Kümblustünni vee soojendamine?

[anryo]

Tänapäeval on erinevaid küttesüsteemide liike palju, kuid kümblustünnide kütteks on ikkagi enamjaolt kasutusel halgudega köetav sise- või välisahi. Mis on ka ilmselt odavaim variant, eriti kui küttepuud on omast käest.
Sooviksin tekitada arutelu, millised on kogemused kümblustünni kütmisel muude küttesüsteemidega, nagu:
- elektritenn
- soojuspump
- gaasikatel
- diiselkatel

Naljakas on see, et netis on infot ülivähe ja samuti ka pakutavaid seadmeid. Olen omale terassi sisse kümblustünni ehitamas, puidukatelt ei taha kindlasti kasutada, ning seetõttu on tekkinud järgmised mõtted:
- Otseküte elektriga on ilmselt kõige lihtsam ja mugavam viis, kuid võimalik et jooksevkuludelt kõige kallim.
- Kui majal on olemasoleva soojuspump juba olemas, siis oleks ilmselt järgmiseks lihtsaim paigaldada olemasolevale soojuspumbale lisa soojusvaheti tünnisauna kütteks.
- gaasikatel tundub ka lihtne lahendus, kuna on kompaktne agregaat ja ka järelturul on kasutatud seadmete pakkumine suur. Väljakutseks on selle (balloonis) vedelgaasile ümberehitamine, ning balloonigaasi kõrge hind.
- Diislkatel. Spetsiaalseid "diisel-boilerieid" ei suutnud leida. Vedelkütte katlaid on aga järelturul saadaval palju. Miinuseks nende suured mõõtmed.

Kui võtta kokku näiteks kulud 1600L vee soojendamiseks 5->35C, siis valem oleks 30C x 1600L x 4200J = 201 600 000J = 56kWh
- elektriküte (kasutegur = 1), 56kW x 0.14€ = 7.84€
- soojuspump suvel (kasutegur / COP = 5) 56kW / 5 x 0.14€ = 1.56€
- soojuspump talvel (kasutegur / COP = 2) 56kW / 2 x 0.14€ = 3.92€
- gaasikatel (kasutegur = 0.9), 56kW / 12kW/kg = 4.67Lkg x 1.95€/kg = 9.10€
- diiselkatel (kasutegur 0.7?), 56kw / 10kW/L = 5.6L x 1.4€/L = 7.84€

Kui ma nüüd arvutusel vigu ei teinud, siis tuleb välja, et gaasiga/diisliga/elektriga küttes olulist vahet ei olegi! Järeldusena tundub kõige mõistlikum minna soojuspump (+ vajadusel talvel lisatenn) teed. Lisatenn selleks, soojuspump on mul 9kW, ehk 56kW = 6.2h ja nii kaua ei tahaks kütta ikkagi.
Samas suvel kui on vaja kütta ütleme juba olemasolevat tünnis seisnud vett 15C->35C, siis on vaja vaid 38kW, ehk 4.2h (ning koos 3kW lisatenniga 3.1h).

Eelnevast on välja jäetud muidugi kõik ülekande- ja muud kasutegurid. Nagu ka nt. see, et kütmise ajal ju tünnis vesi kogu aeg ka jahtub jne. (Muide, jahtumise minimeerimiseks saab tünn korraliku PUR soojustuse).

Mõtteid sel teemal?

[dumbuser]

Pointless vidin kui sul seal just tasuline teenus pole. Seda vett peab seal vahetama ka hakkama. Mõnel tuttaval on olemas ja ega peale algse vaimustuse ei viitsi seda keegi kasutada. Tünn tuleb talveks tühjaks lasta. Kevadel hakkab mingi nelja-viie päeva pärast alles vett pidama, kui puu on jälle end punni ajanud talvisest kuivamisest.

[Küülaline]

201 600 000J = 56kW ... Kui ma nüüd arvutusel vigu ei teinud

Ainus ja põhimõtteline viga on see, et džaul on energia ühik ja kW on võimsuse ühik. Need ei saa omavahel võrduda.
Õige on 201 600 000 J = 56 kWh (kilovatt-tundi).

[ifffff]

Seda vett peab seal vahetama ka hakkama. Mõnel tuttaval on olemas ja ega peale algse vaimustuse ei viitsi seda keegi kasutada. Tünn tuleb talveks tühjaks lasta. Kevadel hakkab mingi nelja-viie päeva pärast alles vett pidama, kui puu on jälle end punni ajanud talvisest kuivamisest.

Tegelikult tuleb peale igat kasutust vesi välja lasta, kui sa just seda vett klooritama ei hakka, sest see vesi läheb üsna kiirelt "elama"

Selle harva kasutamise tõttu veepidamatuse vastu on heaks rohuks osta plastsisuga tünn.

[anryo]

Skeptikutele - tuleb plastsisuga tünn ja koos filtrite/pumpadega. Eks kloori peab lisama ka, sellest ei pääse, kui peale iga korda vett vahetama ei hakka.
Jääks ikkagi eelkõige küttelahenduste juurde. Kas vaja või mitte, las see jääda igaühe oma otsustada...
Oleme harjunud iga nädal sauna tegema ning suvel oleme basseini ka terassile püsti pannud. Küll see tünn ka kasutust leiab.
Need kes ei kasuta - ma arvan asi ongi selles, et selleks et soe vesi sisse saaks, läheb liiga palju mässamist ja ei viitsita ette võtta. Seetõttu ka soov asjad automatiseerida ja mugavaks teha.

On veel mõte, et lisan millalgi ka päikesekütte kollektori kõrvalasuvale garaažikatusele, mis suvisel ajal peaks olema suuteline äkki isegi kogu aeg vett soojana hoidma. Või vähemalt vähendama küttekulusid. Kuna tsirk. pump on niikuinii vaja ringlusele lisada, siis on päikesekütte lisamine vaid natuke torutöid lisaks.

Ületalve hoimiseks on kaks varianti: kas lasta tühjaks või hoida kogu aeg kerges plussis.

[Coolhouse]

Plastikuga tünn koos filtri ja pumpadega... Selle asja nimi on bassein. Siis veidi soojema veega kui tavaliselt tehakse. Selle jaoks on basseini soojuspumbad.
Kui lähedal on garaaz siis äkki on ka maja lähedal et võtta soendus maja kütteveelt. Kui vaadata seda õuebasseini varustust filtreid jne siis on see päris aukartust äratav. Ka sinna saab soenduse lisada.

Muidu tundub dumbuseri pakutud firma Pointless nagu kõige sobivam sest case on 5 eur vs. 5000 eur.
Aga noh kui raha on siis asi töösse.

[Rabarebane]

Skeptikutele - tuleb plastsisuga tünn ja koos filtrite/pumpadega. Eks kloori peab lisama ka, sellest ei pääse, kui peale iga korda vett vahetama ei hakka.

Ületalve hoimiseks on kaks varianti: kas lasta tühjaks või hoida kogu aeg kerges plussis.

Mul seisab tünn peale põhja läbimädanemist (oma lollus, talveks sissejäetud külmunud vesi hävitas ära) ja mõtted on samas suunas, vaatan huviga.

Puht isiklikust huvist ajendatuna soovitan läbi arvutada ikkagi kolm stsenaariumit:
a) täitmine/kütmine igakordselt
b) temperatuuri hoidmine välistemperatuuriga üle 10 (näiteks) a la suvel 24/7
c) temperatuuri hoidmine üle talve.

Täitmise puhul siis ka vee hind, ajakulu, vajadus kodus olla selleks tegevuseks..
Hoidmise puhul lisaküte 24/7 või võimekus hoida 0+ tempi.

Omast kogemusest soojustamata puittünniga talvisel ajal (väljas -5 kuni -10) on 6 tunniga pealt jääs ja isoleerimata torud jäätuvad ilma lisasoojenduse ja ilma liikuva veeta ca 3 tunniga (välise ahju puhul). Selle ma ise lahendasin peale esimest kahte tundi kuumaõhupuhuriga taidlemist elektrilise küttekaabliga veetorudes tünni ja ahju vahel. Juhul, kui valida mingi uhkem vann a la mullide või veejugadega, siis see on kindlasti lisakoht, millele mõelda.
Ehituslikult kindlasti eraldi planeerida ka vee äravool, 2t vett maja alla ei ole hea mõte

[Coolhouse]

Energia kogused jätaks mõnele targemale arvutada.

Tavaliselt on sellisel 3x5 m välibasseinil selline 9 kW suurusega soojuspump kuid...
Soojuspumbaga saab otse vett soendada kui on tagatud vee temperatuur alati 20...30 C. Soojuspumpa ei saa nii kasutada et vesi on pealt jääs ja hakkame soendama. Külmaaine ei hakka normaalselt ringlema.
Seega peaks olema mingi paak mida soojuspump soendab ja paagist võetakse sooja vett tünnile või basseinile.
St paagis on nt 30C vesi ja seda segatakse külmema veega.
Edasi pole enam vahet kas paagi vett soendada puudega, katlaga, tenniga või soojuspumbaga.
Paaki on vaja ka seetõttu et vaevalt meeldiks tünnis istuda kui tulikuum tenn just istuja kohale jääb.

[anryo]

Kui lähedal on garaaz siis äkki on ka maja lähedal et võtta soendus maja kütteveelt. Kui vaadata seda õuebasseini varustust filtreid jne siis on see päris aukartust äratav. Ka sinna saab soenduse lisada.
Muidu tundub dumbuseri pakutud firma Pointless nagu kõige sobivam sest case on 5 eur vs. 5000 eur.
Aga noh kui raha on siis asi töösse.

Jep, garaazi küljes on ka maja ja maja soojuspump on tünnist ~5m kaugusel seina taga, seega ühendamine sealsesse süsteemi ei ole keeruline.
1600L tünni ma siiski basseiniks ei nimetaks, kuigi jah filtrite osas peaks mingisuguse liivafiltri ikkagi lisama enne põhifiltrit, et viimast vähem koormata.
Rahalugejatele:
- kümblustünnni plastsisud algavad 400e
- puitmaterjal paigalduseks/viimistluseks 200e
- soojusvheti 200e
- liivafilter koos pumbaga 250e
- torud, filtrid jms 150?
---------
Kokku ~1200e kanti ilmselt. Nii et mis 5000 siin räägitakse?

Vee äravoolu kavatsen lahendada suvisel ajal kastmisveena (jah on mingi kogus keemiat sees, aga muru vast ikka kõlbab kasta, kui omal sobib sees istuda) ja talvisel ajal eks peab kanalisse laskma.

[anryo]

Kas keegi pole mingeid muid küttelahendusi katsetanud, et näpunäiteid jagada?

[võhik]

mina vahetan vee enne iga saunatamist ära
ja ei küta ..
seda nimetatakse karastamiseks....
soovitan soojalt...

tünn aastast 2007, hind 8500 EEK, EXW Avinurme,
hakkab vaikselt ära mädanema...

[Küülaline]

vahetan vee enne iga saunatamist ära

Kui suur tünn on?

[anryo]

vahetan vee enne iga saunatamist ära

Kui suur tünn on?

Pigem peaks küsima, et kas teed igal nädal sauna ja/või võtad vee tiigist/jõest või pead m3 alusel maksma?

Lihtsalt matemaatika minu andmete alusel:
- vesi 1.55€ / m3
- kanal 1.87€ / m3
- tünn 1.6m3
Järelikult:
- suvel on tünnitäis vett 2.50€ (vesi pärast kastmiseks)
- talvel on tünnitäis vett 5.50€ (vesi kanalisse)
Kui teen iga nädal sauna (ja/või tahan ka tünnis käia), siis väga ümmarguselt võttes:
- aprill-september 24x2.50=60€
- oktoober-märts 24x5.50=132€
------
Kokku veekulu 190€, mis polegi väga vähe...

[ifffff]

Linnameeste mured. Maal tuleb enamjaolt vesi ikka ainult pumbaelektri kuluga kätte.

[võhik]

tünni läbimõõt 1.50
oma puurkaev
ja elektrit peabki vägisi kulutama, muidu saad elektrilevilt arve "elektriühenduse talumise" eest....

OK, kaks järjestikust nädalavahetust veab sama veega läbi ka, lasen niipalju vett juurde, et pealujuv lehepuru üle serva ära voolab...
Aga kui kauemaks jääb, siis hakkab juba muud elu tekkima...

Teemaalgataja lisatud fotol on ilmselt kõige lahedam lahendus,...
kõikuma see asi ilmselt väga ei hakka sest ühe lihakeha lisandumine potti ei muuda kaalujaotust.
Aitäh idee eest, äkki peaks järgmise kah samasuguse tegema...
:
ainult et kuidas seal tühjendusava on lahendatud?
kraan küpseks lõkke peal peagi ära, miski korgi tihend vast kah?

[Adlolf]

https://et.cast-prix.net/siphonner-leau ... pient-8065

[Küülaline]

ainult et kuidas seal tühjendusava on lahendatud

Ehk on üleval mingi taliga kallutatav?

[taifunk]

Jep, garaazi küljes on ka maja ja maja soojuspump on tünnist ~5m kaugusel seina taga, seega ühendamine sealsesse süsteemi ei ole keeruline.
1600L tünni ma siiski basseiniks ei nimetaks, kuigi jah filtrite osas peaks mingisuguse liivafiltri ikkagi lisama enne põhifiltrit, et viimast vähem koormata.
Rahalugejatele:
- kümblustünnni plastsisud algavad 400e
- puitmaterjal paigalduseks/viimistluseks 200e
- soojusvheti 200e
- liivafilter koos pumbaga 250e
- torud, filtrid jms 150?
---------
Kokku ~1200e kanti ilmselt. Nii et mis 5000 siin räägitakse?

Vee äravoolu kavatsen lahendada suvisel ajal kastmisveena (jah on mingi kogus keemiat sees, aga muru vast ikka kõlbab kasta, kui omal sobib sees istuda) ja talvisel ajal eks peab kanalisse laskma.

Kuidas sa selle ühendusskeemi kavatsed teha? Filtrid ja soojusvaheti jne paned vahetult seina taha pumba juurde jah?
Kuidas ja kui palju torusid isoleerid, et lõhki ei külmu? Miski variant peaks olema, et torustikust saaks vastu talve vajadusel ka vee välja, näiteks suruõhu või vabavooluga...

[Kalvis]

Ise kasutaksin küll tavalist pumpa (teate küll see odav plastikust) tühjendamiseks ning kaugküttel tavaliste painduvate vooliku ja soojusvahetiga (tõenäoliselt lihtsalt rull alupex toru) tünni üleskütmist. Kui nüüd tünn on peaaegu statsionaarne, võiks selle alupexi sinna istmete alla paigutada - kaks otsa üle tünni ääre välja ja kiirliitmikud otsa.

[anryo]

Kuidas sa selle ühendusskeemi kavatsed teha? Filtrid ja soojusvaheti jne paned vahetult seina taha pumba juurde jah?
Kuidas ja kui palju torusid isoleerid, et lõhki ei külmu? Miski variant peaks olema, et torustikust saaks vastu talve vajadusel ka vee välja, näiteks suruõhu või vabavooluga...

Jah - pumbad, filtrid, soojusvahetid, regulaatorid jms. lähevad katlaruumi, mis on kohe lähedal. Sinna omakorda ventiilid vahele (et saaks sise- ja välisosa teineteisest eraldada) ning omakorda veel lisaõhuvetiilid (et oleks võimalik torud tühjendada) ning väliskeskkonda jäävad seega vaid kaks toru: peale- ja tagasivool.
Kavatsen kasutada koorikuga isoleeritud plastik või alupex toru (kas plastikul oleks mingi vähemalt teoreetiline eelis külmakindluse osas?).
Torud omakorad on kaldega allapoole, et saaks vajadusel kogu väliskeskkonnas oleva süsteemi tühjaks lasta. Mul on õnneks ka füüsiliset katlaruum tulevasest tünnisaunast kõrgemal, seega ei ole vaja lae alt alustada..
Ilmselt oleks mõistlik tühjendusele omakorda veel mingi pump vahele panna, et saaks kastmisvee jaoks ka survet tekitada.

Ise kasutaksin küll tavalist pumpa (teate küll see odav plastikust) tühjendamiseks ning kaugküttel tavaliste painduvate vooliku ja soojusvahetiga (tõenäoliselt lihtsalt rull alupex toru) tünni üleskütmist. Kui nüüd tünn on peaaegu statsionaarne, võiks selle alupexi sinna istmete alla paigutada - kaks otsa üle tünni ääre välja ja kiirliitmikud otsa.

Plastsisuga tünni puhul ei ole "istmete alust osa" - aga tavatünnis tundub mõistlik lahendus, mis ei vaja lisapumpa. Samas, siis kerkib küsimus, et kas ka vee filtreerimist ei vajata?

Teemaalgataja lisatud fotol on ilmselt kõige lahedam lahendus,...
kõikuma see asi ilmselt väga ei hakka sest ühe lihakeha lisandumine potti ei muuda kaalujaotust.
Aitäh idee eest, äkki peaks järgmise kah samasuguse tegema...

Näidispilt tundub olevat minu arust Photoshop, sest jalatallad kipuks vist kõrbema minema niimoodi?
No ja kes see lõkke ikka otse murule teeb?!

Küsimused:
- kui võimas ja milline soojusvaheti oleks mulle sobiv?
- kas need ehituspoodides müüdavad basseinifiltrid koos pumbaga on kasutatavad? Vaatasin, et ~250€ on kuni 22000L basseinidele sobivad. Küsimus on eelkõige, kas need kannatavad 24/7 käitamist?

[Coolhouse]

Soojusvaheti müüja arvutab sulle välja kui annad ringleva vee kogused ja temperatuuri languse soojusvahetil.

Suurusjärgu mõttes: Kui ühel pool on külmaaine ja teisel pool vesi siis on ca 40 plaati kõrgusega 40..50 cm.
200.- eur vesi/vesi soojusvahetile on õige suurusjärk.

Filtritest ei tea ma midagi aga sa ei käita 24/7 vaid ilmselt on kogu seadmetel marginaalne kasutus kuniks tuhin üle läheb.

[taifunk]

Ma ei saa täpselt aru sellest tööpõhimõttest veel, kuigi otsisin netist näiteid.
Kuhu see (plaat)soojusvaheti paigaldatakse, kas olemaoleva akumulatsioonipaagi sisse...? Või kui seal juba kaks siuigu sees, siis seda teist saakski edukalt kasutada tünni kütteks ju?

Plastikkestaga tünnil peaks väljundvee otsal, enne soojusvahetit just see filter olema? Vastasel korral see soojusvaheti varsti umbes jah

[anryo]

Soojusvaheti võtab läbi ühe kontuuri soojusenergiat nt. kütte- või tarbeveest ja annab selle edasi teisele kontuurile, milleks antud näitel on tünni vesi.
Filter koos pumbaga ongi planeeritud tünnist väljuvale veele, seega nö. kõige "mustemasse" lõiku.

[JyriPaike]

Skeptikutele - tuleb plastsisuga tünn ja koos filtrite/pumpadega. Eks kloori peab lisama ka, sellest ei pääse, kui peale iga korda vett vahetama ei hakka.
Jääks ikkagi eelkõige küttelahenduste juurde. Kas vaja või mitte, las see jääda igaühe oma otsustada...
Oleme harjunud iga nädal sauna tegema ning suvel oleme basseini ka terassile püsti pannud. Küll see tünn ka kasutust leiab.
Need kes ei kasuta - ma arvan asi ongi selles, et selleks et soe vesi sisse saaks, läheb liiga palju mässamist ja ei viitsita ette võtta. Seetõttu ka soov asjad automatiseerida ja mugavaks teha.

On veel mõte, et lisan millalgi ka päikesekütte kollektori kõrvalasuvale garaažikatusele, mis suvisel ajal peaks olema suuteline äkki isegi kogu aeg vett soojana hoidma. Või vähemalt vähendama küttekulusid. Kuna tsirk. pump on niikuinii vaja ringlusele lisada, siis on päikesekütte lisamine vaid natuke torutöid lisaks.

Ületalve hoimiseks on kaks varianti: kas lasta tühjaks või hoida kogu aeg kerges plussis.

Võiks ehk ka soovitada kombineeritud lahendust, päikese lamepaneel katuseks ja basseini soojuspump
lisakütteks, näiteks titaansoojusvahetiga hiinlane https://www.akromex.com/eshop/category. ... ategory=37

Basseini soojuspump

soojapump.jpg (51.77 KiB) Vaadatud 11607 korda

[anryo]

Filter koos pumbaga ongi planeeritud tünnist väljuvale veele, seega nö. kõige "mustemasse" lõiku.

Leidsin hea artikli vee desinfitseerimisest klooriga:
https://www.terviseamet.ee/sites/defaul ... DgGJd7nNjI