Sellel suvel sai 1980. aastal ehitatud vana puitkarkass maja väljast soojustatud. Tegemist on viilkatusega majaga. Teine korrus on ka kasutuses.
Kogu vana soojustus sai seintest välja võetud ning asendatud uuega. Välja arvatud katus ja põrand.
Nüüd talvel, aga selge, et uue paigaldatud villa vahel liigub tuul. Kohe päris selgesti on tunda, kuna alumisel korrusel puuduvad akendel liistud ning aurutõke on ka vanaaegne. Aknad ja uksed on korralikud ja nende piiretest ei tohiks kindlasti õhk liikuma saada.
Katuslae konstruktsioon seestpoolt välja on järgmine: kips, aurutõkkepaber, 150 mm pehme mineraalvill, ilma tuulutusvaheta laudis ( 20mm) ning selle peale bituumenkatus. Katusel puudub ka tuuletõke ( ilmselt on loodetud bituumenkatuse tihedusele). Seega saaks üks võimalik õhu pealejooks olla katuse kaudu.
Nüüdsel tegemisel sai soojustatud ka sokkel. Põrand on juba varasemalt soojustatud 200 mm mineraalvillaga ( vene aegne). Tegemist on tuulutatava põrandaga, aga hetkel on talveks tuulutusavad suletud.
Tuulekastid sai ka lahti võetud ning uue tuuletõkkevillaga ( isover rkl 30) sai liigutud sarikate vahele ning vastu katuse laudist. Seega on see ühenduskoht katusega väljast kindlalt kinni.
Kõik uue tuuletõkkeplaadi vuugid on korralikult silikoonitud ( küll mitte terves vuugi ulatuses, aga punnsoonühenduses pole seda paigaldusjuhendis ka nõutud). ka akende juures olevad otsad on silikooniga üle tehtud. kogu maja peale ligi 25 tuubi.
Lisasin ka reaalselt ehitatud soklisõlme joonise.
Eelmine nädal tehti majast termopildid. Pildid tehti väga tuulise ilmaga ja -7 kraadiga. Väljast ei näidanud mitte ühtegi viga konstruktsioonis. Seest aga näitas kohati üle 10 kraadiseid tempetatuuri erinevusi normaalse seina ja seina nurkade vahel ( siselaudise vahel on kohati mitme mm praod). Ja termopilt näitas kogu majas ühtlaselt soojakadusid. Ja soojakaod tundusid olevat allpool seinas isegi suuremad kui üleval pool.
Kui nüüd tuleks tuul katuslaest sisse ja liiguks seinas alla ja esimesel korrusel läbi siselaudise ning sealt korstnalõõridesse, siis peaks olema teisel korrusel olema katuslagi seest suhteliselt külm. Aga termopilt seda ei tuvastanud. ja kuna vahelae ja katuslae vahelt saab teisel korrusel villale ligi põranda servas, siis sai sinna käsi pistetud ja tundus, et seal ei liigu tuul nii kiiresti kui esimesel korrusel. ISegi kui katusest saab tuul liikuma, siis esimese korruse akende all olevas villas ei tohiks ikkagi see tuul õhku nii liikuma panna, et lausa suured soojakaod. Võimalik, et ma eksin siinkohal.
HÜPOTEES: Minu arvamus on ikkagi järgmine, et isover RKL 30 ei ole tuulekindel tuuletõkkeplaat, vaid ainult natuke takistab tuule liikumist pehmesse villa! Seda on aru saada ka, kui üritada sellest 30 mm plaadist läbi puhuda. Suhteliselt lihtsalt tuleb tuul läbi. Alarõhuga imeb sealt õhu läbi päris kindlasti. Muidu ei ole lihtsalt seletatav nii ühtlane tuule liikumine uues villas.
Lahendus ei saa olla ka seest poolt aurutõkkekile paigaldamises, sest siis jääks tuul villa vahel ikkagi liikuma.
Ehk ma olengi valesti aru saanud selle toote ( isover rkl 30 - nüüdne rkl 31) kirjeldusest ?
