Kuidas siis ikkagi teha õige vundament

[Külaline]

Kas saan õigesti aru et viimane kommenteerija arvab,et ujuvad põrandad ja peno peal olevad plaatvundamendid on täiesti ok kuna neid on tehtud tuhandeid. Aga kui paljudel neist tulevikus probleeme on seoses vajumise ja niiskusega?

[comoon]

Tere, äratame vana teema taas ellu, kus need kõvad ehitusmehed siin on siis, 3a. on müüdas, kas teemaalgataja on suutnud juba maja püsti panna või mõtleb ikka millist vundamenti ehitada?

Minu küsimus on järgmine. Ehitusobjekt garaaz. Vundament tuleb mul tavaline, maakividest ja sügavale. Põrand tuleb betoonist, seinad betoonist. Kuidas ma saaks need kolm üksteisest eraldada et soojus edasi ei kanduks? Kas on nii tugevat beno mis panna vundameni ja seina vahele?

[xxx111]

Kas on nii tugevat beno mis panna vundameni ja seina vahele?

Kust kohast selline mõte pähe tuleb?

[T25]

Minuteada vahtklaas on selline materjal, mida võiks panna. Samas ma ei ole kuskil näinud juhendeid, kuidas täpselt teda sinna panna( vastavad liimid, vahud , segud jne).

[Kalvis]

Aru saada mida tahetakse on pagana keeruline.
Üks tugevamaid vahtplaste on see sinine -(EPS400 kui õieti tean) See on piisavalt tugev, et plaatvundamentide alla panna, sealjuures garaazidele. Seina külge üle EPS120 on juba priiskamine, kuna koormuseid pole.
Mida ja kuhu küsija tahab panna, aru pole saada.
Kui garaazi ei köeta ja on peaaegu eraldi majast siis pole selle põrandat, vundamenti ega välisseinu mõtet soojustada.

[xxx111]

Kui ma õieti aru saan siis küsija tahab "selle" panna vundamendi / seina vahele nii, et sein toetuks läbi "selle" vundamendile...
Sellest ka küsimus, et kust selline mõte pähe tuleb...

[T25]

Kui ma õieti aru saan siis küsija tahab "selle" panna vundamendi / seina vahele nii, et sein toetuks läbi "selle" vundamendile...
Sellest ka küsimus, et kust selline mõte pähe tuleb...

Vundament on jõhker külmasild ju, mille kaudu kütad maapinda.

[xxx111]

Äkki me räägime erinevatest asjadest...

Mulle näis (vabandan kui sain valesti aru), et räägitakse vertikaalsest vundamendikonstruktsioonist / vertikaalsest seinakonstruktsioonist ja horisontaalsest põrandakonstruktsioonist.

Vundament tuleb mul tavaline, maakividest ja sügavale. Põrand tuleb betoonist, seinad betoonist.

Edasi:

Kuidas ma saaks need kolm üksteisest eraldada et soojus edasi ei kanduks? Kas on nii tugevat beno mis panna vundamendi ja seina vahele

Siit ma järeldan, et "beno" soovitakse panna kahe vertikaalse konstruktsiooni vahele ja küsisin kust tuleb selline mõte...

Edasi:

Vundament on jõhker külmasild ju, mille kaudu kütad maapinda.

Kuidas see "beno" viidatul viisil aitaks soojustehniliselt?

Kui eesmärk on konstruktsioone soojustada siis tuleks lihtsalt väljastpoolt soojustada...

[T25]

Mina saan aru, et soovitakse horisontaalselt vundamendi ja seina vaheline külmasild soojustusega ära lõigata. Sellepärast küsiti ka tugeva "beno" kohta. Klaasvaht on märksõna, mida tasuks uurida. Vertikaalne välispidine soojustamine on küll külmasilla pikendamine, aga probleem jääb. Analoogia ilma tallata saapaga.

[xxx111]

Sel juhul sain valesti aru...

Kuid sel juhul tekivad muud küsimused
Kui soovitakse horisontaalselt lõigata siis mis rolli mängib tugevus?
Mis "tugevuse" seisukohalt juhtuks kui lihtsalt vahe sees oleks?
Mis külmasillast me räägime kui hoone vundamendisein (sokkel) on väljastpoolt soojustatud?
Pinnases on soojakraadid...
Soojakadu läbi põranda on (protsentuaalselt) väike / rääkimata sellest "külmasillast"
Pisut teine on olukord põrandaküttega - kuid ka siis piisab vaid sellest, et "põrandat mitte seinaga kokku valada"

Ja kui väljast pole soojustatud siis mis "külmasilda" on vaja ellimineerida - nagunii on külm...

[T25]

Kui soovitakse horisontaalselt lõigata siis mis rolli mängib tugevus?

Soojustus peab vastu võtma hoone massi, seinad+katus jne.

Mis külmasillast me räägime kui hoone vundamendisein (sokkel) on väljastpoolt soojustatud?

Vundament on ise külmasild ikkagi edasi. Hoone kütab maapinda vundamendi kaudu. Sokli soojustamine on nagu ilma tallata saapa jalga tõmbamine. Midagi annab, aga külm on ikkagi.

Pinnases on soojakraadid...

Külmal talvel külmub pinnas mitmeid meetreid läbi.

Soojakadu läbi põranda on (protsentuaalselt) väike / rääkimata sellest "külmasillast"

Ma kardan, et see on üks karmimadi külmasildasid , mis olla saab. Betoon näiteks juhib soojustüle 10 korra paremini kui puit. Ehk siis 1,5m betooni on võrreldav 15 cm puiduga.

[xxx111]

Soojustus peab vastu võtma hoone massi, seinad+katus jne.

Kui massi peab vastu võtma siis räägitakse ju vertikaalsest katkestusest?
Ehk vertikaalsete kandekonstruktsioonide vahelisest katkestusest...
Ja see pole eriti mõistlik

Vundament on ise külmasild ikkagi edasi. Hoone kütab maapinda vundamendi kaudu. Sokli soojustamine on nagu ilma tallata saapa jalga tõmbamine. Midagi annab, aga külm on ikkagi.

No pole ju nii...
Kui soojustus viia külmumispiirini siis pole ju nii...
Kui ei taha külmumispiirini viia siis on väline horisontaalne soojustus
Sinu jutu põhjal tuleks soojustus viia "ümber vundamendi" sh talla alt läbi
Hüdroisolalatsioon on natuke teine asi ja see võrdlus ei ole sobiv
Jah - soojatehniliselt oleksi vbl kõige parem kui soojustus läbiks terve perimeetri - kuid siin tekivad muud aspektid (nt talla alune soojustus) mis pole aktsepteeritavad muudel põhjustel ja pole lihtsalt optimaalsed

Külmal talvel külmub pinnas mitmeid meetreid läbi.

Vt eelmine punkt...

Ma kardan, et see on üks karmimadi külmasildasid , mis olla saab. Betoon näiteks juhib soojustüle 10 korra paremini kui puit. Ehk siis 1,5m betooni on võrreldav 15 cm puiduga.

Soojakadude arvutamise juures on selline asi nagu delta temperatuur
Arvuta soojakaod läbi katuse ja läbi põranda ja võrdle sama U juures
Nüüd vaata kui palju võiks erineda U et soojakadu oleks sama
Ma ei vaidle, et üks juhib soojust paremini kui teine
Küsimus on proportsioonides ja antud juhul selle konkreetse "külmasilla" mõjus summaarsele soojakaole

[T25]

Sinu jutu põhjal tuleks soojustus viia "ümber vundamendi" sh talla alt läbi

Tegelikult ma mõtlesin vundamendi ja seina vahelt läbi minevat soojustust. Vahtklaas olevat selle jaoks sobiv. Kui ma endale kivimaja teeks, siis ma uuriks justnimelt vahtklaasi kohta, et kuidas teda paigaldada jne. Kuna aga hetkel ei ole kavas kivimaja teha( ei näe mõtet siia kliimasse maja alla taguda meeletuid summasid) , siis ma pole täpsemalt uurinud.

[xxx111]

Tegelikult ma mõtlesin vundamendi ja seina vahelt läbi minevat soojustust.

Küsimus pole siin vaid soojustehnilistes aspektides...
Selline soojustusega kandekonstruktsioonide katkestamine pole üldjuhul mõeldav.
Küsimus pole vaid materjali survetugevuses...
Ja sellise katkestamise alternatiiv olekski soojustuse "vedamine ümber vundamendi sh taldmiku"
Ka see pole asjakohane...

Soojatehniliselt piisab täiesti vundamendiseina (sokli) soojustamisest väljastpoolt kuni külmumispiirini või mitte nii sügavale aga lisades horisontaalse soojustuse (lubab teha väiksema "süvisega" vundamente) / põranda aluse soojustamisest ja põranda eraldamisest kandeseintest (pinnasele toetuv põrand tuleb elastse vuugiga eraldada nagunii) 10...20mm soojustusega / vuugiga.

[T25]

Selline soojustusega kandekonstruktsioonide katkestamine pole üldjuhul mõeldav.

https://www.foamglas.com/en

Ja sellise katkestamise alternatiiv olekski soojustuse "vedamine ümber vundamendi sh taldmiku

Kui keldrit oleks vaja soojaks saada, siis jah

Ka see pole asjakohane...

Passiivmajad peavad ilma külmasildateta olema.

Ma sobrasin seal lehel natuke ja leidsin sellised andmed müüritise kohta:

3.4 Conclusion
The load-bearing capacity of the wall with Perinsul HL at the bottom is assured:
Vertical resistance NRd 72.2 kN/m > vertical load NEd 70 kN/m
Shear resistance VRd 14,0 kN/m > shear load VEd 3

See 72,2 vs 70 tundub suhteliselt piiripealne asi olevat...

[xxx111]

Ma vastasin: küsimus pole vaid survekandevõimes / lõikekandevõimes...
Mida teha siis kui on vaja konstruktsioone paindejäigalt kinnitada?

"Passiivmaja" argumendid ei päde kuna ainsad argumendid on soojatehnilised
"Passiivmaja" ei saa olla / ei ole (ratsionaalselt) eesmärk omaette
Kui selle saavutamiseks peab hakkama tegema ebaratsionaalseid lahendusi siis siis tuleb kontseptsioon "passiivmaja" hüljata...
Kui eesmärk on "iga hinna eest passiivmaja" siis palun, aga seda ei ole mõtet "pähe määrida"...

Millegipärast kumab läbi "tuumakindel peldik" / roostevaba armatuur jms

[xxx111]

Igasugune projektlahendus on kompromiss erinevate lahenduste vahel.
Piltlikult öeldes kui tahad väga "huvitavat arhitektuuri" maksad lõivu keerukamate kandekonstruktsioonidega / piiretega / eriosade lahendustega. Tahad väga lihtsaid ja standardseid (nt tehases hulgikaupa toodetavaid) kandekonstruktsioone maksad lõivu arhitektuurse lahendusega.
Kusagil on optimum ja kompromiss erinevate osade vahel...
Ja see optimum on subjektiivne so erineva tellija puhul erinev.
Ühele on oluline üks ja teisele teine...
Ühele on oluline "passiivmaja", teisele on oluline hoopis see, et piirded / soojakaod läbi piirete oleksid optimaalsed ja tagaks summaarselt võimalikult väikesed väljaminekud.
Ja siin pole "õiget või valet" - on tellija soov, tellija rahakott jms.
Aga tõmmata võrdusmärk "passiivmaja" = summaarselt võimalikult väikesed väljaminekud pole õige...

[T25]

Ega ma tahagi passiivmaja kellelegi pähe määrida, sellest on aga siin foorum palju juttu ja kõik üritavad tänapäeval sinnapoole püüelda. Lakke pannakse 60 cm soojustust ja seintesse 30 , aga vundament kütab ikkagi maakera edasi ja sealt kaudu lahkub, ma usun, üllatavalt palju soojust.

Ma vastasin: küsimus pole vaid survekandevõimes / lõikekandevõimes...
Mida teha siis kui on vaja konstruktsioone paindejäigalt kinnitada?

foamglass kodulehel on erinevate seinatüüpide puhul olemas seina läbilõiked jpms vajalikku infot. Igasugu sertifikaadid jms asjad on ka olemas. Ma usun, et nad teavad , mida nad teevad. Mina ei oska rohkem kommenteerida selle materjali koha pealt, kuna ma ei ole seda ise kasutanud ja ei tea ka kedagi, kes oleks

Millegipärast kumab läbi "tuumakindel peldik" / roostevaba armatuur jms

Küsija esitas küsimuse probleemse koha kohta, milleks on külmasild vundamendi ja seina vahel ning mina andsin talle ainsa mulle teadaoleva lahenduse selle silla läbilõikamiseks. Sokli ja vundamendi välispidine soojustamine seda silda läbi ei lõika, kuna talla kaudu ja seestpoolt vundament on ikkagi maapinnaga otseühenduses ja kütab seda edasi.

[xxx111]

"Probleemi" lahendamine ANTUD KOHAS KUJUL "paneme vundamendi ja seina vahele soojustuse selliselt, et seina toetame soojustusele" on põhimõtteliselt vale...

Aga see, et Sa USUD, et lahkub palju soojust...
Olen nõus - "passiivmajandus" ongi usk / religioon...
Siin ei olegi füüsikaga ja matemaatikaga midagi peale hakata

[T25]

"Probleemi" lahendamine ANTUD KOHAS KUJUL "paneme vundamendi ja seina vahele soojustuse selliselt, et seina toetame soojustusele" on põhimõtteliselt vale...

Mida halba ta seal teeb, kui tal on olemas piisav survetugevus . Mis vahet seal on, kui esimene rida on tuhaplokist või siis sellest materjalist?

[xxx111]

Ma ei ütelnud halb...
"Probleemi" saab lihtsalt lahendada lihtsamalt
Tegelikult "probleemi" polegi...
Aga kui on kindel soov nii teha ega siis keegi ei saa ju kätt ette ka panna...

[xxx111]

Kui kindel soov kasutada soovitan vaadata siia:

https://www.h-bau.de/en/product/thermal ... -concrete/

Siin on tegemist lahendusega / tootega mitte ainult materjaliga...
Üks kohti kus seda kasutada oleks otstarbekas on betoonrõdud
Ühtlasi soovitan tutvuda hindadega...
Olen neid "sisse" projekteerinud ja pole veel olnud ehitusettevõtet kes ei küsiks a-la "kas kuidagi teisiti ei saa - hirmkallis"...

[T25]

Ei , pole kavas kasutada. Mul hoopis selline küsimus, mis haakub otseselt teemaga, et mis vundamenti soovitaksid 60 ruudusele puitkarkasshoonele. Mingis osas tuleb väike täiskelder, kust torud ja kanalisatsioon põhihoonega ühendada , aga ülejäänud osas pole veel otsustanud. Mõte on teha postid paari meetrise vahega ja siis valada kandev betoonist tala nende peale , kuhu toetada puitkarkassi seinad ja põranda talad. Küsimus on aga selles, et tahaks, et see tala ulatub maapinnani, et väljas paistaks nagu lintvundament, kuid kas mitte külm ei või hakata seda tala kergitama? Ma olen näinud, et nii tehakse, kuid kuidas lahendatakse külmakerke probleem sellise lahenduse puhul.

[Kalvis]

Ega see klassikaline lint nüüd väga tappev pole.
Mitte keldriosas ei pea rajama keldri sügavuseni vaid anult kas külmumispiirini või stabiilse pinnaseni mis külmumist ei karda.

[xxx111]

Enne kui tehniliste lahenduste juurde minna esitaks ma endale (so Sina endale) mõned küsimused:
- Miks mul on vaja osalist keldrit? Ehk oleks mõistlikum suurendada maapealset osa?
- Kui mul on vaja keldrit siis miks osaline?
- Kui mul on vaja keldrit siis kas mul on teada geoloogia / max pinnasevee tase?