Kuidas siis ikkagi teha õige vundament

[T25]

Enne kui tehniliste lahenduste juurde minna esitaks ma endale (so Sina endale) mõned küsimused:
- Miks mul on vaja osalist keldrit? Ehk oleks mõistlikum suurendada maapealset osa?
- Kui mul on vaja keldrit siis miks osaline?
- Kui mul on vaja keldrit siis kas mul on teada geoloogia / max pinnasevee tase?

Keldri kaudu tooks sisse kanalisatsiooni ja veevärgi. Kui midagi torustikuga juhtub, siis on alati hea juurdepääs olemas.
Osaline kelder sellepärast, et põhjavee tase on tõepoolest probleem. Ükskord oli linna drenaaz umbe läinud ja mul oli maja keldris korralik uputus. Maja keldril on tavaline muldpõrand , nii et vesi pääseb hästi sisse ka.

[xxx111]

Kui pinnasevee tase on probleem siis milline SISULINE vahe on suuremal või väiksemal keldril?

[T25]

Kui pinnasevee tase on probleem siis milline SISULINE vahe on suuremal või väiksemal keldril?

Torustiku sissetoomiseks piisab pisikesest keldrist. Hoone on praegu L kujuline, kitsamast otsast ca 3 m lai ainult. Uue hoone teeks veidi laiema(laienemine on lubatud minu teada 33% ) ümber preaguse vundamendi.Sellesse otsa kavandaks keldri osa, kust siis oleks alati juurdepääs kanali ja veetorudele. Mul ei ole vaja 60 ruudust keldrit, mis aega ajalt võib üle ujutada.

[xxx111]

Kui Sa panid tähele siis küsimused olidki formuleeritud Sinu küsimused Sulle endale...
Kui oled kõik läbi mõelnud siis soovitaks oma plaanidega pöörduda vastava projekteerija poole...
Kõrge pinnasevesi / vee surve altpoolt / pinnase horisontaalsurve jms vajab pisut "rehkendamist".

[aero]

...keldri osa, kust siis oleks alati juurdepääs kanali ja veetorudele. Mul ei ole vaja 60 ruudust keldrit, mis aega ajalt võib üle ujutada.

Oled sa hinnanud, millise tõenäosusega on sul tegelikult ka vaja nendele torudele juurde pääseda? Kui need on vanad, siis vaheta kõik välja alates liitumispunktist. Kui on vahetatud, siis mis need põhjused võiksid olla, mille tõttu on sul vaja torudele maja all ligi pääseda?

[Kalvis]

Kelder on siiski üsna asjalik ja vajalik. See vastus on õige - kommunikatsioonide jaoks ideaalne. Sinna saab panna veevärgi, maasoojuspumba või katlasüsteemi, vedada torud jne. Abiruumid kola hoidmiseks ideaalsed. Mõni hoiab seal hoidiseid.
Kindlasti tuleb keldri ehitamise puhul jälgida pinnasevee taset - kui drenaaz pole võimalik siis keldri põrand peab olema igal juhul ülalpool. See nõue on vägagi kriitiline. Ja see nõue on väga tähtis keldri projekteerimisel. Üldiselt pole probleemi maja tõsta vajadusel maapinnast kõrgemale. Kelder jääb muidugi ära, kui pinnasevesi vaatab vastu labida sügavusel.

[abe]

...keldri osa, kust siis oleks alati juurdepääs kanali ja veetorudele. Mul ei ole vaja 60 ruudust keldrit, mis aega ajalt võib üle ujutada.

Oled sa hinnanud, millise tõenäosusega on sul tegelikult ka vaja nendele torudele juurde pääseda? Kui need on vanad, siis vaheta kõik välja alates liitumispunktist. Kui on vahetatud, siis mis need põhjused võiksid olla, mille tõttu on sul vaja torudele maja all ligi pääseda?

Normaalsetele torudele on alati ligipääs olemas. Normaalsel torul (v.a. hularõngas) on alati vähemalt kaks kontrollavaust. Huumor.
Tõsiselt. Isiklikult ehitaks maja ühekordsena, ei keldrit, ei teist korrust. Lihtsam, odavam, murevabam. Nõuab küll suuremat krunti ja välispindala/kubatuuri suhe tuleb tõenäoliselt kehvem.

[aero]

Kindlasti tuleb keldri ehitamise puhul jälgida pinnasevee taset -

See oli ka minu point. Keldril ei ole mõtet, kui seal kasvõi aegajalt vesi loksub.

[xxx111]

Keldril ei ole mõtet, kui seal kasvõi aegajalt vesi loksub.

Täiesti nõus.
Kuid pinnasevee kõrge tase ei tähenda üldse seda...
Lihtsalt lahendused on "tiba keerukamad".

[T25]

Küllalt lugenud neid teemasid, kus "slab on grade" vundamendi korral on ketaslõikuriga vaja plaat läbi lõigata, et katkine toru ära vahetada. Ma ei tea , mis maailmas te elate. Minu jaoks on oluline, et kommunikatsioonidele oleks ligipääs igal hetkel kergesti ja kiiresti ja selle pärast ma keldri ka teen. Maapinda ma tõsta ei saa, sest tegu on linna krundiga ja erilist võimalust märgatavalt maapinda tõsta ei ole. Kuna nagunii teen lintvundamendi, siis väikses osas keldri tegemine ei ole probleem.

[xxx111]

Kui Sinu jaoks nii oluline pane torustik kanalisse...

[T25]

On tõesti oluline, et vältida selliseid asju:

https://www.youtube.com/watch?v=pcXUTn01d5A

All kommentaarides pöörake tähelepanu töö maksumusele...

[xxx111]

Loomulikult on oluline vältida selliseid asju millele viitasid...
Mina pidasin silmas pigem seda:

Minu jaoks on oluline, et kommunikatsioonidele oleks ligipääs igal hetkel kergesti ja kiiresti ja selle pärast ma keldri ka teen.

Ja need pole üks ja sama...

[T25]

Ma ei näe erilist vahet. Minu jaoks lihtne ligipääs tähendabki selliste jamade vältimist ning sellepärast ma keldri osa teengi.

[Kalvis]

Lihtsalt ilma keldrita lahenduse korral peab vundamendi ehitamise faasis arvestama kommunikatsioonidega - ette nägema kus on kanal, kus vesi jne.
Kahjuks minu silmad on piisavalt näinud majaehitust kus omanikul karp püsti, põrandad juba valatud ja siis avastab, et kanalit, vett ja kütet teha on kuradima raske - kuidas sa uuristad betoonpõranda alla kanalisatsioonitoru?

[Prill]

Üldiselt kommunikatsioonide hoolduseks või 30-50 aasta pärast väljavahetamise tarbeks keldri ehitamine ei kõla mõistlikult. Tänapäeva trassiehitajatel on igasugu tehnikat käepärast võtta, vanalinnades teemantpuuritakse ka paari meetristest müüridest kommunikatsioonid läbi ja suvalised betoonvundamendid-põrandad ei eruta kedagi.
Kõige õnnetumad olukorrad, kus ehitajad kiruvad on vanemad majad, kus maaaluse osa vundament on lahtistest maakividest, kus puurida ei saa, sest pole puurigi kuskile ankurdada ja kangiga uuristades suured maakivid aina varisevad ja ehitaja palvetab, et taastamise osa mõistlikuse piiridesse jääks.
Samas näinud ka neid kommunikatsioonikeldreid uute elamute puhul, meenub paar viimatist, kus mõlemal majal oli ka bassein ja see kelder/poolkelder oli vist ühtlasi vajalik basseini pumpade-filtrite tarbeks, samast sisenesid ka vesi, gaas, elekter, side aga kanalisatsioon mõlemal juhul mitte, vaid läbi vundamendi maja alt kõige otsemat teedpidi äravoolukaevu-liitumispunkti.
Ühel majal see "kelder" oli suht kitsuke, rohkem kommunikatsioonide sisenemise "auk", kui kelder

Ise ei viitsiks küll torude pärast eraldi keldrit teha, eriti, kui kõrge pinnasevee mure ka seljas. Ennegi nähtud, kus veehirmus terveid majaaluseid keldreid ära jäetud, seda ka inimeste poolt kellel raha muret pole - lihtsalt kõik profid arhitektid-projekteerijad ei soovita ja tark tellija kuulab spetsialiste

[T25]

Olgu , seletage mulle ära, kuidas näiteks "slab on grade" vundamendi puhul veetoru sisse tuuakse, mis on 1,5 m sügavusel, et ära ei külmaks. Ja kui näiteks on vaja see veetoru lahti kaevata, siis kuidasmoodi see protsess väljan näeb. Hetkel on küll tunne , et tuleb üpris palju uuristada plaadi alt. Nõlvad hakkavad vajuma, plaadi all tekib lohk jne jne. Väga tülikas tundub olema. Keldri puhul kaevad väljast lahti ja ei ole ohtu maja aluse pinnase varisemisega, aga plaadi puhul, ma ei kujuta ette, kuidas seda teha.

[Prill]

Olgu , seletage mulle ära, kuidas näiteks "slab on grade" vundamendi puhul veetoru sisse tuuakse, mis on 1,5 m sügavusel, et ära ei külmaks. Ja kui näiteks on vaja see veetoru lahti kaevata, ...

Mina ei tea, buldooseriga onn ja plaat utiili ja seejärel need vajalikud uued torud ning plaadid-seinad
Ennem on küsimus, miks peaks olema vaja lahti kaevata, arvatavalt põhjusel, kus torudega mingi probleem aga kui tõenäoline see on, et probleem on just selles ligipääsmatus kohas.
Praktikas on tänavate viisi maju, kus tänavalt majani läheb uus toru, vundamendis maja all klikiaegne ja majas sees taas renoveeritud osa - kuni toimib, ei torma keegi lammutama, ja praktikas liiga tihti toimib pikki kümnendeid ja põlvkondi.
Samas on teisi näiteid, kus terve hoone läheb kapitaalremonti, näiteks üks lasteaed, kus 4 aastat tagasi oli 60 meetri jagu vahetatud veetoru aga kapitaalremondi projektis olid ette nähtud vahetada välja kõik
kommunikatsioonid ka see uus veetoru - ja reaalselt ehitatigi uus veetoru, sest see töö oli hankes sees ja nö kinni makstud. Arvatavalt kapitaalremondi korral, kus püsti jäetakse ainult kandevkonstruktsioon, ülejäänu tehakse uus, ei hakka keegi süüvima, mida saaks säästa-säilitada. Lihtsale vaatlejale võib see tunduda raiskamisena, kus alles eelmine nädal sai juhtaja kabinet uued pistikud ja nüüd lammutusmeeskond kaabib kõik koos krohviga prügisse
Selline see maailm kord on - pole igas asjas justkui mõistuspärast loogikat.
Sama on ka teedeehituses, kus ma ei jõudnud ära imestada, kus mu peamine maantee pandi kinni, sest seoses tee rekonstrueerimisega asuti välja vahetama truupe, betoontruupe, mis olid eeskujulikus korras. Aga järele mõeldes on loogika olemas, olemasolevad veel korras truubid olid oma elukaare lõpus, võimalik 40-50 aastat töös olnud aga tee kapitaalremondiga vaadatakse ette järgmised 50 aastat. Jätnuks vanad korras truubid alles, olnuks oht, et 10-20 aasta pärast tulnuks truupe asuda avariiremondi põhjusel välja vahetama.

[T25]

Tee ehitus on meil tõesti naljanumber. Sõitsin ükspäev Kolga-Jaanist Põltsmaale ja umbes 10 aastat tagasi asfalteeritud teed hakati uuesti täielikult ümber ehitama.
Mis puudutab igasugu torusid , siis varem või hiljem see toru rikki läheb, selles ei ole üldse küsimus. Küsimus on selles, kuidas see toru välja vahetada. Paljud näiteks lahendavad olukorra selliselt, et põranda sees katki olevat toru üldse enam ei näpitagi, vaid veetakse pööningu kaudu uus veetoru. Niimoodi olen lugenud mõningatest foorumitest. Aga majasisene torustik mind niiväga ei huvitagi, mind huvitab rohkem majja sisse tulev lahendus, mis oleks vajadusel kiiresti kontrollitav ja väljavahetatav. Minu jaoks ainus loogiline lahendus on pisike keldriosa, kus saab kõike seda probleemidevabalt teha.

[xxx111]

Mis puudutab igasugu torusid , siis varem või hiljem see toru rikki läheb, selles ei ole üldse küsimus. Küsimus on selles, kuidas see toru välja vahetada.

Küsimus taandubki sellele, et tõenäoliselt mis ajal võiks see toru katki minna / amortiseeruda
Kui see aeg on võrreldav hoone tõenäolise kasutuseaga ja hoone amortiseerumisega siis pole ju suuremat probleemi

[ping]

Olgu , seletage mulle ära, kuidas näiteks "slab on grade" vundamendi puhul veetoru sisse tuuakse, mis on 1,5 m sügavusel, et ära ei külmaks. Ja kui näiteks on vaja see veetoru lahti kaevata, siis kuidasmoodi see protsess väljan näeb. Hetkel on küll tunne , et tuleb üpris palju uuristada plaadi alt. Nõlvad hakkavad vajuma, plaadi all tekib lohk jne jne. Väga tülikas tundub olema. Keldri puhul kaevad väljast lahti ja ei ole ohtu maja aluse pinnase varisemisega, aga plaadi puhul, ma ei kujuta ette, kuidas seda teha.

Kui veetoru ja kaablid vedada kaitsetorudes, siis pole neid edaspidi vaja terves pikkuses lahti kaevata, piisab kaitsetorude otste lahtikaevamisest.

Uue "musta veevärgitoru" saab ka väga edukalt, vana toru abil, vahetamise ajal taldmiku all pinasesse tõmmata.

[Neljapäev]

Päris huvitav on lugeda kogu seda arutelu. Mida enam loen, seda enam süveneb arusaam, et siinsed arvamusliidrid ei ole vist päris elus ehitusega kokku puutunud... ehitada kelder selleks et kunagi on ehk vajadus toru vahetada? Päriselt? Olen ehitanud koostootmisjaamu kus on sadu kommunikatsioonide sisendeid/väljundeid ja oh üllatust - keldrit ei ole
Juba aastakümneneid on toimivad lahendused hülsside/kõride näol, kui mingi trass amortiseerub ja tekib vajadus vahetada. Samad lahendused perspektiivsetele trassidele - uued liitumised on võimalik ka ilma igasuguse põhikonstruktsiooni puurimise/freesimiseta teostada.