amatöörarvutus ja võimsuse koefitsient

[amatööd]

tere!
varsti on plaanis elektriprojekt ka kindlasti tellida, aga eelnevalt tahaks natuke kodutööd teha.
majja tuleb 3x32A, kas see tähendab siis faasid korralikult ära jaotades 96A jagu ehk
96A*220V=21,12kW. Nüüd kui elektripliidi nominaalvõimsus 9,3kW, elektrikeris 9kW, külmkapp 1kW, 3 tuba kokku 5kW radikaid, siis ongi tuuga juba? rääkimata siis veekeetjast, rösteritest, nõudepesumasinast jne mida ei pea korraga panema. või millega tüüpiliselt elektrikud läbi korrutavad ("korraga kõiki ikka ei kasuta")?

[High-Q]

pole ekspert vaid samuti amatöör, aga
1) vahelduvvoolu puhul tüüpiline oomi R=U*I seadus ei käi, on lisafaktorid (sagedus, mingid siinused jne)
2) jah, aga kogu kremplit korraga sa üsna tõenäoliselt ju ei kasuta. elektripliidi 9,3kW sa kohe kindlasti korraga ei kasuta ja sauna 9KW ka äkki kord-paar nädalas.
3) ja kui kasutadki väga palju, siis ega piir ei tule kilovattidest, vaid ampritest. Lühikeseks ajaks võib võimsus üle normaalse mõnel faasil minna (kui amperaas on alla lubatud piiri), jah, kaabel võib soojeneda, aga lühiajaliselt ei juhtu midagi, vaid pikema ajaga võib kaabli ja ühendustega midagi halvemat juhtuda. ühte 32A faasi aga ausalt öeldes annab ikka koduses keskkonnas koormata, eriti veel kui kangemad agregaadid (keris, el.pliit) 3 faasilise voolu peal elavad ja amperaas jaguneb üsna ühtlaselt.

3x32A on päris-päris palju. väga vähestel majapidamistel läheks sellist amperaasi vaja. Enamik piirdub 3x16 või 3x25-ga.

kui faasid ilusti ära jagatud, kasutad kvaliteetseid kaableid, pistukuid, ühendusi ja teeb seda pädev elektrimees, siis muret sa küll ei peaks tundma.

[joosu]

See, mida sa leida tahad, on arvutuslik võimsus. Leitakse see installeeritud võimsuse (kõikide el.tarbijate summa) ja kasutusteguri korrutisena. Viimase väärtused vastavalt erinevate majade otstarbele, kütmisviisile jne on antud tabelites. Näiteks EETELI raamatus Eramute elektripaigaldised.

[eedi]

muidugi oleneb elektripaigaldisest ehk just sellest palju üheaegselt kasutuses elektritarvititest. Kuid kogemuste järgi ilma elektrikütteta majas üheaegsustegur (kasutustegur) 0,3-0,4. Seega sinu peakaitsme puhul võiks olla installeeritud võimsus 53 - 70 kW. Peaks olema ju piisavalt.

[muffin]

Asi peaks käima nii: arvutuslik võimsus Pa=p*A+Po. Antud juhul kehtib eramu variant, kus on el.pliit, el.keris ja otsene elekterküte (ka kuumaveevarustus),
ühesõnaga kui su maja on näiteks 200 m2 siis Pa=0,07*200+12=26 kW. See on ligikaudu 3x37 A (vahelduvvoolu puhul peab Ohmi seaduses arvestama ka cos fiiga, mis antud juhul on väga lähedal 1-le, nii et saab kasutada küll). Ilmselt aga ei küta sa oma maja ainult elektriga ja võibolla ei soojenda ka vett, siis võib tegurit p (0,07) protsentuaalselt vähendada ja muidugi peaks arvutama su maja tegeliku suurusega. Aga mulle isiklikult tundub, et varu on küll.

[mg3]

See arvutusvalem on kohati täiesti jama... Tuleks ikka vaadata mis majas toimub - kui on külm talv ja radikad on maks., keris järgi, ja veel 2kW midagi.Ehk siis 5+9+2=17kW ja 25A on piisav. Lihtsalt tuleks arvestada, et külmal talvel, kui on saunapäev siis tuleb ahjupraad, supp ja sült enne kerise sisselülitamist valmis teha...loomulikult on võimalus käia välja lisatuhanded liitumiseks, et "igaksjuhuks", oleks pidevalt 3x10A reservis.
Kokkuvõtteks - teemaautor võib oma 32A täiesti rahulik olla, lihtsalt tehku korralik koormuste jaotus...
..ja kui selgub, et tõesti hakkama ei saa siisEE müüb harilikult hea meelega A juurde - toitekaabel pannakse nagunii varuga.

[Külaline]

Kui just raha peale väga vihane ei ole peaks 25A liitumisega hakkama saama. On ju olemas prioriteedireleed, mis tarbimise (elektripliit, keris) suurenedes näiteks boileri, radikad ja põrandakütte ajutiselt välja lülitavad.

[Volts]

Mul oopis sihuke mure, mul on kahe maja peale 1 sisend s.t alajaamast tuleb sisend I-sse majja, seal on peakaitse (3x20A) ja voolumõõtja, nii, samast kilbist läheb 3x16A kaitsme alt kaabel II-se majja kus on oma jaotuskilp koos igasuguste vajalike kaitsmete jms. II-ses majas on osaliselt el.küte, ja põrandaküte.
Nüüd probleem: aegajalt (tegelikult üsna tihti) peksab peakilbis peakaitsme välja, II-se maja jaotuskilbis aga ei midagi. Ma ise oma loogikaga mõtlen, et kui mingi krupi peal tekiks ülepinge siis peaks ju grupikaitsme välja lööma mitte aga peakaitsme.
Kas äkki oskab keegi nõu anda milles asi???
Tänud ette!

[Külaline]

Tavalised 16A ja 20A kaitselülitid ei ole selektiivsed.

[Volts]

Tavalised 16A ja 20A kaitselülitid ei ole selektiivsed.

Eem.... kas saaksid rääkida eesti keeles palun mitte midagi ei saa aru

[Külaline]

See tähendab, et ei ole ette teada, kumb kaitse rakendub, kas 20A või 16A. Võid proovida peakaitse panna C-tüüpi ja järgneva B-tüüpi, kuid see ei annna ka täielikku kindlust.

[ketas]

Arvatavasti ülekoormus, muud miskit. Igal juhul tuleb asi üle vaadata.

Selektiivsus on ka muidugi probleem aga lühisele selektiivsust pole selliste kaitsmete juures eriti võimalik tagada. Ja kas on üldse väga vaja? Palju sa ikka kodus lühistad?

[Imelik]

Kettal täiesti õigus, antud juhul siiski tegemist ilmselt ülekoormusega (eriti kui arvestada et teises majas elektriküte). 3x20A kahe sellise maja puhul ilmselt vähe. Arvestada tuleb sellega et isegi kui sa ei ületa teises
majas ühe faasi kohta 16A, piisab sellest kui esimeses majas lisandub ühele faasile täiendav koormus ,mis teeb faasikoormuseks rohkem kui 20A ja peakaitse rakendub (teised jäävad sisse). Täpse vastuse annaks ilmselt
voolutugevuse mõõtmine koormatud faasidel. Lahenduseks on ilmselt peakaitsme suurendamine. Koormust saab ka piirata (prioriteedireleed) aga esimese hooga ei oska küll pakkuda kuidas see selles võrgus oleks võimalik.

[Külaline]

Üldlevinud arvamuse kohaselt kannatab 16A kaitse 16A voolu ja lülitub suurema voolu korral välja, niisiis peaks 20A peakaitse rahulikult vastu pidama.
Tegelikult on asi nii,et nimivoolu peab kaitselüliti taluma pidevalt, aga suuremate vooludega on asi segasem. Näiteks 1,5 kordset nimivoolu (24A) kannatab B 16A kaitselüliti umbes 40 sek ja C 16A umbes 3 minutit. (Ette on nähtud ainult see vool, mille korral kaitselüliti peab kindlasti (0,4 sek jooksul) rakenduma. See on B-tüübi puhul 5 kordne ja C-tüübi puhul 10 kordne nimivool. Aga mis toimub vahepealsete voolude (ülekoormus) korral pole täpselt teada. Samuti suuremate voolude (lühise korral), eriti siis kui lühisvool saavutab näiteks 300A kiiremini kui 0,4 sek. Siis ei tea keegi kas 20A peakaitse, või 16A rühmakaitse rakendub enne, olgu nad B või C.

[Volts]

Ei noh, toredad vastused ju kõik. Aitäh!
Kas keegi oskab nõu anda mida siis peaks tegema või millest alustama, et selline rike kõrvaldada???
Aitäh, aitäh, aitäh...

[Külaline]

See ei ole rike. Mugavuse eest tuleb maksta. Kas suurem peakaitse või prioriteedirelee.

[Volts]

See ei ole rike. Mugavuse eest tuleb maksta. Kas suurem peakaitse või prioriteedirelee.

No kui sa nii ütled... Eks peab siis jah EE-le raha viima.
Kas on muid arvamusi selle tema kohta

[Imelik]

Mis muid arvamusi siin ikka olla saab. Ainult enne kui raha viima lähed võiks ikkagi faasivoolud reaalselt ära ka
mõõta (saab selge pildi faaside koormatusest,võib olla piisab faaside paremast jagamisest). Kuigi jah kui mõelda
sinu poolt kirjeldatule siis kahe maja jaoks on ikkagi 3x20A ilmselt vähe.