Elektrikaabel maasse

[Külaline]

Tere kohalik teadjam rahvas.

Kaevan kraavi kõrvalhoonest majja ning tahan sinna panna ca 70 cm sügavusele el kaabli kollasesse kõrisse. Maapind on kõva ja paekivi täis. Kui kraavi tehtud saan, kas peaksin täitma kaabli ümbruse samaga või täidan täiteliivaga, seda on mõni kant üle ja lihtne oleks kraavi see ära kasutada jalust. Peale tuleb hiljem tänavakivi.
Kas nii sobib või peaks olema veel kolmas ja parem varjant?

[Külaline]

Mõtle loogiliselt, kivide vahele maetud kaablit võivad need kivid hakata kiusama kui tänavakivi alust vibratakse. Liivapadi kaabli ümber on hea, liiva surve kaablile jaotub ühtlaselt.

[dumbuser]

Varjant on misasi ? Aga kui see kaabel on juba kõris siis misasja sinna veel ümber on vaja ? Või õigemini milleks sinna veel midagi ümber on vaja ?

[elektribool]

kui üle sõitma ei hakka ei ole hullu kui paned sama pinnase, proovi lihtsalt alguses peenemat peale visata. Dumbuser ära ülbitse

[A.S.]

Kui inimesel nagunii pool koormat liiva üle on, mille kuhugi jalust ära vedama peab, las siis viskab juba kraavi. Ei tee see halba midagi.
 

[Küülaline]

Dumbuser ära ülbitse

Vanad roomlased ütlesid selle kohta, et mis on lubatud Jupiterile, ei ole lubatud härjale.

[Külaline]

Selge, läheb sama kraavi ääres olev liiv sisse.
Varjandid muide olid :
1. väljakaevatav muld paekividega
2. kraavi juures olev liiv
3. mingi muu - a la mingi peen killustik

[dumbuser]

Varjant on sama lollakas sõna nagu näiteks raadjo või müija või ... Kas see ongi ülbitsemine ?
Täitmiseks kõlbab mingi peenem pudi küll. Need kirjeldatud asjad kvalifitseeruvad kõik. Tihendamisega pead ka tegelema kraavi täitmisel.

[Küülaline]

Varjant olevat kirjakeelde normitud ühe varjandina variandist.

[Külaline]

Stambina (mitte standardina) on maakaabli projektidel kirjas, et paigaldussügavus on 70 cm, ülesõidetavates kohtades 1 meeter, paigaldus dia 50mm kõrisse, kõri ümber puhas liiv 30cm. 30cm kõrgemale paigaldada kollane hoiatuslint, tagasikaeve tihendada iga 30 cm tagant.

Volt
kasutaja

[Külaline]

Stambina (mitte standardina) on maakaabli projektidel kirjas, et paigaldussügavus on 70 cm, ülesõidetavates kohtades 1 meeter, paigaldus dia 50mm kõrisse, kõri ümber puhas liiv 30cm. 30cm kõrgemale paigaldada kollane hoiatuslint, tagasikaeve tihendada iga 30 cm tagant.

Volt
kasutaja

Kusjuures lähemal kui 5m hoonest võib sügavust vähendada sujuvalt 0ini.
Need on võrguettevõtja nõuded kaablitele mida vastu võetakse.
Aga oma isiklikku kaablit võib peremees panna nii kuidas ise tahab.
Savi peale tehtud teede all (eriti kui on kallak) soovitan ise veel sügavamale panna ja lisa torusse.
(Ühes taluhoovis, kus panime kaablit vanade kõrvale olid need üle poole meetri oma esialgsest asukohast kõrvale ujunud.)
ping

[Külaline]

Mul kõrvalhoonest majani 6m. Keskelt panen siis 70 cm peale ja äärtest maa peale seaduse järgi. Tegelikkuses läheb täies mõõdus ca 70 cm peale.

[Tanel22]

Stambina (mitte standardina) on maakaabli projektidel kirjas, et paigaldussügavus on 70 cm, ülesõidetavates kohtades 1 meeter, paigaldus dia 50mm kõrisse

Tõstan vana teemat. Kas maakaabli paigaldus 50 mm kollasesse kaablikõrisse on lihtsalt traditsioon või on mõni hea põhjendus, miks ei võiks peenemat 1250 N kaablit kasutada?

Teine küsimus ka kohe otsa: kui tänavaäärsest elektrikapist majas asuvasse kilpi on ca 25 m, kas see ühendus teha 5G4 või 5G6 XPK kaabliga? Suurimaks tarbijaks on 9,4 kW koguvõimsusega elektripliit, võimsaim tööriist on 2,5 kW.

[Küülaline]

Maakaablit ei ole üldse vaja torusse panna. Ainult läbiviigul vundamendist ja väljumisel maapinnast. Majaühendused liitumiskapist tehakse üldiselt 4-soonelise kaabliga ja PEN lahutatakse maja kilbis. Kuna PEN ei tohi olla peenem kui 10 mm², siis on üldlevinud alumiiniumkaabel AXPK 4G16 ja 4G25.

[ping]

Stambina (mitte standardina) on maakaabli projektidel kirjas, et paigaldussügavus on 70 cm, ülesõidetavates kohtades 1 meeter, paigaldus dia 50mm kõrisse

Tõstan vana teemat. Kas maakaabli paigaldus 50 mm kollasesse kaablikõrisse on lihtsalt traditsioon või on mõni hea põhjendus, miks ei võiks peenemat 1250 N kaablit kasutada? ....

Korralik nõuetekohane paigaldus on kallim ja nõuab õppinud mehi, kaitsekõri kasutamine on odavam.
Kui tegu on ehitusobjektiga ja kui arvestada et seal võivad liikuda rasked masinad ja siis on kaitsekõri soovitatav (nagu teede alla kaableid paigaldades).

..... Majaühendused liitumiskapist tehakse üldiselt 4-soonelise kaabliga .....

Vanasti tehti 4 soonelise kaabliga, kuna 5 soonelisega oli kitsas.
Tänapäeval saab liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele panna 5G16 kaabli ja PEN lahutus teha liitumiskilbis.

[Tanel22]

Novot, selleks ongi kaablikõri vaja, et kui algul vale kaabli paned, siis saab ilma hoovi üles kaevamata kaablikõrisse uue tõmmata.

Aga ikkagi - 5G10 või 5G16 mahuks ka 32 mm või 40 mm kaablikõrisse ära ja 25 m veaks sealt läbi ka. Milleks 50 mm kaablikõri vajalik peaks olema?

Kas 25 m peale oleks vajalik 5G16 või töötaks ka 5G10?

Vask- ja alumiiniumkaabli hinnavahe on ligi viiekordne. Kas vaskkaablil on mingi oluline eelis kasutamisel või ühendamisel?

[T25]

Mina panin 50 m kaablit kollasesse kõrisse lihtsalt sellepärast, et tagasitäitmisel ei peaks liialt muretsema kivide kukkumise pärast kaabli peale. Tegelikult viskasin ikkagi esimese kihi savi labidaga peale ja siis kopp tõmbas ülejäänud muda peale. Reservtoruks oleks pidanud see kõri olema oluliselt suurem, sellesse kõrisse andis isegi maa peal seda kaablit sikutada.

[võhik]

kui nüüd täpsem olla , siis PEN (st 4-soonelise kasutamise puhul) ei tohi olla peenem kui 10 mm² vask või 16 mm² alumiinium. Sellest see 16 mm² alumiiniumi populaarsus, sest see on 10 mm² vasest kordades odavam. Ja vististi odavam ka 4 mm² vasest . Samas elektriliselt on kasulik ajada kaablid võimalikult jämedaks, et takistust vähendada ja sellega pingekvaliteeti parandada. Alumiiniumkaabli takistus on tavaliselt sarnane aste peenema vaskkaabli takistusega...

Ja samuti mida jämedam kõri seda lihtsam pärast kaablit vedada...
Kas ei või juhtuda, et kunagi tulevad sul selle abihoone katusele päikesepaneelid, mille toodangut ei pruugi saada peenikesest niidist võrku tagasi ajada.. ? Või kaevad siis uuesti .. ?

Kui juba kaevad, siis pane valmis ka toru selle viimase miili valguskaabli jaoks...
Mina igaks juhuks lasin panna mitte kõri vaid 32 mm PEM toru (Connecto soovitusel oli see).
Teises kohas oli olemasolev vasksidekaabel 15 aastat tagasi pandud küll miskisse kõrisse, aga kuna seda kõri oli jätkatud, siis valguskaabli sissetoppijad pidid ikkagi mul aias uuesti mitu tundi labidatega askeldama..
Praegu oli mulle see tasuta aga kunagi tulevikus pead vast ikka ise maksma juba selle aja tunnihindu...

[Küülaline]

Tänapäeval saab liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele panna 5G16 kaabli ja PEN lahutus teha liitumiskilbis

Minuarust Elektrilevi ei luba nende kilbi maandust kasutada tarbija paigaldise kordusmaandusena. Ja igal juhul on otstarbekam korralik kordusmaandus.

Kas vaskkaablil on mingi oluline eelis kasutamisel või ühendamisel

Ei ole mingit eelist suurtel ristlõigetel. Lihtsalt alla 16 mm² Al ei ole meil lubatud kasutada.

[Tanel22]

Tänapäeval saab liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele panna 5G16 kaabli ja PEN lahutus teha liitumiskilbis

Minuarust Elektrilevi ei luba nende kilbi maandust kasutada tarbija paigaldise kordusmaandusena. Ja igal juhul on otstarbekam korralik kordusmaandus.

Kui liitumiskilbi maandust ei tohi kasutada, siis tuleb igal juhul maandus teha maja elektrikilbi juurde. Kas sel juhul on 16 mm2 kaabel üldse vajalik? Siis vist jääks ainult kolm faasi ja neutraal liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele ja saaks 4G6 või 5G6 kaabliga hakkama või eksin? Ei jaga elektri teemat eriti, aga üritaks veidi aru saada enne kaablite ja muu ostmist.

Huvitav, kas PEM toru oleks mõistlik ka elektrikaabli jaoks kasutada. Mul hakkavad kaablist igal juhul veoautod üle sõitma. PEM torudel on survetugevus suurem.

[võhik]

....Siis vist jääks ainult kolm faasi ja neutraal liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele ja saaks 4G6...

3 faasi ja neutraal tähendab TNC pingesüsteemi ehk PEN olemasolu ja seega automaatselt 10 mm² vaske või 16 mm² alumiiniumi sest PEN ei tohi peenem olla.

AXPK 4G16 maksab siin lehel 1,28 euri meeter
https://www.esvika.ee/tootekategooria/k ... umkaablid/

viiesoonelise puhul leidsin odavaima 6 mm² kaabli kiiruga https://www.esvika.ee/toode/xpk-5g6-mus ... bel-061kv/

Hind 3,38 ja takistus ikka 1 aste suurem kui alumiiniumil... st, vastab 10 mm² alumiiniumile..


https://et.wikipedia.org/wiki/Eritakistus

Vase eritakistus on alumiiniumi omast 1.6 x väiksem ja samuti on kaablite standardsete ristlõigete pindalade rea kordaja juhuslikult umbes 1.6. Sellest siis asjaolu, et vaskkaabliga on võrdväärne aste jämedam alumiiniumkaabel.
Hind aga sõltub vastava metalli maailmaturuhinnast..

[Küülaline]

Huvitav, kas PEM toru oleks mõistlik ka elektrikaabli jaoks kasutada

Huvitav, miks on vaja ise midagi aretada, kui vastavad tooted, mida on ette nähtud kasutada, on olemas.

[ping]

Tänapäeval saab liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahele panna 5G16 kaabli ja PEN lahutus teha liitumiskilbis

Minuarust Elektrilevi ei luba nende kilbi maandust kasutada tarbija paigaldise kordusmaandusena. Ja igal juhul on otstarbekam korralik kordusmaandus....

Minuarust on mõistlik viia ennast kurssi kehtivate õiguslike aktidega ja järgida neid.

Minule (liitumiskilbi ja jaotuskilbi vahelise kaabli omanikule) on objektiivsetel põhjustel kasulikum teha PEN lahutus liitumiskilbis.
Olen korduvalt niimoodi teinud ja kõik objektid on saanud auditi heakskiidu ning pingestatud.

[võhik]

Huvitav, miks on vaja ise midagi aretada, kui vastavad tooted, mida on ette nähtud kasutada, on olemas.

installatsiooni ja ekspluatatsioonimeeste eelistused on tihti erinevad...

[Küülaline]

mõistlik viia ennast kurssi kehtivate õiguslike aktidega

Ole hea juhata mõni link sellisele aktile, kus on käsitletud seda teemat.