, tasuks kohe kaaluda karkassmaja püstitamist, kus esialgu võib karkassivahelise soojustuse ära jätta ja seestpoolt karkass täitsa lahtiseks või esteetilisuse pärast osb või muu materjaliga kinni ehitada ja hiljem taas soojustamiseks lahti võtta - endale tunduks niipidi mõistlikum, kuigi võib ka vastupidi teha, kus sisemise kihi teed lõpliku ja välimise ajutise.
Soojustus ei ole ainuke mille pärast aastaringseks elamiseks ümber ehitades muretseda tuleb, ka hoone kütmise osa tuleb lahendada, ka see oleks mõistlik võimalikult vara välja mõelda, hiljem kruvivaiadel kergehitise vundament ei tarvitse ahje, kaminahju või korstent kanda, samas on tänapäeval õhk-õhk õhk-vesi soojuspumbad, millega saab siiski kergemalt kütteprobleemile läheneda.

[BuildingRookie]

Selle karkassmaja variandi peale olen ka mõelnud, sama nurga alt - et esialgu kõik mis võimalik ära jätta ja hiljem soojustada - variandina kaalusin siin, et sisse esialgu ainult OSB + viimistlus, välja karkassi peale laudis. Kunagi hiljem siis laudis maha, vill vahele, tuuletõkkekangas peale ja laudis tagasi. Siin nägin aga põhilise probleemina helipidavuse täielikku puudumist esialgu kui villa üldse vahel ei ole. Lisaks peab karkassi ehitama piisavalt laiast prussist (195mm või laiem), et hiljem korralik kogus villa vahele mahub - seega laiad prussid + OSB + laudis viivad hinda piisavalt palju üles, et see freesprussist variant tuleb esialgu tunduvalt odavam.

Kuna ruum jääb nii väike, siis kütte pärast ma väga ei muretse - siin ajab korralik soojuspump ilmselt tõesti asja probleemita ära.

[Urmas]

Selle karkassmaja variandi peale olen ka mõelnud, sama nurga alt - et esialgu kõik mis võimalik ära jätta ja hiljem soojustada - variandina kaalusin siin, et sisse esialgu ainult OSB + viimistlus, välja karkassi peale laudis. Kunagi hiljem siis laudis maha, vill vahele, tuuletõkkekangas peale ja laudis tagasi.

Võib-olla ma eksin, kuid kas tuuletõkkekanga ja laudise vahel ei peaks olema roovitus? Kui jah, siis vana laudis läheb pliidipuudeks, sest jäävad roovituste võrra lühemaks. Noh, muidugi saab jupitada, aga kui ilus see jupitatud värk jääb, on juba sinu maitsemeele küsimus.

Siin nägin aga põhilise probleemina helipidavuse täielikku puudumist esialgu kui villa üldse vahel ei ole.

Ja 44 või 75mm "freesprussi" helipidavus on sinu arvates milline? Kas planeeritav suvemaja asub tiheasustusega piirkonnas, et sinu norskamine/magamise ajal häälega pussutamine võib häirida naabreid? Või mis valjuhäälseid üritusi kavatsed suvemajas korraldada? Lihtsalt küsimused, milledele mõtleks ise.

[pikk88]

Enne laudise paigaldamist on ju võimalik kohe ka tuulutusliist paika panna. Siis jääb laudise pikkus peale tuuletõkkekanga paigaldamist samaks, kuid see laudise peale-maha kakkumine on ju suht mõttetu lisatöö mis võtab ikkagi päris palju aega/raha. Olenevalt sellest kas see töö osta sisse või teha ise. Pealegi pole mingit garantiid, et kõik lauad saad 100% tervelt seinast kätte ning pärast need ka samamoodi tagasi suudad paigaldada.

[BuildingRookie]

Nagu pikk88 juba ütles, siis liistud saab kohe karkassi ja laudise vahele panna ning ei tohiks probleemi olla.

Mis puutub laudise mahavõtmist, siis eks ta paras töö on, aga kuna ise teeksin siis maksaks ainult enda ajakulu. Juhul kui lasta kinni kruvidega, siis usun, et saab ta ka ilusti ühes tükis ka kätte.

Helipidavusest - saan aru, et see freespruss ei ole ka siin kaugeltki ideaalne variant, kuid usun et 70mm variant peaks oluliselt paremini heli kinni kui ainult osb+laudis. Oluline on see juba näiteks selle pärast, et hommikuti esimeste linnukeste siristamine üles ei ajaks.

[Prill]

Kas see roovituse võrra (tegelikult 2x roovituse paksus) lühemad voodrilauad sisuline probleem on, sest hoone nurgad, kuhu voodrilaua puudujääk koondub, kaetakse nurgas nurgalaudadega, mis katab puudujäägi ära ja visuaalselt ei näe midagi, kas nurgalaua all on voodrilaud 2cm või 5cm lühem.

Karkassmaja kasuks otsustades ei tarvitse väljapoole ajutiste voodrilaudade kinnitamine ainuke lahendus olla, saab ju ka igasuguseid plaate kasutada alates OSB-st, iseküsimus kuidas visuaalselt kompromissitama nõus ollakse. Ise küll ei viitsiks voodrilauda ajutiselt seina laduda, et pärast lahti võtta ja kõike korrata - sel juhul see ajutine peaks vähemalt 10+ aastat olema, et esimene töövaev jõuaks ununeda
Üks ajutine lahendus mida näinud olen, kus väliskatteks on kasutatud nn soome pappi, seal oli küll vanemal hoonel, kus voodrilaud oli ära mädanenud ja omanik ajutiselt soome papi seina kaitseks liistudega kinni lasi ja nagu ajutistega tihti läheb, jääb aastateks. Papp-liistud aastatega natuke hallimaks pleekinud aga muidu kenasti ilmastikule vastu pidanud, lisaks ajutise materjalina odav, lihtne paigaldada-eemaldada, putukad-linnud vist ka ei noki, erinevalt tuuletõkkest.

Linnulaulu reostusmüra suhtes jääks skeptiliseks, need väikemajad on parajad kuudid, ilma isolatsioonita lähevad juba hilishommiku päikesega palavaks. Ventilatsiooni nagunii ei raatsi teha, hoiad õhutuseks putukavõrguga akent lahti, ka öösel ja sealt ronib linnulaul ikka sisse

[tabarabarap]

Tee kohe soojustatult, kivivilla, klaasvilla, puistevilla maksumus on ju mikroskoopiline sellise väikse hoone puhul. Igaljuhul odavam, kui laudise lammutamine ja paigaldamine.

[BuildingRookie]

Tee kohe soojustatult, kivivilla, klaasvilla, puistevilla maksumus on ju mikroskoopiline sellise väikse hoone puhul. Igaljuhul odavam, kui laudise lammutamine ja paigaldamine.

See on hea point ja kõige loogilisem olekski teha karkassmaja variandi puhul kogu asi korraga ja korralikult - aga sel juhul kõik asjad kokku maksavad ka vastavalt ja selle maksumuse pärast mul mõte tolle freesprussist valmismaja peale liikuski, et esialgu odavalt läbi saada. Seetõttu ka tulin arvamusi/nõuandeid küsima, et tekiks mingi parem arusaamine mis pidi asjale läheneda ja mida peaks sealjuures arvestama.

[Urmas]

See on hea point ja kõige loogilisem olekski teha karkassmaja variandi puhul kogu asi korraga ja korralikult - aga sel juhul kõik asjad kokku maksavad ka vastavalt ja selle maksumuse pärast mul mõte tolle freesprussist valmismaja peale liikuski, et esialgu odavalt läbi saada.

Oled ikka kindel, et 7-8 tuhandene õhukesest prussist maja tuleb odavam kui ise osta materjalid ja ise teha? Ise küll nii kindel ei oleks, aga ausalt öeldes ei ole kalkulatsiooni ka teinud. Näiteks 30m2 majakese katuse trapetsprofiilplekk läheks maksma ca 100€. Ei ole vist kallis. Ainuke viga, et kõik plekid ei ole ühte tooni, kuid kui sorida, saad ka ühevärvilise kokku. Meie maamaja ca 240m2 katuseplekki läks maksma suts üle 1000€ ja hinna sees olid lisaks plekile veel harja- ja ääreplekid, kruvid ja katuseluuk. Puhtalt pleki hind oli vist 3.50/m2.

[BuildingRookie]

See on hea point ja kõige loogilisem olekski teha karkassmaja variandi puhul kogu asi korraga ja korralikult - aga sel juhul kõik asjad kokku maksavad ka vastavalt ja selle maksumuse pärast mul mõte tolle freesprussist valmismaja peale liikuski, et esialgu odavalt läbi saada.

Oled ikka kindel, et 7-8 tuhandene õhukesest prussist maja tuleb odavam kui ise osta materjalid ja ise teha? Ise küll nii kindel ei oleks, aga ausalt öeldes ei ole kalkulatsiooni ka teinud. Näiteks 30m2 majakese katuse trapetsprofiilplekk läheks maksma ca 100€. Ei ole vist kallis. Ainuke viga, et kõik plekid ei ole ühte tooni, kuid kui sorida, saad ka ühevärvilise kokku. Meie maamaja ca 240m2 katuseplekki läks maksma suts üle 1000€ ja hinna sees olid lisaks plekile veel harja- ja ääreplekid, kruvid ja katuseluuk. Puhtalt pleki hind oli vist 3.50/m2.

Kui arvutada puusalt kokku järgmised materjalid, siis hind tuleb juba sama või kallim:
- Vundamendikruvid
- Kandvad- ja karkassiprussid
- OSB
- Soojustus (mineraalvill)
- Laudis
- Uks, aknad

Siia lisanduvad veel väiksemad kulud nagu närilistevõrk, tuuletõkkekangas + teip, roovitus jms, katusekate + aluskate kui on vajalik, abimaterjalid, siseviimistlus, midagi jäi siia nimekirja ilmselt ka lisamata.

[Prill]

Kui kvaliteetsed need freesprussmaja komplektid üldse on, paar aastat tagasi veeretasin ka mõtet, et ostaks odava kuudi ja teeks saunaks ümber. Lähemal uurimisel internetiinfo põhjal olevat neil freesprussmajadega hädasid omajagu, häirivaim häda olevat freesprusside mängimine õhuniiskusega, mõnel juhul ilmnevat juba paari kuuga hädad, kus prussid ei istu enam ilusti ja seintesse kuivavad pilud, kus valgus läbi paistab.
Selle häda vältimiseks olevat tark seinad varustada ehituse käigus keermelattidega, millega saab kõveraks kuivanud prussid ilusti tihedaks tõmmata. Väidetavalt osadel majadel olevat selle tarbeks isegi vastavad avad juba eelpuuritud - aga sellest päris hästi aru ei saanud, kui suur see freesprusside kõverdumise-kuivamise häda tegelikkuses on. Võimalik, et korralikel suurtel tootjatel, kes ka ekspordivad, on materjalivalik-kuivatus jm kvaliteet paigas, aga turul on ka palju väiksemaid tegijaid, kellel soodsamad hinnad ja kvaliteet heitlikum.
Muidu kuskil jäi silma freespruss aiamaja, millele lisavarustusena sai juurde osta soojustuskomplekti, vist küll põranda ja katuse oma ainult.

Kunagi olen paigaldanud ühte freesmaterjalist laste mänguväljakut, kus juhendis tootja oli kõikvõimalikud puidu omadustest tulenevad hädad üles loetlenud normaalsuseks, mis garantii alla ei lähe, kaasa arvatud puidu lõhenemise, mis ka tollel mänguväljakul korralikult välja lõi ja paaris kohas tähelepanu nõudis, sest lapsed ronides oma käsi lõhkuma hakkasid.

[ping]

Kui kvaliteetsed need freesprussmaja komplektid üldse on, paar aastat tagasi veeretasin ka mõtet, et ostaks odava kuudi ja teeks saunaks ümber. Lähemal uurimisel internetiinfo põhjal olevat neil freesprussmajadega hädasid omajagu, häirivaim häda olevat freesprusside mängimine õhuniiskusega, mõnel juhul ilmnevat juba paari kuuga hädad, kus prussid ei istu enam ilusti ja seintesse kuivavad pilud, kus valgus läbi paistab.
Selle häda vältimiseks olevat tark seinad varustada ehituse käigus keermelattidega, millega saab kõveraks kuivanud prussid ilusti tihedaks tõmmata. Väidetavalt osadel majadel olevat selle tarbeks isegi vastavad avad juba eelpuuritud - aga sellest päris hästi aru ei saanud, kui suur see freesprusside kõverdumise-kuivamise häda tegelikkuses on. Võimalik, et korralikel suurtel tootjatel, kes ka ekspordivad, on materjalivalik-kuivatus jm kvaliteet paigas, aga turul on ka palju väiksemaid tegijaid, kellel soodsamad hinnad ja kvaliteet heitlikum.
Muidu kuskil jäi silma freespruss aiamaja, millele lisavarustusena sai juurde osta soojustuskomplekti, vist küll põranda ja katuse oma ainult.

Kunagi olen paigaldanud ühte freesmaterjalist laste mänguväljakut, kus juhendis tootja oli kõikvõimalikud puidu omadustest tulenevad hädad üles loetlenud normaalsuseks, mis garantii alla ei lähe, kaasa arvatud puidu lõhenemise, mis ka tollel mänguväljakul korralikult välja lõi ja paaris kohas tähelepanu nõudis, sest lapsed ronides oma käsi lõhkuma hakkasid.

Samad hädad nagu palkmajalgi, et puit kui looduslik materjal võib paisuda/kahaneda ristikiudu kuni 10%, aga kuna prusssein on õhem annab see rohkem tunda.
Prussputka lühikesed seinad mängivad erinevalt (päiksevari) ja kui päiksepoolne sein kokku kuivab ning varjus olevale seinale "rippuma" jääb siis ei aita polt kah.

[xxx111]

Kõik oleneb sellest millised on omaniku kriteeriumid...
Üldiselt on selge, et freespruss või palkmaja ehitamisel ei saa päris sama kvaliteeditaset (seda nii ehitusfüüsikaliselt kui viimistluses) kui tehaselisel puitelementhoonel või kivikonstruktsioonis hoonel.
Jah - tuleb odavam - tuleb millegi arvelt...
Eks omanik peab ise otsustama millega rahuldub...

[Urmas]

Kui arvutada puusalt kokku järgmised materjalid, siis hind tuleb juba sama või kallim ....

Aga sa ole kaval ja passi allahindlusi, jälgi lehtedes kuulutusi, et kes müüb oma ülejääke poole hinnaga, tee kodutöö Läti ehituspoodides jne. Kui su kodutöö piirdub Bauhofi e-poe hindadega, siis tõesti tuleb kallim.

[BuildingRookie]

Kui arvutada puusalt kokku järgmised materjalid, siis hind tuleb juba sama või kallim ....

Aga sa ole kaval ja passi allahindlusi, jälgi lehtedes kuulutusi, et kes müüb oma ülejääke poole hinnaga, tee kodutöö Läti ehituspoodides jne. Kui su kodutöö piirdub Bauhofi e-poe hindadega, siis tõesti tuleb kallim.

Olen vaadanud ehituskaup24 lehelt orienteeruvaid hindu. Kui keegi teab parema hinnatasemega kohta, kust ehitusmaterjale soetada, võib muidugi vastava vihje siia visata. Aga Läti poodide peale ma ise polegi veel mõelnud ja see on muidugi kaalumist väärt mõte - eks hinnavõidu/transpordikulu suhe paneb paika kui perspektiivikas sealt materjali toomine on.



Aga üldiselt olen praeguseks omale erinevad variandid paika loksutanud ja vähemalt hetkel tundub, et selle prussist suvemaja soojustamise plaani jätan vahele. Siin mainitud fakti, et seinad võivad hakata niiskusega tugevalt mängima, ei osanud ise arvestada ja see on juba piisavalt suur miinus, et panna plaanis kahtlema. Lisaks veel tekiks probleem aiamajaga kaasasolevate uste ja akendega, kuna need on mõeldud suviseks kasutamiseks, st - need jääksid hiljem soojustamisel pudelikaelaks, maja kütmisel hakkaks ilmselt uks ka sise- ja välistemperatuuri vahe tõttu mängima.

Seega teema kokkuvõte minu jaoks on see, et juhul lähen seda teed, et panen püsti prussist suvemaja siis selle jätangi suvemajaks, hiljem abihooneks. Kui tekib ikkagi tahtmine teha soojustatud variant, siis tuleb ehitada kohe soojustatud karkassmaja - pikas perspektiivist tuleb kindlasti odavam kui prussist variandi soojustamine ja ei pea hakkama mingeid loovaid lahendusi leiutama.

Aitäh kõigile kes viitsid kaasa mõelda ja nõu anda!

[Urmas]

Olen vaadanud ehituskaup24 lehelt orienteeruvaid hindu. Kui keegi teab parema hinnatasemega kohta, kust ehitusmaterjale soetada, võib muidugi vastava vihje siia visata. Aga Läti poodide peale ma ise polegi veel mõelnud ja see on muidugi kaalumist väärt mõte - eks hinnavõidu/transpordikulu suhe paneb paika kui perspektiivikas sealt materjali toomine on.

Kahtlustan, et sinu idee puhul on isegi pakettsuvila ostmiseks oleks Läti poole kiikamine vähemalt paarituhande eurone kokkuhoid.
Isegi ostnud Lätist, Leedust, Poolast jne ehitusmaterjale. Kõik info on netis saadaval, isegi kui sulle mitte arusaadavas keeles, siis guugle tõlgib. Vähemalt niipalju pead taipama, et mida sa osta tahaks ja millised on ostetava tehnilised andmed. Tehnilised andmed on rahvusvahelistes ühikutes ja kui aru ei saa, siis jälle guugle aitab. 3-4 aastat tagasi oli üks Euroopa reis, siis direktor ja ise tegime kodutööd suuremate ehituspoodide aadresside kohta. Sinna minnes kõmpiseme need läbi, vajalike asjade hinnad pildistasime ja õhtuti omavahelises arutelus jõudsime kokkuleppele, et tagasi sõites mida ja millisest poest ostame. Jääks arvamusele, et puhkusereisi(ca 5000km) kütuseraha hoidsime kohe kindlasti kokku, kui mitte rohkem.
Mul on tuttav, kellele hakkan tegema tellimustööd ja ta ütles kohe, et saada mulle materjalide nimekiri, sest ta läheb(nüüd juba käis) jaanipäeva veetma Lätti. Samaaegselt ta ostab ka tagasitulles vajalikud materjalid ja tema hinnavõit on kindlsti 30-50% võrreldes meie ehituspoodide hindadega. Ma tean millest ma räägin!
Kodutöö on kõige selle asja nimetus!