KOMBIRIKKEVOOLUKAITSE või tavaline RVK ja kaitse külmikule?

[remppa]

Oleks vaja külmikule.
Kas kombi RVK-ga on ka midagi erinevat, millega peaks arvestama, võrreldes tavapärase RVK+automaadiga?
Kuna kilbi DIN latil ruumi napib, siis tundub see 2 kohaline Schneider võiks olla sobilik lahendus.

KOMBIRIKKEVOOLUKAITSE 1PPN 16A C 30MA AC SCHNEIDER

https://www.bauhof.ee/et/elektrisusteem ... der-606210

https://download.schneider-electric.com ... =CA908055E

[trebla]

Külmkapp on tavaliselt topeltisolatsiooniga elektriseade ja rikkevoolukaitse vajadusest sellele on spetsid aastakümneid vaielnud nii et vähe ei ole. Aga et eeskirjad nõuavad, siis ei pääse täna RVK-st ka selle toiteahelas. Sinu esimene link ehk RVK koos liinikaitselülitiga annab ruumi kokkuhoidu kilbis. Kui tahta parimat, siis külmiku puhul oleks kasulik kasutada soovimatu rakendumise vastu paremini kaitstud seadet ehk sellist, mille 8/20 µs impulssvoolutaluvus oleks 3000 A (mitte 250 nagu pakutul) või siis lisada korduslülitusplokk, et ise pikalt kodunt ära olles ei peaks pärast eest leidma ülessulanud kappi.
(Omaenese kodus seisin ise kilbi kõrval kui kord lähedasest välgulöögist tavarikekad kõik korraga välja lõid.
Aga tollal ei olnud mul sellesse kilpi liigpingepiirikuid veel paigaldatud. Hiljem midagi sellist juhtunud enam pole)

Teise lingi puhul pole tegemist mitte rikkevoolukaitsega vaid sädelahendus- või rikkekaare (?) kaitseplokiga.
(kas on eesti keeles sellele lõpuks ametlik termin välja mõeldud ? ingl. arc fault detector).
See seade kaitseb tulekahjuohu eest, tuvastades liinis juhtme katkemisest või halvast kontaktist põhjustatud sädelused. Kuuldavasti Eestis veel kohustuslik ei ole aga küllap saab olema.
Sarnase seadme tööpõhimõte hästi ära näidatud siin https://youtu.be/8o6_k3G3o_0

[dumbuser]

See video on kõige labasem reklaam. Kuidas see vidinas töötab sellest pole seal mitte silpigi.

[trebla]

...... Kuidas see vidinas töötab sellest pole seal mitte silpigi.

OK, ütleme siis, et see video näitab reageerimispõhimõtet, ... millistele riketele reageerib..

[dumbuser]

Aga tegelikult huvitab ka miks see nublak töötab ehk siis milliste tingimuste põhjal ta "arvab", et vot nüüd on mingi jama ja paneme kõikidel pildi tasku. Ma oletan, et mingis määratud ajavahemikus toimuvale vooluhulkade muutusele. Aeg peaks olema pikem kui mingi impulsstoiteploki käivitamine kuna ka see on esimesed 2 v 3 poolperioodi praktiliselt lühis. Pole otsinud aga vbl on mõni selle lahti muukinud ja kuskile selleteemalise video toppinud.

[remppa]

Tagasi tavavapärase RVK juurde, minu viga, et ei märganud, et teine link oli sädekaitsega katkesti.

Mis vahe on type A, A-Si, AC kombi RVK-l?

Kui kasutan külmikule Schneideri RVK veebilehe filtreid: 16A, kõver C


https://www.se.com/ee/et/product-range/ ... 1207219663

jääb sõelale:

earth-leakage protection class
TYPE A - 3TK
TYPE A-SI - 1TK
TYPE AC - 1TK

Sealjuures 30mA A ja AC

[trebla]

AC on mõeldud ahelatesse kus rikkevoolul esineb kindlasti nii positiivne kui negatiivne poolperiood.
A tüüpi RVK rakendub korrektselt ka ühepoolselt alaldatud rikkevoolu korral.
B tüüp toimib korrektselt juba ka tugeva alalisvoolukomponendiga rikkevoolu korral.


Saksamaa ei lubavat AC tüüpi juba aastaid kasutada, olen sellekohast märkust justkui näinud lausa RVK enese standardis.
Soome kah ? - ehk keegi praktik teab täpsemalt ?

Schneideri puhul see SI tähistabki väärrakendumiskindlat mudelit.
"8/20 µs impulse withstand, 3000 A conforming to EN/IEC 61008-1"

ABB puhul oleks tähis A-PR
Hageri puhul A-HI (?)

Aga tegelikult huvitab ka miks see nublak töötab ehk siis milliste tingimuste põhjal ta "arvab", et vot nüüd on mingi jama ja paneme kõikidel pildi tasku.

Küsi esindusest. Kui nad ei tea, siis küsivad ise tootjalt järgi ja saavad ehk kah teada ning teadmiste hulk Eestis kasvab.
Probleem pole siin lühisega kuidagi seotud, lühise vastu aitab tavaline liinikaitse.
Vastupidi... sädeluse tekkimisel vaid ühes tööjuhis voolutugevus ju tegelikult väheneb, võrreldes normaaltalitlusega. Lihtsalt energia vabaneb mitte töömasinas vaid kuskil mujal- selleks mitte ettenähtud kohas.
Pakun, et seal peab olema miski voolu kuju analüüsiv elektroonika, sest ta suudab eristada sädeluse juhtmes sädelusest elektrimootori kollektoril...


PS
kui on ruumiprobleem, siis GE tegi juba ammu 1 mooduli laiuseid RCBO -sid. Kas neid on saada?
https://www.google.com/search?q=ge+rcbo ... A9YQPRTIIM:
väärrakendumiskindlat nii väikeses korpuses vast ei ole?

[margsu]

RVK kasutamine külmikute juures on minu arvates natuke tabu teema. Ehk kui sul peaks külmiku RVK rakenduma suve ajal kui ise puhkusel oled, siis mis sul seal puhkuselt naastes vastu vaatab? Pigem mõistlik külmik kohtkindlaks seadmeks teha (pistikupesa asub seadme taga) ja ei pea sinna mingit muud kaitset panema kui ainult liinikaitse.
Sädelemisvastaste kaitsmetega on muidugi pointi kui maja on tuleohtlik, kuid jällegi külmikule mina ei paneks.

[remppa]

Olen ka ise seda mõelnud.
Aga RVK-d on olnud oma majapidamises juba ligi 20 a ning seni ühtegi valehäiret ei ole.
Kas ja miks peaks neid külmiku poolt rohkem ootama?

[margsu]

Külmikul on elektrimootor õli sees. Kui peaks kuidagi õli niiskuma siis jamad majas. Võib-olla on see probleem jahelettidel suurem. Seda ei tea, kuid ma ise ei ole kunagi külmikule RVK-d pannud.

[remppa]

Õli ise peaks ju olema mitte elektri juhtiv.
Mõtlesin et välistaks pigemini variandi, et majas on kusagil ka mõni ilma RVK-ta kaabel.

[margsu]

Õli on dielektrik kuid niiskus selle sees ei ole dielektriline. Keskpinge ja kõrgepinge seadmetes kontrollitakse näiteks õli niiskustaset kui tegu ei ole hermeetiliste seadmetega. Kõik liinid RVK taha panna on mõnes mõttes mõttekas, kuid mina olen siinkohal juhindunud elektriohutus seadusest ja kasutanud seaduslikku kohtkindlat paigaldist seal kus seda võimalik kasutada. Ehk kohtkindla paigaldise pistikupesa asub seadme taga sedasi, et sinna ei oleks võimalik pista teisi seadmeid. Kui tahta vähendada tuleohtu, siis selleks on sädeluskaitse või 300 - 500mA RVK terve elektripaigaldise ette. Sädeluskaitsme hind hetkel vist vähemalt 5 korda kallim kui RVK oma.

[remppa]

Antud juhul on sama kaabli peal ka mikro ja kubu.
Kuna mõlemaid kasutakse ainult ise juures viibides, siis tundus sobiv lahendus.
Köögis on juba niigi palju kõikvõimalikke suurema tarbimisega seadmeid, mis on teiste kaablite peal.

[trebla]

Aga RVK-d on olnud oma majapidamises juba ligi 20 a ning seni ühtegi valehäiret ei ole.
Kas ja miks peaks neid külmiku poolt rohkem ootama?

Külmik ise ei ole siin põhjus. Minul oli selleks lähedane välk, mis lõi välja KÕIK rikekad.
Kas sul liigpingekaitse on?

Ehk kohtkindla paigaldise pistikupesa asub seadme taga sedasi, et sinna ei oleks võimalik pista teisi seadmeid.

Ehk just seal kuhu kunagi kellelgi tekib kiusatus torgata pikendusjuhe, et saaks miskid tarvitid panna külmkapi PEALE.

[Küülaline]

Ehk just seal kuhu kunagi kellelgi tekib kiusatus torgata pikendusjuhe, et saaks miskid tarvitid panna külmkapi PEALE

Justnimelt, või veel pikendusjuhe läbi köögiakna õue ja sinna pista vana nõukaaegne metallkerega 0-klassi drell.

[remppa]

Küsimus tekkis just nendest kombidest, kuna pole varem sellistega kokku puutunud.

Otsustasin valida A9D21616

Acti 9 DPN Vigi K - RCBO - 1P+N - 16A - C Curve - 6000A - 30mA - type A

https://www.se.com/ee/et/product/A9D216 ... ---type-a/

Tüübi võrdlused:
https://www.se.com/ww/resources/sites/S ... ection.pdf

[remppa]

Et juhuslikke tõrkeid vähendada.

Veidi aeglasem tundus veidi kindlam külmik+mikro+kubu puhul.
Ilmselt oleks ka B võinud olla.

[trebla]

Et juhuslikke tõrkeid vähendada.

ja miks sa ei otsustanud kasutada spetsiaalset väärrakendumiskindlat A-SI mudelit?

Veidi aeglasem tundus veidi kindlam külmik+mikro+kubu puhul.
Ilmselt oleks ka B võinud olla.

B,C, D magnetvabastite rakendumise erinevast kiirusest rääkida on sisuliselt vale, tegemist on erineva tundlikkusega voolutõugetele...
Kuna tegemist on viimase kaitseaparaadiga tarbija ehitises, siis on nad kõik püütud ehitada nii kiired kui võimalik.Sealt ka nende omavaheline olematu selektiivsus...

Eksiarvamust võimendab nende tunnusjoonte graafilise esitamise tava , kus aeg on kantud vertikaalteljele. Inimesed aga on harjunud , et aeg kulgeb vasakult paremale.

, teda seal ei nõuta ja

Kas sul õnnestub praktikas külmkapitagused pesad inspektoritele alati kohtkindlateks ühendusteks tõestada ka täna? Kas selleks pead pistuku juhtme otsast maha lõikama ja kruviklemmiga ühenduskarpi ühendama?
Teemaalgatajal on samal liinil lisaks veel kubu ja mikroahi.... viimasega tuleb siis sama teha..?

[trebla]

Minikaitselülitid on reeglina A kategooria seadmed ja nendevahelise selektiivsuse saavutamine ei pruugi õnnestuda

[remppa]

Teema läheb põnevamaks.

Peakaitse on 3x25A C.
15 a. vana kilp.
Üldist RVK-d ei ole vaid on 3 tk 30mA. (ABB F202).
Praktikas jagunevad 3 faasile, kus kasutusel on ainult 1 faaasi paigaldised.
Va 380V boiler millel on oma , millel on oma 30mA RVK.

Kuna on kõlmik+mikro+kubu = 3x2.5 mm2 kaabel, siis peaks olema ikka 16A kaitselüliti olema - kõver C on ehk tõesti liialdus.
C kõverat kasutatakse sageli, et lühiajalist ülekoormust taluda, mootorite, kompressorite jms käivituseks.
Mõtlesin, et ega liiga ei tee.

Kui varasema kilbi mõõdud seavad piiranguid, siis päris õpikust sõna sõnalt projekteerida ei saagi.
3-le RVK-le napilt leiab ruumi aga liigpinge piirikule kohta ei jää.

[trebla]

Mis siis saab? Jätate RVK ära ja räägite ka mikrolaineahju pistiku kohtkindlaks?

Kuna vahepeal on palju teksti juurde lisatud, siis kordaks küsimusi teemaalgatajale:

Mis kaalutlustel ei valinud väärrakendumiskindlat A-SI rikekat?

Ja liigpingekaitset siis ei tulegi?

hädakorral aitaks nende 2-pooluseliste RVK-de asendamine ninde 1-mooduli laiuste GE aparaatidega - saab iga faasi jaoks piirikukoha juurde...

[trebla]

Lisa siis siia mõne MCB Icw ?

Selectivity category B comprises circuit breakers providing selectivity by having a short-time withstand current rating and an associated short-time delay. For this category of circuit breaker, manufacturer shall provide the value of short-circuit current (Icw) that can be withstood for a specified time.......

https://www.electrical-installation.org ... it-breaker

Need muud selektiivsuse saavutamise viisid võivad olla siis muuhulgas konkretsete seadmepaaride reaalsed katsetused.
Näiteks selektiivsed peakaitselülitid on samuti A kategooria seadmed aga pakuvad siiski täielikku selektiivsust MCB-de suhtes kogu viimaste lühisvoolutaluvuse ulatuses..

Ja see "muu" on ka sinu poolt pakutav lühisvoolude piiramine tasemeni, kus lühisekaitse rakenduma ei hakkagi...

Aga see käib A kategooria seadmete kohta...

[Küülaline]

Kas sul õnnestub praktikas külmkapitagused pesad inspektoritele alati kohtkindlateks ühendusteks tõestada ka täna

Kuidas seda üldse on võimalik tõestada, kui külmkappi kohalgi ei ole ja ei ole kindel kas üldse sinna pannakse? Kogu see teema on tegelikult juba ajalugu. KÕIK pistikupesad tuleb kaitsta RVK-ga. Ütleme, üliväikeste eranditega, näiteks üleval lae all ventseadme taga, kuhu ilma redelita ei pääse jms.

[trebla]

..
Ja see "muu" on ka sinu poolt pakutav lühisvoolude piiramine tasemeni, kus lühisekaitse rakenduma ei hakkagi...

Mis jutt see nüüd on? Lüliti nominaali vähendamisel ta ei hakka rakenduma??!

Pidasin silmas seda, et kui sa eeldad, et lühisvool tänu lisatava väiksema kaitselüliti sisetakistuse tõttu teise kaitselüliti väljundis ei kasvagi suuremaks kui peakaitselüliti rakendumislävi.
Ja kui hästi meelde tuletan, siis miskis teises teemas olidki vist sina see kes pakkus välja selektiivsuse suurendamise eesmärgil arvutada ja lisada ahelasse täiendav takistus?
vabandust, kui see oli keegi teine...aga mõte on sama.

Selline peenhäälestus aga eeldab, et teise kaitselüliti sisendis see lävi siiski ületatakse....

Enimkasutatav automaat Saksamaal on B16.
Kunagi ammu oli mõte, et laseks TTÜ-l mõnele tudengile anda kursusetöö, et võtaks katseliselt üles enamlevinud kodumasinate käivitusvoolude ostsillogrammid ja tutvustaks neid elektrikutele... siis kaoks vast ehk ära see C-kultus....

mõeldud - mõeldud

[trebla]

Sinu väide on siis see, et lüliti sisetakistus piirab lüliti enda rakendumist? Ehee, palun nüüd sul midagi ära kustutada, .

et lühisvool tänu lisatava väiksema kaitselüliti sisetakistuse tõttu (selle) teise kaitselüliti väljundis ei kasvagi suuremaks kui peakaitselüliti rakendumislävi.