Kipsist vs aeroc100 siseseintena

[huviline333]

Palun soovitage, kumba eelistada, kas topeltkipsist vaheseinu või aeroc 100st laotud seinu ja miks?
Aeroc 100 tuleb vist soodsam?

[Urmas]

Kui sa võrdled ilma viimistluseta Aeroc vs 2x kipsplaat, siis hinnavõrdlust ei tea, kuid võrdlema peaksid ka töömeeste tasu ladumine vs kipsplaadi paigaldus. Aeroci viimistlus on alates 10-. .. euro võrra kindlasti kallim, seda koos materjalidega. 100-st Aerocit peab korralikult laduma, kipub teine muidu ära vajuma. Kui on vajunud, siis küsitakse seinte sirgeks krohvimise eest sutsu rohkem.
Üldiselt kipuvad mõlemast materjalist m2 hind kukkuma sinna ühte auku.

[xxx111]

Huvi pärast...

Kuidas fikseeritakse Aeroc 100 vahesein laega arvestades lae läbipaindeid?

[Urmas]

Ise olen siiani enamuses näinud vahtu, no ei viska filmi jooksma teistest variantidest. Mõnikord on seina fikseerimiseks mõni usinam müürsepp ka segu suutnud lae ja seina vahele suruda. Mõned korrad olen ka ise vahtu pidanud laskma.

[xxx111]

Aga kui on puittaladega / fermidega lagi?
Või vaht / segu vastu lae kipsi?

Minu küsimus tuleneb sellest, et müüritise saledus on piiratud enamasti numbriga 25...27.
Saledus = ARVUTUSLIK kõrgus (see ei ole geomeetriline kõrgus) / paksus
Arvutuslik kõrgus = geomeetriline kõrgus siis kui sein on toetatud ülevalt ja alt
Vaht ei ole kinnitus... Segu on lubamatu kuna ei jäta def vuuki läbipainete kompenseerimiseks.
Ainult alt toetatud seina arvutuslik kõrgus on ligikaudu 2xgeomeetriline kõrgus

Ülalt kinnitamata aeroc 100 sein - kui "ma täis peaga komistan" ja kukun vastu seina - sein kummuli...

[Urmas]

Aga kui on puittaladega / fermidega lagi? ...........jne

Kogu see jutt ei kuulu minu(siseviimistleja), vaid tellija, tema poolt tellitud projekteerija ja üldehitajate kompetentsist ja seega ei oska kommenteerida.

[xxx111]

Arusaadav - lihtsalt huvi...

[Urmas]

Aga kui on puittaladega / fermidega lagi?
Või vaht / segu vastu lae kipsi?

Kui nüüd aju hallrakke piinata, siis mälupilti viskab, et üldiselt on olnud siseseinad enne laekipsi paigaldust ikka valmis laotud, et oleks, kuhu kipsplaadi laevööd kinnitada. Mõtlen ikka puittaladega lagesid.
Olen näinud ja lisaraha eest parandanud lollust, mida tellija on teinud oma isetegemise tahtmisest. Ta oskas laekarkassi otse lamekatuse talade külge lasta. Vastavalt aastaajale maja II korruse keskosa lagi mängis 10-20mm.

[xxx111]

Laetalade lubatav läbipaine ca L/200
6m tala so 6000 / 200 = 30mm
Lisame veel 10mm (vead, tolerantsid)
Saame vajalikuks "def vuugiks" min 40mm

[xxx111]

Üldiselt uurin ka seepärast, et kui mingil ajal tegin erinevad sellised sõlmed siis paar ehitajat väljendasid pahameelt a-la "nii me küll tegema ei hakka, nii palju keerulisem, alati lihtsamalt saand"

[Urmas]

Minu viimases kommentaaris kirjeldatud juhtum oli nii, et tegin viimistluse vist kuni krundini(kaasa arvatud) ja siis tuli väike paus, sest tellija ei olnud mulle jõudnud fronti ette valmistada. Käisin vahepeal väljamaal ühte teist objekti tegemas ja ajaline vahe võis olla septembrist jaanuarini. Kui jaanuaris läksin, siis ta tutvustas mulle üllatusprobleeme. Eks ta ise ka otsis üles oma targemad endised ülikoolikaaslased, kes aitaksid probleemi lahenduseni jõuda. Kui sain teada, et ta oli laekarkassi kinnitanud otse katusekonstruktsiooni külge, siis minu arvates oligi see lae kõikumise põhjuseks. Mida arvasid tema tuttavad, ei mäleta.
Olen siin foorumis kirjeldanud, et sitasti tehtud vundamendi pärast on Aerocist laepaneelide vuukidele paigaldatud armeerimisvõrgu katki tõmmanud, kuid ca 7cm mõlemalt poolt vuuki krohvi küljest lahti ei tulnud. Vuugi armeerimisel kasutatud krohviks oli tavaline kipskrohv. Ma ei ole suutnud isegi lõkkes pikalt põletatud armeerimisvõrku suutnud katki rebida.

[vuuk]

Üldiselt uurin ka seepärast, et kui mingil ajal tegin erinevad sellised sõlmed ...

Neid sõlmede jooniseid oleks väga huvitav näha. Mul on olnud mitmeid kogemusi analoogse teemaga maadlemisel.
Tellijad nagu ikka edastasid eelprojekti staadiumis projektid ja oma soovid. Kui ammutasin oma mälusoppidest talade või fermide lubatavad läbipainded, vaheseinte saledustega kaasnevad nõtked, võimalikud tekkida võivad koormused katusefermidele suure lumega talvel jne jne, siis kes peaks võtma vastutuse tellitud ja ehitaja poolt vastavalt kliendi soovile teostatud lahenduse puhul tekkida võivate probleemide puhul?

...paar ehitajat väljendasid pahameelt a-la "nii me küll tegema ei hakka, nii palju keerulisem, alati lihtsamalt saand"

Oletan, et ehitajad väljendasid pahameelt selle üle, et hinnapakkumist oli küsitud algselt neile edastatud info põhjal, aga töö teostuse aluseks anti edasi täiesti teine informatsioon. Piltlikult öelduna hinda küsiti nööbile, aga pärast ilmnes, et kasukas olgu ikka ka nööbi küljes.
PS minul on mitmed kogemusi, et mõningad inseneride pakutud, joonistatud lahendused ei sobi eelkõige tellijale visuaalselt. Näiteks oletame, et lahenduses peaks lae ja seina nurgas deformatsiooni vuugi katmiseks paiknema lae liist, aga omanik ei soovi seda liistu seal näha.

[Urmas]

Ahjaa, nüüd tuli küll üks Šveitsis nähtu meelde. Seal ei kinnitatud laekipsi seinaga jäigalt üldse ja viimistleti nii, et lae ja seina vahele jäi 2-4mm pragu(laius olenes vist tegijast). Kusjuures vahelaed olid betoonist. Ise veel imestasin, et milleks sellised deformatsioonivuugid kui Šveitsis on enam-vähem kõik ehitatud kaljusele pinnasele ja mingeid vundamendi vajumisi ei tohiks toimuda.

[xxx111]

Vuuk...

Ma nõustun, et ilmselt asi nii ongi, et ehitaja teeb pakkumise ühe põhjal ja pärast selgub, et peab tegema teisiti.
Ega ma heidagi ehitajale midagi ette.
Ja kui tellija ikka kindlasti tahab üht või teistmoodi siis kes teda keelata saab.

Kõik minu siin (ja mujal) viited lahenduste / projekti jms puudustele on suunatud eelkõige PROJEKTI TELLIJALE või TELLIMATA JÄTJALE...

[xxx111]

Urmas - küsimus pole vundamendi vajumises - küsimus on vahelagede läbipainetes

[xxx111]

Nende vaheseinte def vuugi küsimus pole üldse nii ebaoluline küsimus
Parimal juhul ei teki üldse probleeme
Halvemal juhul on praod ja mõrad seinas ja / või laes ja / või põrandas - sest kui def vuuki ei ole langeb koormus nendele elementidele mis pole mõeldud sellisel viisil koormust kandma
Väga halval juhul (nt fermidega) võib aga tekkida avarii kus katus lihtsalt kukub kokku - sest ferm hakkab toetama vaheseinale ja fermile tekib toekoht sellisesse kohta kuhu ta üldse mõeldud ei ole ja fermi tööskeem muutub ning ferm sellise tööskeemiga ei suuda koormust kanda
Analoogne olukord võib tekkida ka RB paneelidega
Vaheseina kohale tekib tugi / muidu lihttala skeemi kohaselt töötab paneel hakkab tööle jätkuvtala skeemi kohaselt / paneeli ülemises kihis trosse pole / ülemises kihis tekivad mõrad või puruneb paneel vaheseina kohalt täiesti - nüüd tekib sisuliselt 2 paneeli mis kumbki toetavad vaheseinale ja vahesein on nüüd juba kandesein.
See kandesein toetub aga alumisele laepaneelile kuhu nüüd tuleb 2 (või ka rohkema) lae koormus mis ületab paneeli kandevõime. Edasi purunevad laed nagu "kett"...

[vuuk]

Fermi või paneeli tööskeem võib olla ka selline, et see on vajalik paigaldada õiget pidi nii, et mingis punktis peab toetuma kandvale vaheseinale või jääb üks ots konsooli. Sel juhul peab ehitajal olema piisavalt teoreetilisi teadmisi ja tähelepanelikkust kuna valet pidi paigaldades võib hiljem juhtuda avarii.
Dimensioneerida on võimalik ka selliselt, et läbipainded oleksid marginaalsed. See teeks kandvad elemendid mõnevõrra kallimaks, aga ilmselt eeltoodud ülesande kui terviku lahendamise lihtsamaks. Aga kõik saab alguse tellija poolt lähteülesande püstitamisest.

[rst]

Näiteks kahekordsel hoonel, kus vahelagi on õõnespaneelidest. Võiks teisel korruse põranda valu ja vaheseinad ära teha ennem, kui esimesel korrusel. Sellisel juhul saame me üle poole läbipaindest juba kätte ja sellest tulenevalt ei peal esimese korrusel enam jätma lae äärde 30-40mm ruumi. Piisab ilusti 15-20mm ja sellist vuuki on juba lihtsam viimistleda.
Kuid kes see tavaliselt ikka ülevalt alla ehitab.

[xxx111]

Variante kuidas erinevaid "probleeme" lahendada on alati mitmeid.
Eriti hea kui neid saaks lahendada nii, et nii tellija kui ehitaja saaks kaasata.
Et rääkida läbi a-la, kui teeme nii siis esmalt on kulutus küll selline kuid arvestades ka ehituse tehnoloogiat siis kokkuvõttes hoopis selline / kui teeme nii siis kulutus selline aga näe tulemus selline...
JNE

[T25]

Küsiks et kui teha kipsist vahesein, siis kas on mingi spetsiaalne vertikaalset liikumist võimaldab nurk karkassile? Paneelmaja vannitoa remont on siis kavas. Originaalne vinkelrauast puur sai välja lõhutud.

[xxx111]

Tegelikult sellist spetsiaalset toodet mida "minna poodi ostma" ma ei tea
Lahendused on erinevad... Ja sõltuvad paljudest asjaoludest.
Insener oskab igal konkreetsel kohal anda nõu.

Üsna lihtne tundub mulle lahendus kus ülemises vöös on avad / RB laes on "pulgad" ("pulk avas")
Horisontaalsuunas on liikumine takistatud / vertikaalsuunas saab liikuda...

Ühtlasi võib olla ka olukord kus ülevalt polegi vaja kinnitada kuna jäikus / stabiilsus tagatakse põikseintega ja seinte koostööga ruumiliselt. Eeldab suhteliselt väikseid seinte vahekaugusi.
Aga vannituba on just selline...

Lahendusi on olenevalt seinte tüübist ja kujust / lagede tüübist ja suurusest ja sildest jms erinevaid ja ma ei oskaks soovitada "universaalset"
Aga kui endale teha siis ma soovitaks kasvõi tunnise konsultatsiooni võtta mõnelt insenerilt.
Ta visandaks selle käigus põhimõtte ka paberile.
Lõpuks ega projekt ei pea olema "ilus vaadata" - võiks olla selline millega midagi teha ka oleks...
Ja päeva lõpuks on vbl see "insenerilt saadud kortsutatud paber" projekti kõige väärtuslikum osa...

[Prill]

Kunagi umbes 24 aastat tagasi õnnestus pea aastakene ehitusel töötada, suurem osa paneelkorruselamute ehitamisel. Toona selles 5x paneelikas mittekandvad vaheseinad tehti sellest õhukesest tuhaplokist, laoti vahelaeks olnud õõnespaneelile ja lae juures samuti vahe segu ja ploki kildudega kinni. Toona, neid mahtvahtusid nagu ei mäleta, millega saanuks elastselt vahesid täita - polnud meie turul veel tuntud või nõukogude ehitus neid ei tundnud. Paneelikates elades samuti ei meenu neid vajumis-jm vuuke lae juures, ja midagi pole nagu pragunenud ka kuskilt. Võimalik, et paneelikate vahelagede silded olid piisavalt lühikesed ja seal midagi väga ei vajugi enam, toonase objekti vahelae õõnespaneelid olid 3 ja 6 meetrised, samas olen eelmise buumi aeg näinud eramul 9 meetrist eelpingestatud õõnespaneeli, mis oli paigaldusjärgselt silmale vaadates täiesti kummis, aga pidavat mõne aja pärast oma raskuse mõjul "sirgeks" vajuma, et see muhkus eelpingestatus olevatki selle mõttega, et pärast paigaldamist ei vajuks lohku, vaid nö "loodi"
Kipsseinte puhul vertikaalset liikumist võimaldavaid jubinaid kasutatakse vist palkmajade puhul, kus igasugu liugur-kandurid ja samuti lae kohale tuleb liikumisruumi jätta, kui palkmaja niiskuse mõjul kõrgemaks-madalamaks "hingab".

[xxx111]

Kaubanduskeskus - laepaneelide sille ~15m / laepaneelide läbipaine kasutuspiirseisundi normkombinatsioonis (peale eeltõus maha arvestamist) ~50mm...
Pane nüüd sinna alla klaassein (nagu kaubanduskeskuses) ilma vuugita...
Või ükskõik mis sein...

Nagu mainitud - olukorrad on erinevad...

Lihtsalt juhtisin tähelepanu, et VÕIB olla probleem / EI PRUUGI olla probleem

[T25]

Ma arvan, et vanas paneelmajas tõenäoliselt suurt probleemi ei teki, kuna paneelid on juba ära vajunud ja isegi kui sinna alla teha sein tuugalt paneeli alla kinni, siis see hakkab lihtsalt toetama juba läbi vajunud paneeli. Põhjuseid eriti olla ei saa, miks sisesein paneeli ülespoole suruma hakkaks, temperatuurist või niiskusest tingitud paisumine ei tohiks eriti märgatav olla . Probleem võiks tekkida olukorras, kus vahesein saab märgataval kerkida, näiteks külmakerke korral. Külm garaaz raudbetoonvahelaega ning siis teha selle alla tuugalt sisesein, millel vundament pole alla külmumispiiri tehtud. Nüüd võib küll sisesein paneeli kummi lükata. Endal oli selline juhus, et esivanem tegi maja all olevasse võlvlaega keldrisse puidust lahtrid ja pani puidust postid tuugalt lae alla kinni, kiilud ka vahele. Ma ei hakanud vaidlema, ootasin, kui ära läks, ja siis pärast võtsin kiilud vahelt ära.

[xxx111]

Teeks ikka vahet ka koormuste iseloomul.
"Ära vajunud" saab olla alalisest koormusest.
Alaline koormus on omakaal.
Muutuvkoormused muutuvad kogu aeg (seepärast ongi muutuvkoormused).
Muutuvkoormused on kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus jms
Sealjuures muutub nii koormuse suurus, koormuste koosmõju jms
Igasugune konstruktsioonielement deformeerub pidevalt ja kogu aeg - küsimus on deformatsiooni suuruses ja selles kas see võib põhjustada midagi "paha"...
Rääkida "on ära vajunud" pole mõtet - sellist olukorda lihtsalt pole...