Klaasfiiber detailile vormi tegemine

[Urmas]

Oleks huvitatud, et kas siinses foorumis on kedagi, kes oleks teinud ise klaasfiibrist detailile vormi ja oleks nõus kogemusi jagama. On sellega palju jändmist? Sooviks teha õunapressile vaheplaate ja vanni. Vanni mõõtmed oleksid ca 50x500x500mm ja vaheplaatide mõõtmed 450x450mm. Millisest materjalist võiks olla tehtud vorm? Juutuubist vaadates võis vabalt teha isegi puidust.

Tänud ette!

[ifffff]

Vahet väga pole millest sa selle vormi teed. Eriti siis kui projekt on n.ö. ühekordne. Masstootmises tehakse enamjaolt vormid - vähemalt need mida mina näinud olen - samuti klaasplastist.

[juhtmepunt]

Urmas, pea nüüd selle toiduga kokkupuutesse mineva kodutööndusliku klaasfiibriga hoogu: https://3dinsider.com/food-safe-epoxy/
Jah, tegid tekstoliidist/EPOst purustaja kolu, seal võib veidi pead liiva alla peita ja mõelda endale asi ilsuamaks, et õunte ja õunasodi kokkupuude tekstoliidiga on lühiajaline.
Pressi puhul ei saa seda asja kuidagimoodi ilusamaks mõelda, seal on mahlamaterjali kontakt pressi vahel ülihea ja pikemaajaline.
Kust Sa hangid toiduga kokkupuuteks sobivat epovaiku, et klaaskiudu vormida? Kui leiadki sellise, läheb see maksma päris hullu raha.
Kui (EPO) mahla ainult endale teed, siis veel kuidagi ok, ise tead ja vastutad oma nahaga. Aga lapsed, elukaaslane...
Proovi midagi roostevabast materjalist kombineerida, ei maksa see ju midagi.
Üks muhe video DIY kuti jalad maas mõtteviisist: https://www.youtube.com/watch?v=qdBIlI3aR80

[Urmas]

Urmas, pea nüüd selle toiduga kokkupuutesse mineva kodutööndusliku klaasfiibriga hoogu:

Ma ei saa hästi aru sellest kartusest. Köögi tasapinnad tehakse epo vaigust ja väga moodne, nendel lõigatakse-hakitakse toiduaineid, umbsed mootorrattakiivrid tehakse fiiberkangast epovaiguga, põrandad, ka lasteasutuste omad, tehakse epovaigust. ega sa ei taha öelda, et lapsed käivad kogu aeg püstipäi ega kuku kunagi, ei laku mänguhoos põrandat jne. Pärnakate purustajakolu on tehtud alumiiniumist ja idee järgi alumiinium ja happeline õunapudru ei tohiks olla just kõikse õigem kombo. Keegi pole neid ära keelanud. Pärnakate pressi vaheplaadid on lainelisest plastikust ja kasutuses tänapäevalgi. Kas 40-50 aastat tagasi oli plastiku toiduohutus samal tasemel tänapäevaga? Kui ei, siis miks neid ei ole siiani keelatud? Või klaasplastikust paadid. Ega sa ei taha väita, et kunagipole pannud võileiba paadi äärele? Või klaasplastikust valamud. Ega nendes ei ole kunagi kooritud kartuleid või porgandeid või pestud õunu ja siis mõneks hetkeks jäetud need jäetud kraanikaussi nõrguma? Oeh, neid näiteid on hulgim.

[juhtmepunt]

Urmas, paralleeli tuues, ma olen kauges nooruses nõukaeterniiti saega ja rellakaga mõõtu lõiganud. Kas ma seda ka nüüd teeks, kindlasti mitte. Võiksin ju nüüd suts vanemana (kas ka targemana, kurat seda teab) ka eterniidile kuldse kuu selga mõelda, et mis see väike tolm mehele ikka teeb ja kogu aeg nii tehtud. Siiski, eterniiti kätte julgen võtta hirmuvõbinata praegu ka. Ja kui ta katusel on, las olla seal rahus katkiminekuni. St vana asbesteterniiti ei ole ju ka keegi ära keelanud, seda lihtsalt ei toodeta enam.
Aeg ja teadmised on edasi läinud, seda ka toiduohutuse osas. Mootorrattakiiver ja lasteaiapõrand on sul eriti asjassepuutumatud näited. Kui just esimest ei kasutata supitirinana ja lapsed keelega igapäevaselt lasteaiapõrandaid ei pese, siis ei oleks neid siin teemas üldse vaja mainida.
Alumiiniumi koha pealt, et õunamahla ülikerge happelisus ei ole üldse teemaks. Euroopas täitsa toodetakse alumiiniumist osadega õunamahlapresse, mis vastavad kõigiti toiduainetega kokkupuutumise nõuetele. Alumiiniumi puhul on teemaks raskemetallisisaldus, st nn toidualumiiniumi puhul on toitu leostuda võivate alumiiniumsulami raskemetallide (eeskätt plii) sisaldus viidud miinimumi.
Köögitasapindade koha pealt: https://epoxycountertopdiy.com/food-safe-epoxy/ EPO-l ja EPO-l on vahe.

[aero]

Köögi tasapinnad tehakse epo vaigust ja väga moodne, nendel lõigatakse-hakitakse toiduaineid, umbsed mootorrattakiivrid tehakse fiiberkangast epovaiguga, põrandad, ka lasteasutuste omad, tehakse epovaigust. ega sa ei taha öelda, et lapsed käivad kogu aeg püstipäi ega kuku kunagi, ei laku mänguhoos põrandat jne. ... Või klaasplastikust valamud.

Paadid ja motokiivrid on värvitud-lakitud. Kiivrid pole umbsed, sõidutuul ventileerib hästi. Sees polster, selle all eps-koorik vms. Väliskooriku sisepinda näha ei ole, katsuda ei saa. Lasteaedades olen rühmaruumides, koridorides vaid vinüülpõrandaid näinud. Epo on habras, lapsed lammutaksid selle kiirelt. Epoksiid-klaasplastvalamu - palun näidet. Polüestervaik on kordades odavam, epovalamu masstootena tundub majanduslikult mõttetu.

[Prill]

Toiduainetööstuses on plastile, mis toidu käitlemiseks või pakendamiseks-taaraks omad nõuded ja väljaarendatud plastid. Isegi puhtavee joogiveetorustikel on omad nõuded ja iga aiakastmisvoolik tegelikkuses nõuete järgi joogiveetorustikuks ei sobi, sama ka valdava osa veeautomaatidega, mida rahvas omale vee majjasaamiseks kasutab, paberite järgi ei ole joogiveesüsteemides kasutamiseks mõeldud.
See kõik aga ei tähenda, et ei saaks kasutada ja ei kasutataks, mõnel juhul on küsimus ainult sertifitseerimises, kus tootja ei ole toodet sertifitseerinud joogi ja toidu jaoks aga see ei tähenda ilmtingimata, et toode oleks selles vallas (elu)ohtlik.
Muidu plastide üleüldine häda on nende reageerimine ja osakeste eraldumine, kuskil mikroplasti artiklis keegi meie enda teadlasetädi mainis, kuidas laborinõuetele vastavad anumad (nt reostusproovide võtmiseks) maksavad rohkem, kui aastakümneid kasutatud klaasanumad - põhjuseks sama häda, kus laborianumad peavad olema keemia jm kindlad, et ei eritaks anumast ühendeid proovidesse, lahustesse.
Eraldi teema on, kas eralduvad ühendid on kahjulikud ja kui on, siis mis mõjuga, üks artikkel väitis, kuidas keskmine inimene aasta jooksul sööb pangakaardijagu mikroplasti omale sisse.
Vaatamata sellele keskmine eluiga ja tervelt elatud aastad statistikas endiselt pikenevad. Võimalik, et 99.x% sissesöödud mikorplastist väljub samal kujul ja sellel suuri kahjulikke mõjusid ei suudeta tuvastada.

Samas paljude plastide kahjulikkus ajas väheneb nn "uue auto lõhn", kus värsked plastid-materjalid eraldavad intensiivselt osakesi, ajapikku osakeste eraldumine aina väheneb, kuni lõpuks polegi midagi eralduda - järelikult ka võimalik kahjulik mõju väheneb või isegi lakkab.
Foorum jälgib inimkatseid huviga, kui aastapärast teemaalgataja postitused segaseks, hõredaks, väetiks jäävad, või sootuks lakkavad - ei tasu tema õunapressiehituskunsti järgida