Pikk kaabel

[Hiid]

Tere
On olemas liitumine 20A 450m kaugusel alajaamast.
Näitab 234V ja kõik toimib.
Kui tahaks nüüd teise krundinurka ka voolu vedada, siis mis sellest järele jääb?
320m pikk kaabel tuleks.
Mitmest kasutada ja kas see on välja arvutatav, palju langus tuleb?
Milleks see vool seal kõlbama hakkab? Valgust vast ikka annab, aga mis veel?
Tänan

[Hiid]

Kui teisiti ei saa, siis tuleb panna kõige kallim.
Senine on maakaabel, see mida EE paneb. Ma ei tea, mis nad panevad 4x50 umbes.
Kui kannatab, siis läheks sinna otsa ÕV pump ja kogu elamine. Kui ainult pirne suudab toita, siis tuleb edasi vaadata.....

[ping]

....mis nad panevad 4x50 umbes.
Kui kannatab, siis läheks sinna otsa ÕV pump ja kogu elamine. Kui ainult pirne suudab toita, siis tuleb edasi vaadata.....

Sinu kilbis oleval kaabli otsa pealt, saab lugeda kasutatud kaabli margi.
Ja samast ka olemasoleva peakaitsme.
Tuleva majapidamise tarvitite võimsuse ja nimekirja pead ikka ise kokku panema.

[Küülaline]

Selliste pikkade liinide puhul omab suurt tähtsust ka trafo enda takistus. Maakohtades üldiselt on väiksemad trafod kasutusel. Seega arvutuseks on vaja teada lisaks toiteliini ristlõikele ka trafo võimsust. Ütle alajaama või kinnistu nimi, siis saab teha arvutuse.

[Hiid]

Augla alajaam, Tartumaal
Ping, ma uurin, kas üleüldse on võimalik seal kauguses midagi luua. Kui jahh, siis mõtiskleb edasi, mis sinna kõik tuleb....

[dumbuser]

Öeldu ju, et sõltub mida sinna külge poogitakse. Mingi lambikese saad päris kindlasti käima ajada. Teoreetiliselt ka kõiki asju. Aga praktikas sõltub sellest kui "jämedat nööri" kasutad. Kui sa nüüd suudad välja mõelda mida sa seal tahad kasutada siis saab ka arvutada kui paks vask/alu peab selleks liiniks olema.

[Hiid]

No paneme siis puusalt, 6kw ÕV soojuspump, el pliit nelja auguga, el ahi. Telekas-arvuti-laadijad jms. Veekeetja, triikraud. el. tööriistad, kompressor, puulõhkumismasin. jne.
ei midagi erilist. harilik majapidamine....

[Hiid]

no siis ei olegi lootusetu. See on hea uudis.

[Küülaline]

ei olegi lootusetu

Tundub küll, et ei ole lootusetu. Trafo on küllaltki võimas, 630 kVA, aga sealt läheb 9 liini välja, päris suur küla on taga.
Kas sinu liitumiskilp on 11660LK või 116598LK või mis? (ma kauguse järgi ennustan)?

[Urmas]

Kaablite hinnad https://www.esvika.ee/tootekategooria/k ... e-sooneta/ Eeldatav kaabli valiku vahemik on 4G16 kuni 4G70. Vaata, kas viimase hind on vastuvõetav?

Kunn24, sa pead oma mõtlemist korrigeerima! Kaabel ei ole siseviimistlus, et kui ära tüütab, siis vahetan välja. See on üldiselt ühekordne väljaminek vähemalt 50- ... aastaks.

[Hiid]

ei olegi lootusetu

Tundub küll, et ei ole lootusetu. Trafo on küllaltki võimas, 630 kVA, aga sealt läheb 9 liini välja, päris suur küla on taga.
Kas sinu liitumiskilp on 11660LK või 116598LK või mis? (ma kauguse järgi ennustan)?

Koju jõuan siis vaatan.

[Urmas]

Mis juhtus? Kas lugesid ainult 1-e viidet?

Ei tahaks ennast lolliks tunnistada, kellel puudub funktsionaalne lugemiseoskus ja igaks juhuks lugesin uuesti sinu esimest kommentaari, millest lõpu alljärgnev tsiteerin.

Kaablite hinnad https://www.esvika.ee/tootekategooria/k ... e-sooneta/ Eeldatav kaabli valiku vahemik on 4G16 kuni 4G70. Vaata, kas viimase hind on vastuvõetav?

Ja kui hind ei oleks Hiiule olnud vastuvõetav, kas tal oleks olnud muid variante? Tegelikult jah, jätta krundi teise nurka maja ehitamata. Nii, nagu sa palud mitte segi ajada pinget ja voolu, ei ole kellegi teise asi mingi asja hind. Ei midagi isiklikku, lihtsalt minu arvamus.

[Küülaline]

450 m on sul linnulennul alajaamani, Kaableid mööda on 790 m. Aga need on üsna jämedad.
Asi sõltub veel sellest, kas sa ühendad selle 320 m kaabli otse liitumiskilpi või maja kilbi kaudu. Kui maja kilbist, siis kui pikk ja mis kaabel tuleb liitumiskilbist majja.
Kui otse liitumiskilbist, siis napilt piisab 35 mm² kaablist, et teises majas C16 A kaitsed lühisel rakenduksid ja 3x16 A koormuse korral pinge veel 218 V oleks.

[Hiid]

uurin asja, kui koju jõuan, lootust ühesõnaga on.
See onedrive link ei vii kuhugile mul.
Tänan

[Küülaline]

See onedrive link ei vii kuhugile mul

Nüüd peaks näha olema

Simelect_raport1.pdf

(161.68 KiB) Allalaaditud 337 korda

[võhik]

Kui sealt viidatud draka lehekülgedelt võtta soone takistused, siis jõuab lühisvoolude rehkendamises lihtsalt kaablite takistusi kokku liites vähemalt ühefaasilise lühisvoolu puhul suht samale tulemusele. Kahtlemata teeb üleminekutakistuste mittearvestamine ettevaatlikuks kuid teisalt pole selline kaabel 70 °C temperatuuril.

20 MWh tarbimisel oleks ühefaasilise toite pidev vool aasta ringi u 10 A.
Arvesti siiski pole vast alajaamas vaid viimase 320 m kaablijupi alguses ja kaod 35 mm² kaabliga maksaksid pigem 50 € aastas.

[võhik]

Seda minagi, et ainuüksi kaabliandmed kokku liites saab rikkesilmuse takistuseks kuni 1,05 oomi ja 20 ampriga peaks siis 21 volti pingelngu olema garanteeritud. Ja seda ainuüksi selle viimase tarbija voolude tõttu.. Samamoodi võib juhtuda, et ka eelnevalt hargnenud naabrid kasutavad just sama faasi ja ajavad asja hullemaks.
Võib muidugi ka juhtuda, et istuvad teiste faaside peal ja parandavad asja. Täielikult sümmeetrilisel tarbimisel on kaod 2x väiksemad.

Aga 1.1 km kauguselt tavaliselt tarbimist ei mõõdeta...

Ma juba kuskil eelmises teemas ütlesin, et niitidega ei maksa mängida... mina panin 120-mm²se ja seda kaks korda lühemale kaablile.

[Küülaline]

miks Simelectiga jäi koefitsent "2" arvesse võtmata ... Ilmselgelt inimene deklareeris ülesandesse 1-f tarbijad

3-faasiliste liitumiste puhul eeldatakse siiski (enam-vähem) sümmeertilist koormust. Ühefaasilise koormuse eeldusel peaks isand Hiid viimase 320 m samuti 120 mm² kaabli panema.
Kõik muud variandid jäävad siis 35 ja 120 vahele. Optimaalne on ilmselt 70, nagu algselt puusalt tulistatud saigi.

Simelect_raport2.pdf

(39.81 KiB) Allalaaditud 233 korda

[Küülaline]

20 A ühenduse puhul kodutarbijal on vaid 1 faasi koormamine pigem reegel, kui erand ... 16 A kaitselülti ikka skeemis?

Kui kilbis on valgustuse ja pistikupesade grupid faaside vahel ära jagatud ning suuremad tarbijad (boiler, pliit, keris, soojuspump) on 3-faasilised, kuidas 1 faasi koormamine reegel on?
Miks see 16 A kaitselüliti sind segab? See tähistab seal koormusvoolu, mille mille puhul on pingekadu arvutatud, kui see ära võtta ei muutu ju midagi.

[võhik]

16 A automaat on lihtsalt kõige odavam lülitusaparaat üldse ja leiab seetõttu usinalt kasutamist lihtsalt lülitina.
ABB omal on pooluse sisetakistus 9,8 millioomi, samal ajal kui korraliku lahklüliti, näit OT 80,
https://new.abb.com/products/1SCA105798 ... sconnector
(mida juba ka mugav keerata) võimsuskaoks on antud 4,5 W ehk peaks vastama 0.7 millioomisele sisetakistusele.

....See tähendab kõige absurdsemat varianti, kus KÕIK 1-f tarbijad on sama faasi peal. Kuna selline äärmuslik absurdihuumor üldjuhul on välistatud, ...

Seoses päikesepaneelide ilmumisega ja sooviga omatarvet võimalikult suurendada, muutub see pigem sooviks, et tarbimine olekski seal faasis kus tootmine...
Kuskil siin foorumis klaariti, et olukorras, kus kahes faasis annad energiat võrku aga ühes faasis võtad samal ajal võrgust, sulle üldse midagi ei maksta ....
Seega väiketarbijale oleks kasulikum ühefaasiline tootmine ja ka ühefaasiline tarbimine...

Kas mõni teadjam kinnitab või lükkab ümber ?

[võhik]

Ega haridusest ei tohi lasta ennast segada kui klient nõuab kõige odavamat lahendust.
Ja C-karakteristut peetakse paremaks, sest see ei löö nii kergesti välja...

[Küülaline]

16 A asemel liitumispunkti 20 A ja tähista lülitina ... Ma ei saa aru sellistest kaitselülitite kaskaadist ... kui PP-le on veetud 1,5 mm2 ja seina sees paigaldusega, siis tuleb sinna näidata 13 A ja just ülekoormuse eest kaitsmiseks

Esimene (200 A) on alajaamas fiidrikaitse, teine (80 A) on Elektrilevi jaotuskapis olev liinikaitse, kuna isand Hiiu liitumispunktis (267 m +522 m alajaamast) on lühisvool väiksem, kui fiidrikaitse rakendumiseks vaja, kolmas (20 A) on Hiiu liitumispunkti peakaitse ja neljas (16 A) on tinglikult tavapärane pistikupesade liinikaitse kaabli ristlõikele 2,5 mm² näitamaks, et rikkesilmus toimib.

[ping]

....See tähendab kõige absurdsemat varianti, kus KÕIK 1-f tarbijad on sama faasi peal. Kuna selline äärmuslik absurdihuumor üldjuhul on välistatud, ...

Seoses päikesepaneelide ilmumisega ja sooviga omatarvet võimalikult suurendada, muutub see pigem sooviks, et tarbimine olekski seal faasis kus tootmine...
Kuskil siin foorumis klaariti, et olukorras, kus kahes faasis annad energiat võrku aga ühes faasis võtad samal ajal võrgust, sulle üldse midagi ei maksta ....
Seega väiketarbijale oleks kasulikum ühefaasiline tootmine ja ka ühefaasiline tarbimine...

Kas mõni teadjam kinnitab või lükkab ümber ?

Kui PV seade toodab 3Fx1kW(3kW) ja tarbimine omal on 1F 3kW, siis "omatoodetud elektrist" läheb 2 faasi toodang võrku ning tuleb läbi (3kW=2+1) koormatud faasi sisse tagasi.
Sellisel juhtumil kui toodang ja tarbimine on võrdne, "tarbitud elektrienergia" eest maksma ei pea aga toetust ka ei saa (saldeeritud arvestus).
Aga kuna sel hetkel toodetud energiast 2kW on kasutanud "võrguettevõtja teenust" tuleb selle 2kW tarbimise eest tasuda võrgutasu.

Elektrikerise ja PV seadme koostööd ei tasu arvestada, sest meie kultuuriruumis lülitatakse saunakeris sisse tavaliselt siis kui päike enam "kasulikult ei paista".

Kaasaegses "vähese energiatarbega" majas on faaside ühtlane koormamine suht ületähtsustatud tegevus, sest 1F elektriseadmete tarbitavad võimsused on küllalt väiksed (5x5W led, telekas - 23W (harvem kasutatav suur telekas 160W), kodukino - 18W, kütteseadmed (boiler 1,5kw, Õ/V soojapump 1,5kW töötavad enamuses öösel või siis kui päike paistab (prioriteedireleed)), Lihagrilli võimsus 800W (tarbib ca 0,3kWh tunnis), ja suuremad lühiajaliselt harvakasutatavad koormused (pliit, pesumasin, tolmuimeja) lülitatakse sisse "siis kui vaja" ning abiks kah prioriteedireleed.

[Küülaline]

See skeem ei näita veel kuidagi, et pistikupesa rikkesilmus toimib, sest sealt on pistikupesa kõige pikem liin puudu ... Hiiu 1. maja jaotukilbis oleks selle kaabli ees 3x16 A "lüliti", sealt läheks 320 m kaabel

Ma võin ju sinna skeemi lõppu 30 m XPJ3G2,5 kaablit lisada ja sinna 3,5 kW koormust. Pingekadu läheb ilmselt üle 10 %, aga rikkesilmus toimib kindlasti.
Minu skeem oli algusest peale arvestatud, et 320 m kaabel läheb otse liitumiskilbist.

[pikk88]

....See tähendab kõige absurdsemat varianti, kus KÕIK 1-f tarbijad on sama faasi peal. Kuna selline äärmuslik absurdihuumor üldjuhul on välistatud, ...

Seoses päikesepaneelide ilmumisega ja sooviga omatarvet võimalikult suurendada, muutub see pigem sooviks, et tarbimine olekski seal faasis kus tootmine...
Kuskil siin foorumis klaariti, et olukorras, kus kahes faasis annad energiat võrku aga ühes faasis võtad samal ajal võrgust, sulle üldse midagi ei maksta ....
Seega väiketarbijale oleks kasulikum ühefaasiline tootmine ja ka ühefaasiline tarbimine...

Kas mõni teadjam kinnitab või lükkab ümber ?

Kui PV seade toodab 3Fx1kW(3kW) ja tarbimine omal on 1F 3kW, siis "omatoodetud elektrist" läheb 2 faasi toodang võrku ning tuleb läbi (3kW=2+1) koormatud faasi sisse tagasi.
Sellisel juhtumil kui toodang ja tarbimine on võrdne, "tarbitud elektrienergia" eest maksma ei pea aga toetust ka ei saa (saldeeritud arvestus).
Aga kuna sel hetkel toodetud energiast 2kW on kasutanud "võrguettevõtja teenust" tuleb selle 2kW tarbimise eest tasuda võrgutasu.

Elektrikerise ja PV seadme koostööd ei tasu arvestada, sest meie kultuuriruumis lülitatakse saunakeris sisse tavaliselt siis kui päike enam "kasulikult ei paista".

Kaasaegses "vähese energiatarbega" majas on faaside ühtlane koormamine suht ületähtsustatud tegevus, sest 1F elektriseadmete tarbitavad võimsused on küllalt väiksed (5x5W led, telekas - 23W (harvem kasutatav suur telekas 160W), kodukino - 18W, kütteseadmed (boiler 1,5kw, Õ/V soojapump 1,5kW töötavad enamuses öösel või siis kui päike paistab (prioriteedireleed)), Lihagrilli võimsus 800W (tarbib ca 0,3kWh tunnis), ja suuremad lühiajaliselt harvakasutatavad koormused (pliit, pesumasin, tolmuimeja) lülitatakse sisse "siis kui vaja" ning abiks kah prioriteedireleed.

Millisest koormusest alates see ühtlane faaside koormamine siis rolli mängima hakkab?