Maakeldri ehitus

[SirRichard]

Tere,

Suur soov endale maakelder ehitada, kummalisel kombel pole sellekohaseid teemasi väga, googeldades ka satub ainult moodulkeldrite peale mille hinnad (4k kõige väiksema eest) köhima ajavad.

Ühesõnaga soov maakelder saada, et koduveinid, õlled, hoidised ja konservid, õunad-kartulid-porgandid saaks mõnusalt hoiustatud.

Suurim mure on aga,et ainukene sobiv asukoht on krundi madalaim nurk, õnneks on kuivenduskraav kohe korval. Aga seoses sellega et kevadel sügisel on see väga märg ala ei saa ma keldrit ehitada maa sisse vaid ainult maa peale, ise ei näe selles probleemi kui korralikult pinnast pärast peale uhada.

Esimene mote oli siis valada plaat, laduda fibost seinad ja katuseks akki leiab kuskilt paar vana betoonpaneeli, katta siis 100mm penoga ja siis äkki sbs peale ringiratast, et tekitada sadeveekindlus.

See plaan on kindlasti vigu täis ja seepärast mõtlesin siit küsida, kuidas oleks tark see ehitus ette votta . Eesmärk oleks ise teha, võimalikult odavalt ja käepäraste vahenditega.

Kui oluline on võlvlae olemasolu? Seda oleks ise vähe keerulisem teha aga vajadusel ikkagi tehtav.

Ideid?

[T25]

4 kilo ei ole palju sellise valatud moodulkeldri eest. Kuskilt nägin pilti, see on ikka rängalt armatuuri täis mitmes kihis ja eks see annabki kujupüsivuse. Vanade maakeldrite võlvlaed püsivad tänu maapinna survele ja massiivsetele keldriseintele, mis tasakaalustavad võlvi poolt tekitatud horisontaalset jõudu müüritisele. Fibo plokist sein ja üldse plokkidest sein ei kannata maapinna survet, mis lükkab seina sissepoole kummi. Võlv jälle suruks väljapoole kummi, nii et pole lootustki, et õhuke fibosein sellist koormust vastu võtaks.Samuti vana betoonpaneeli armatuur on tõenäoliselt ajaga ära rossitanud ja on ainult aja küsimus, mil betooni lahti lööb, kui armatuur rooste pärast paisub. Selline betoonpaneel on varisemisohtlik.
Kui endale teeks keldri, siis ehitaks raketised ja valaks, seinapaksuseks ca 50 cm ja ajaks armatuuri ka veel sisse, soovitavalt roostevabast , kuid selle hind on üle 3 korra kallim tavalisest. Kui lae teeks võlviga, siis armeerimisel peaks armatuur jooksma jätkuvalt seina seest üle võlvi teise seina sisse, et tekiks seinte ja võlvi vahel side. Kokku läheks see see aretis maksma, olenevalt muidugi suuresest, aga ise tehes on mõistlikum kohe veidi suurem teha, rohkem kui 4 kilo, mida küsitakse mooduli eest. Betoon ja tavaline armatuurraud on suhteliselt odavad materjalid, aga armeerimine on iseehitajale küllaltki tülikas ja töömahukas sellise projekti puhul.

[aero]

On ka märjemas kohas võimalik madalamale ehitada kui viitsid mässata. Valad plaadi, selle peale hüdro, siis seinad püsti, valad hüdro peale põranda ja väljas tuled hüdroga mööda seinu üles - moodustad tervikliku kummiku.

Fibo sobivust ei oska kommenteerida. Õõnesplokki saad armeerida nagu soovid ja täis betoneerida, ei pea tingimata T25 stiilis pommivarjendit ehitama. Märja maa korral on ka katusega keldreid tehtud. Pinnas kuhjatud vastu seinu ja viilkatus peal.

[SirRichard]

Kuskilt lugesin et kartul ja muud juurviljad tahavad saada niisket keldrit paremaks sailimiseks mistottu põrandat ei saaks hüdrotada, takistab niiskuse sissetulekut. Kuidas kommenteerite? On sel toepohi all? Ma ise vaga hasti saa aru kas seal on vahet kas kaevata kelder auku maa sisse või tosta maapinda et kelder oleks maa sees? lähedalt saaks pinnast niipalju peale vedada kui vaja et vajaliku suurusega mägi tekitada...

Küsimus pigem kas võlvlagi on mingite eelistega ka juurikate säilitamise seisukohalt?

Vundamendi fibost ehitavad ju terve korruse maa alla, seal ka ju maapinna surve vastu lõpuks, kuidas ta siis ei kannata? :O

[T25]

Kuskilt lugesin et kartul ja muud juurviljad tahavad saada niisket keldrit paremaks sailimiseks mistottu põrandat ei saaks hüdrotada, takistab niiskuse sissetulekut. Kuidas kommenteerite? On sel toepohi all? Ma ise vaga hasti saa aru kas seal on vahet kas kaevata kelder auku maa sisse või tosta maapinda et kelder oleks maa sees? lähedalt saaks pinnast niipalju peale vedada kui vaja et vajaliku suurusega mägi tekitada...

Küsimus pigem kas võlvlagi on mingite eelistega ka juurikate säilitamise seisukohalt?

Vundamendi fibost ehitavad ju terve korruse maa alla, seal ka ju maapinna surve vastu lõpuks, kuidas ta siis ei kannata? :O

Keldris peab tõesti niiskus olema parajalt kõrge, muidu juurikad ja kartulid närbuksid ära. Mõte maapinda tõsta on hea, kuna liiga sügavale maa sisse minnes on oht , et vesi hakkab keldrisse kogunema. Mina arvestaks välja, kui palju maa sisse kannataks minna ja siis nii sügavale kaevakski ning väljavisatava mulla kuhjaks maapinna tõstmiseks hiljem keldri ümber. Täna just mõtlesin, et kuidas ma endale keldri teeks. Ma kaevaks labidaga keldri seinte kujulised kraavid vajaliku laiusega ning teeks saalungid käepärastest materjalidest sinna sisse niimoodi, et maapind jäeks toeks. Jääks ära igasugune raketiste keermelattidega kokkutõmbamine laialivajumise vältimiseks. Väljavisatava mulla ajaks saalungitele igaltpoolt ümber, et maapinna tugi oleks kuni ülesse välja. Armeeriks ka vastavalt vajadusele. Seejärel telliks betoonimasina ja laseks betooni täis. Seinapaksusega tagasi ei hoiaks, kuna betoon on suhteliselt odav materjal ja mõistlik oleks kohe rohkem panna, kui pärast kummis seinu toestada. Hiljem oleks sinna lihtne valada peale betoonist plaat või siis ehitada võlvina lagi. Ja päras siis kaevaks keldri seest tühjaks ning mulla kuhjaks keldrile peale maapinna tõstmiseks.
Mis puudutab väikeplokkidest keldriseinu, siis mina neid ei usalda. Ja mitte ainult mina. Ma olen palju välismaised foorumeid lugenud ja paljud ehitusjärelvalvega tegelevad isikud on öelnud, et õõnesplokkidest tehtud seinad tahavad aja jooksul kummi minna. Ja siis on jama kui palju. Õõnesploki armeerimine ka ei anna eriti midagi selle vastu, kuna armatuur jookseb umbes ploki keskelt ning efektiivsus on seetõttu väike. Tiit Masso oma väikemajade raamatus soovitab ilma armeeringuta betoonist keldriseina paksuseks ca 50 cm, seda siis maapinna surve pärast.

[pikk88]

Mäletan, et mul vanaisa ehitas õuepeale keldri, mis peaks ka nö maakeldri nimetuse alla käima. Maapinna peale valati põrandaplaat. Seinad olid tõenäoliselt silikaadist. Tavaline viilkatus. Soojustuseks oli seinte äärde kuhjatud pinnas ning katuse all hoiti talvel heinu. Täpsemalt ei saa enam kogu seda konstruid vaadelda, sest keldril uued omanikud. Aga laias laastus selline see oli. Koht oli küll kuiv, mitte vesine, seda ma mäletan. Ja katus oli eterniitplaatidest. Katusealuse otsaseinad puidust.

[aero]

õõnesplokkidest tehtud seinad tahavad aja jooksul kummi minna. Ja siis on jama kui palju. Õõnesploki armeerimine ka ei anna eriti midagi selle vastu, kuna armatuur jookseb umbes ploki keskelt ning efektiivsus on seetõttu väike. Tiit Masso oma väikemajade raamatus soovitab ilma armeeringuta betoonist keldriseina paksuseks ca 50 cm, seda siis maapinna surve pärast.

Vt 240 sarrusplokki. Kas piludesse paigutatud armatuurid jooksevad "umbes ploki keskelt" Masso raamat 1990., kas siis olid üldse sellised plokid... Arvo Veski "Suvemajad" soovitab keldriseinad laduda silikaadist, 25 cm.

[SirRichard]

Aga mis nendest plokkidest arvate? Seina m2 hind tuleks üll odav (20€ plokk +km) Laoks neist seinad püsti, hiljem valaks sisse poranda ja katuseks akki leiab ka miski paneeli??

[xxx111]

No siin ei ole arvata midagi...
Vastavalt pinnasesurvele tuleb teostada arvutused
Arvutuste teostamiseks on vaja plaani / lõikeid koos planeeritava pinnase äranäitamisega...

[SirRichard]

Eks plaan ja loiked tulevad vastavalt materjalile, kui plokk on 1600x400 siis planeeriks 2x3plokki (2800x4800 sisemooduga) keldri, kui vaiksematest plokkidest laduda siis kuskil 3x5m voiks umbes olla?? Voibolla natukene suurem. Sajane peno selga ja pinnast vähemalt 70 cm ümber

kainud ymberkaudselt uudistamas kuidas keldreid on tehtud, tundub ka et tellissein+ krovh peale on tavaline lahenemine. Ja sügavalt kahtlen kui palju siin 50 aastat tagasi insenäre palgati maakeldri projekteerimiseks. Olen surfanud ka nyyd välismaa saitidel ja toesti, enamus laovad õõnesplokist. Isegi liivakottidest laovad

[xxx111]

Targad mehed...
Mina nii ei oska...

[T25]

Plokkidest ehitades ma arvan, et kui võtta see kõige laiem õõnesplokk ja õõnsustesse vertikaalne armatuur panna ning täis betoonida, siis saaks ka kõva asja. Ma endale teen ainult monoliitselt valatud asju ja sellepärast on väike eelarvamus tekkinud, aga järgmine variant selle järel oleks õõnesplokk armatuuriga ja täis valatud.

[xxx111]

Mina jälle ei oska arvata...
Ja ei taha ka...
Saab arvutada...