Plaatvundamendi lahendus. Küsin täpsustusi.

[rst]

Antud vundamenti ei oska mina mitte kuidagi käsitleda plaatvundamendina. Kuna 100mm plaati ei ole kandev. Nii lihtne see ongi.

Kui pinnas kannatab (pinnasevesi) tee pigem selline lahendus nagu Bauroc näidanud.
https://bauroc.ee/uploads/sites/2/2016/11/vund_2.3.pdf

Saad enamus muredest lahti, mis sul praeguses vabandust väljenduse pärast "projektis" on märgitud.
100mm pinnast/täidet horisontaalse soojustuse peal on ka ikka päris vale lahendus. Võtame arvesse materjalide mahukaalu ja ühe suurema vihma või lumesulamise ning vaatame, mis juhtub antud soojustusega. Uskuge ta tahab kerkida ja kerkib.

Kui ühe joonise pealt tuleb nii palju asju välja, siis ei julge arvatagi, mis tervet projekti nähes veel leiaks.
Mõistlik oleks tellida Ehitusprojekti ekspertiis. Võib kujuneda kordades odavamaks, kui vigade parandus hilisemas ehitusprotsessis.

[xxx111]

Jälle nõustun rst-ga...
See ei ole plaatvundament vaid "seinte kohal paksendustega ujuv põrand pinnasel"
Bauroc tüüpsõlm on täiesti OK - kui just plaatvundament ei olnud ette nähtud selleks, et tõepoolest töötaks terve plaat / all on nõrgad pinnased. Ja sel juhul see "plaatvundament" ei tööta nii ehk naa.
Ka on tüüpsõlmel kenasti näha, et ujuv põrand eraldatakse vundamendist elastse vuugiga.

[xxx111]

See on hea kui omal maja püsib...
Ja 180mm plaat on midagi muud.
Kuid hoolimata sellest, et Sinu maja püsib või "keegi kusagil on umbes nii teinud" või "kogu aeg on nii tehtud" jms pole ükski neist argument. Jään enda juurde, et siin pole tegemist plaatvundamendiga selles mõttes mida konstruktsiooniinsener mõtleb plaatvundamendi all.
Küll olen nõus, et kõik sõltub koormustest...
Lisaksin, et veel sõltub plaadi jäikusest ja sängitusmoodulist / sängitusmoodul sõltub vajumist / vajum sõltub pingest plaadi all ja aluse elastsusmoodulist jne.
Väga lihtsustatult võib seda plaati vaadelda "tagurpidi vahelaena" kus pinnase surve mõjub laele koormusena ja seinad tugedena... Ja selleks, et see plaat nüüd ka töötaks plaadina peab sellel olema piisav paksus ning vastav armeering st, et plaadi armeering peab jälgima paindemomendi epüüri ja olema ka vastavas tõmmatud kihis...

[macintosh]

Päris nii julmalt pole äkki vaja? Kõik sõltub, mis koormused sinna peale on mõeldud.

No natuke koormust ikka on. Ainuüksi müüritise kivid sellel kahekordsel hoonel kaaluvad kokku ~70 tonni.

Kusjuures, kui lisada paksusele +5 cm, siis hakkab ta kindlalt plaat-vundamendi nime omama. Nii, et kõik sõltub isiklikest kreedodest, koormustest ja KST veel millest. Ja ega teemaalgatajalgi pole keelatud lisada paar cm-d. Siis jääb projekt ahju viskamata ja saab äkki järgmiseks aastaks selle maja püsti.

Igaks juhuks toonitan veelkord üle, et arhitektuurne projekt sai eelnevalt tehtud ning ma palkasin kuivema ja muretuma tuleviku huvides veel möödunud sügisel inseneri põhiprojekti teostama. Mulle meeldib, kui hambaid parandab hambaarst, reisilennuki kabiinis istub kogenud ja koolitatud piloot ning miine käivad demineerimas sapöörid. Ise ei tahaks väga teha. Aga kogum detaile projekti ja selle selle vormistuse juures teevad mind ebakindlaks. Ehitaja vaatas ka jooniseid ja venitas: "no mina pole küll insener aga ..." ja oleks tahtnud rohkem betooni panna ja jämedama sarruse ning tihedama võrgu valida.

Muuseas, kas keegi oskab öelda, kui mahukas ajaliselt on sellise vundamendi arvutamine ja projekteerimine?

[xxx111]

Muuseas, kas keegi oskab öelda, kui mahukas ajaliselt on sellise vundamendi arvutamine ja projekteerimine?

Esimene küsimus oleks põhimõtteline - miks mitte tavaline (madaldatud süvisega) lintvundament?

[xxx111]

Üks soovitus tulevastele plaatvundamendi tellijatele: küsige projekteerijalt koos joonistega ka arvutused kaasa.
Ma olen veendunud, et 80...90% esialgsetest "inseneridest" enam teha ei taha...

[ping]

...No natuke koormust ikka on. Ainuüksi müüritise kivid sellel kahekordsel hoonel kaaluvad kokku ~70 tonni.
...Muuseas, kas keegi oskab öelda, kui mahukas ajaliselt on sellise vundamendi arvutamine ja projekteerimine?

Arvatavasti on "arvutuse täpsusest" tähtsam tunne, et "ära ei lagune".

Kindlasti saab mõne tunniga plaadi 5-8cm paksemaks ja serva kindlamaks joonistada, kui hea mõte ja joonised olemas on.

(Hetkel AK teatab, et Riia varingu insener mõisteti 6 aastaks vangi ja hüvitisi 5,5 milli.)

[veiko331]

Kui Armix betooni peale lähed siis Rudus väidab, et nende "ARMIX betooni projekteerimine on TASUTA".
Mul aitasid plaadi dimensioneerimisega ja lõpuks sain ka arvutuskäigu.

[ping]

... No natuke koormust ikka on. Ainuüksi müüritise kivid sellel kahekordsel hoonel kaaluvad kokku ~70 tonni. ...

Kui hoonel on lame või väikse kaldega katus, mis ise lund maha ei aja, siis tuleb arvestada ka suurema lumekoormusega.
Kui arvestada max lume koormuseks 225kg/m2 , siis 100m2 katuse pindala kohta lisanduks 22,5 tonnine koorem.

[macintosh]

Kui hoonel on lame või väikse kaldega katus, mis ise lund maha ei aja, siis tuleb arvestada ka suurema lumekoormusega. Kui arvestada max lume koormuseks 225kg/m2 , siis 100m2 katuse pindala kohta lisanduks 22,5 tonnine koorem.

Selle pärast ma ütlesingi, et "ainuüksi".

Küsisin teiselt insenerilt arvamust ja tema ütles alljärgnevat:

• Vundamendi sõlme ja maapinna ühendus on tehniliselt lahendamata. Vajab lisa katet.
• On mõned tekstide paigaldusvead kuid ja mõõtude skeili vead kuid üldiselt arusaadav mida mõeldi. Ma nii kriitiline ei oleks.
• Armeering tundub õieti olema. Isegi natuke varuga. See võibolla pinnasest tulenev. Hetkel ei süvenenud.
• Taldmiku all killustik vist RCK 150 on hetkel minu jaoks tundmatu. 0-16mm killustiku kiilkihina oleks ok näidata.
• V-02 ploki toepind plaatvundamendil liiga väike. Asendaks soojustuse mõne teise soojapidavama materjaliga ja 150mm on ok. Sõlm vajab ülelahendamist. Puitosa madal ja alumise soojustuse kaitse määramata.
• Maja ümber vertikaalne soojustus peaks olema EPS 100 perimeeter (minimaalselt) ja paigaldatud kalde alla. Peale peaks UV kile näitama.
• V-03 võiks valujätku ja valujätku armeerimine olla. 8mm vardaga.
• V-04 ja V-05 neukreenlindid posti ümber oleks õigem lahendus. Soovitaks teha neid kahes valus ja ankurdada post lindile ankrutega.
  
  Kui võtate korraliku järelevalve siis usun, et need pisivead ka juuritakse välja.
  Olen ehituses kordades kehvemaid ja lausa valesti tehtud projekte näinud millest saab ka ehituse käigus asja.
  
  

  V-04_konstr_012020 (1).pdf

  (265.23 KiB) Allalaaditud 442 korda

  V-03_konstr_012020 (1).pdf

  (318.15 KiB) Allalaaditud 280 korda

  V-02_konstr_012020 (1).pdf

  (238.98 KiB) Allalaaditud 281 korda

  V-01_konstr_012020 (1).pdf

  (241.3 KiB) Allalaaditud 302 korda

[xxx111]

Küsisin teiselt insenerilt arvamust...Armeering tundub õieti olema. Isegi natuke varuga...

Mina küsiks nüüd selle peale inseneri arvutusi...

[xxx111]

Kui hoonel on lame või väikse kaldega katus, mis ise lund maha ei aja, siis tuleb arvestada ka suurema lumekoormusega. Kui arvestada max lume koormuseks 225kg/m2 , siis 100m2 katuse pindala kohta lisanduks 22,5 tonnine koorem.

Standardi EVS-EN 1991-1-3 järgne arvutuslik lumekoormus lamekatusel on Eestis olenevalt piirkonnast MAX 1,50...2,10 kN/m2 (150...210 kg/m2)

[ping]

Kui hoonel on lame või väikse kaldega katus, mis ise lund maha ei aja, siis tuleb arvestada ka suurema lumekoormusega. Kui arvestada max lume koormuseks 225kg/m2 , siis 100m2 katuse pindala kohta lisanduks 22,5 tonnine koorem.

Standardi EVS-EN 1991-1-3 järgne arvutuslik lumekoormus lamekatusel on Eestis olenevalt piirkonnast MAX 1,50...2,10 kN/m2 (150...210 kg/m2)

Teame, teame. Aga katusefermid lasin ikkagi teha arvestusega 350kg/m2 (varu päiksepaneelidele).
Kui osa aastaid tagasi oli uudis, et Helsingis on katustel lumi 250kg/m2, siis sellel talvel võtsin ka oma Tartu maja katuselt (14 kraadise kaldega) proovid ja kaaludes leidsin max m2 koormuseks üle 220kg.
(Surusin ca 30cm läbimõõduga toru erinevates kohtades lumme, kaalusin sisu ja arvutasin.)

[Prill]

• Vundamendi sõlme ja maapinna ühendus on tehniliselt lahendamata. Vajab lisa katet.

Kas see "lisa kate" on mõeldud soklikate või vertikaalplaneering hoone ümber, niiskustõkke betoonriba, kõnnitee (sillutiskivi), või muru?
Viimase aja arenguid meedias jälgides tundub liiga detailne projekt võib hiljem valusalt kätte maksta, eriti juhul, kui projekti muudatusi peaks tulema. Käis meedias läbi juhtum, kus PRIA küsis toetusraha tagasi, sest paigaldatud katusevärvi kood ei vastanud projektis ettenähtule. Või vendade Sõnajalgade teema, kus TTJA istub tuulikul kukil ja väidab, et killustiku alus ei kanna ja sinna rajatud vundament ei vasta, iga tehniline detail on vaidlustatud, nii see mis on kuskil kirjas ja veel hullem kui paberit pole. Õnnetud vennad matavad raha ülikallise masti, mis riigiameti arvates on ohtlik ja ümberkukkumise äärel.
Võibolla tehnilise eriosa projekti puhul, nagu vundamendiprojekt, on meelega need sokli-maapinna osad jäetud lahtiseks, sest kui vundamendi insener kirjutab sinna sisse võrgu-krohvi aga omanik otsustab hiljem sokliplaadi kasuks - on see automaatselt projekti mittejärgimine ja ametnikele hambusse sattudes probleem.
Muidugi miski ei takistaks projekteerijal mõnes kohas jääda umbmääraseks, a'la sokkel katta soojustust kaitsva ilmastikukindla selleks ette nähtud materjaliga vastavalt arhitektuursele projektile, või maapind sokliosas lahendada vertikaalplaneeringuga, järgides sadevete ärajuhtimist vundamendist eemale. Ei saa välistada, et sarnane jutt võib projekti kuskil seletavas osas ka olemas olla.

Kusjuures sarnast üldsõnalisust olen välistorustikuprojektide juures näinud, kus kohati on lehekülgede kaupa viiteid kõikvõimalikele normidele ja standarditele, mida antud projekti realiseerimise juures tuleb järgida, ka neid millega tõenäoliselt kokku ei puutu.
Tundub selline USA-st levinud juriidilise kaitse teema, parem olgu kuskil on peenes kirjas, et kassi mikrolaineahjus ei tohi kuivatada, kui riskida võimaliku vastutuse kuluka kohtuasjaga, kui keegi oma märja kassi kuivatamisel ära küpsetas, sest polnud ju kuskil kirjas ja keelatud.

[*] Maja ümber vertikaalne soojustus peaks olema EPS 100 perimeeter (minimaalselt) ja paigaldatud kalde alla. Peale peaks UV kile näitama.

See jääb segaseks, konteksti järgi arvaks, et mõeldud horisontaalset soojustust ümber vundamendi perimeetri, mis pinnasesse imbuva sademevee hoonest eemalejuhtimiseks mõistlik paigaldada kerge kalde alla.
Kuna kirjas on "vertikaalne soojustus", saab jutt olla vist ainult sokli soojustusest - miks ja kuidas seda kalde alla paigaldada?
UV kile mõte vist on EPS-i kaitsmine otsese päikesekiirguse eest, kas sellel kilel on mõtet, kui EPS jääb pinnase või sokliviimistluse alla, kuhu UV kiir enam kahjustama ei pääse. Või on see UV kile ehituse ajaks, et EPS kestaks, kui ehitus aastateks venima jääb.
E: sain vist nüüd aru, et mõeldud on "vertikaalset soojustust" pinnase mõttes, et külm vertikaalselt ei pääseks vundamendi alla.

[xxx111]

Kui hoonel on lame või väikse kaldega katus, mis ise lund maha ei aja, siis tuleb arvestada ka suurema lumekoormusega. Kui arvestada max lume koormuseks 225kg/m2 , siis 100m2 katuse pindala kohta lisanduks 22,5 tonnine koorem.

Standardi EVS-EN 1991-1-3 järgne arvutuslik lumekoormus lamekatusel on Eestis olenevalt piirkonnast MAX 1,50...2,10 kN/m2 (150...210 kg/m2)

Teame, teame. Aga katusefermid lasin ikkagi teha arvestusega 350kg/m2 (varu päiksepaneelidele).
Kui osa aastaid tagasi oli uudis, et Helsingis on katustel lumi 250kg/m2, siis sellel talvel võtsin ka oma Tartu maja katuselt (14 kraadise kaldega) proovid ja kaaludes leidsin max m2 koormuseks üle 220kg.
(Surusin ca 30cm läbimõõduga toru erinevates kohtades lumme, kaalusin sisu ja arvutasin.)

Päikesepaneelidest Sa enne ei rääkinud...
Mis puutub HETKELISSE (koormuse kestuse mõttes) suuremasse koormusse siis KÕIKE seda standardid arvastavad vastavate osavaruteguritega:
- koormuste osavarutegurid
- materjalide tugevuste osavarutegurid
- koormuse kestuse osavarutegurid
jne

Ilmselt siiski standardid on koostanud mõnevõrra targemad mehed kui siin foorumis...

[vuuk]

Projekt ja arvutused on muidugi vajalikud ja ehitamise aluseks.
Vundamendi teema on aga seetõttu eriti keeruline, et maa sisse ei näe.
Mul on kogemust, kus põhiprojekti staadiumis projekt oli ja selle aluseks arvutused samuti. Aga töö käigus selgus, et arvutuste aluseks algandmed (aluspinnase tegelik tugevus) olid võrreldes arutuses olevatega mõnevõrra teised.
Kusjuures maja erinevate nurkade all ei olnud samaväärse tugevusega alus.
Kuna oli juhtumisi märg aeg, siis ehitamise algusfaasis selgus kohe tõde. Kuival ajal võibolla poleks probleemsest aluspinnasest arugi saanud ja tõde oleks selgunud tagantjärele.
Algandmed aluspinnase kohta oli saanud tellija muidugi (nagu ikka) naabrimehelt.

[xxx111]

Algandmete kohta hea point...
Kui pole algandmeid (vundamendi puhul aluspinnaste kohta) st vundamendi projekti tellija on "kokku hoidnud" ja geoloogilist aruannet mitte tellinud siis vundamendi projekteerija lähtubki teatud eeldustest ja oma parimatest teadmistest. Ja kindlasti märgib ka projektis mis on olnud lähteandmed vundamendi projekteerimisel.
Ja siin projekteerimises viga ei ole. Viga on algandmetes / nende puudumises... Ja see on projekti tellija risk...

[xxx111]

See teeb 1 tn /m2-le ehk teaduslikumas keeles ca 10 kN/m2= 10 kPa

Kui pingejaotus plaadi all on selline siis see tähendab, et üle terve vundamendiplaadi pinna mõjub ALT-ÜLES koormus 10 kN/m2. Plaadile on tugedeks seinad...
Ehk selgitaks sellise koormuse vastuvõtmist 10cm paksu plaadiga milles on ka küttetorustik...
Etteruttavalt mainin, et pingeid plaadi all pole mõistlik selliselt jagada...
Kuid siiski huvitab, et kui on selline eeldus (ja seda on võimalik ka teostada) siis kuidas töötab see 10cm plaat???

[xxx111]

Kui eeldada mõningast koormuse ülekandumist plaadile (elastusi ja vajumeid arvestades), siis hakkab plaat kindlasti tööle paindele.

Aga see millest Sa räägid on vastuolus Su eelmise jutuga kus räägid lineaarsest pingejaotusest plaadi all 10 kN/m2... Selle 10cm plaadi / selle armeeringuga paindekandevõime on ca 10kNm (1m laiune riba). See vastab koormusega 10 kN/m2 lihttalana sildele ~2,8m (arvestamata deformatsioone / küttetorustikku)...

[macintosh]

Nagu ma ka ennist ütlesin. Kuid puitosa saab tõsta vaid 1 laua ärajätmise jagu (kuskil 140 mm), samas see jääb ikkagi maapinnale liiga lähedale.

Plaan oli, et maani ulatuva akna kõrgus maast aknaplekini on 250 mm ehk siis vundamendi kõrguseks on 250 mm. Ma tegin eelduse (ilmselt vale), et voodri ja vundamendi vahele tuleb tilgaplekk või kuis iganes seda nimetatakse, mitte vooder ei tule "vundamendi peale". See tõstaks voodrit veel on 50-60 mm ülespoole, seega saadaksegi tulemus, et puitvooder on 300mm maast.

Algandmete kohta hea point...
Kui pole algandmeid (vundamendi puhul aluspinnaste kohta) st vundamendi projekti tellija on "kokku hoidnud" ja geoloogilist aruannet mitte tellinud siis vundamendi projekteerija lähtubki teatud eeldustest ja oma parimatest teadmistest. Ja kindlasti märgib ka projektis mis on olnud lähteandmed vundamendi projekteerimisel.
Ja siin projekteerimises viga ei ole. Viga on algandmetes / nende puudumises... Ja see on projekti tellija risk...

Pole vaja eeldada, mul on kodutöö tehtud.
Info pärineb kolmelt naaberkrundilt, geoloogilistest uuringutest ja proovikaevamisest. Naaberkruntidel ehitati vundamenti möödnud suvel. Käisin kohal ja vaatasin pärast kaevamist. Neli krunti edasi on tehtud geoloogiline uuring, diagonaalis üle tänava on tehtud kaks geoloogilist uuringut. Tänavalt mineva gaasitrassi ehitusel on tehtud geoloogiline uuring. Kahe kvartali ulatuses tehtud kokku üle 6 uuringu. Kui Kõik annavad sama tulemuse:

• 0.40-0.5 m kasvupinnas
• 1.7 - 2.0 m peenliiv (kandev kiht), mittedreeniv
• siit edasi võib esineda sõltuvalt krundist õhukese kihina voolavatat savi või paksema kihina möllsavi või savimölli

Kes tahab läheb uurib värskeimat: https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=29058

Oluline on, et pinnavesi on kõrgel ning sügis -talvisel perioodil kipub ulatuma 0.7 - 1.0 m juurde. Tehtud on proovikaevamine kahes vundamendi nurgas ja sissesõiduteel ja seetõttu on üsna täpselt teada, mis seal ees ootab. Kui täna minna ja isegi tagasihoidliku sügavuse auk kaevata siis valgub sinna pinnavesi sisse ja ära ei imbu. Kui sellise kõrge veega vundamendiauku kruusa valad ja vibrama hakkad siis kaob see lihtsalt vesise liiva sisse ära.

Kogu see info on projekteerijale väljastatud.

[xxx111]

Ma ei taha öelda muud kui - selleks, et PLAATVUNDAMENT TÖÖTAKS PLAATVUNDAMENDINA on vaja teostada teatud spetsiifilised arvutused ja valida vastav plaadi paksus ja armeering...

[xxx111]

0.40-0.5 m kasvupinnas
1.7 - 2.0 m peenliiv (kandev kiht), mittedreeniv
siit edasi võib esineda sõltuvalt krundist õhukese kihina voolavatat savi või paksema kihina möllsavi või savimölli

Aga mida projekteerija selle infoga teeb?
Projekteerija tahab saada pinnaste ARVULISI parameetreid (sisehõõrdenurk, nidusus, elastsusmoodul jms)

[rst]

Kui üldse teha plaatvundament, siis mina isiklikult soovitaks ikka kahte eraldi asja, st vundament ja küttega põrandaplaat. Ei ole mõtet küttega põrandat ajada paksuks, sest selle reageerimisaeg läheb tulevikus pikaks. Mängib päris olulist rolli kasutusmugavuses kevadel/sügisel või lihtsalt kiire välistemperatuuri muutuse korral.
Mulle meeldivad sellised lahendused:


Arhitektid ei taha sellega tihi päri olla aga ajas kestvate lahenduste korral soovitatakse puitvooder ja puitkarkass hoida ikkagi maapinnast vähemalt 30cm kõrgemal.

[xxx111]

rst poolt postitatud plaatvundament on ainuõige plaatvundamendi lahendus...
Mis puutub "plaatvundamendi / lintvundamendi hübriidi" siis insenerina on mul võimatu aru saada mida see arvutusmudelina tähendab...
St näiteks, et mis osa koormusest ja mil viisil kannab lint ja mis osa plaat ja kui plaadil ja lindil on erinevad koormused siis ilmselgelt on nende ühenduskohas nihkejõud ja kuidas need nihkejõud üle kantakse ja kui neil on erinevad koormused siis on ka erinevad vajumid ja kas neil peab siis vahel olema vuuk ja kui vuuk on vahel kuidas siis koormused plaadile kantakse jne

[xxx111]

Sellest tulnuks siis alustada.

Aga hari mind ja selgita...