Maasoojuskollektor ja põllumajandus.

[Karvaneonu]

Nali naljaks. Perenaisel vaja teada, kas kardulast ja peeti saab ikka kasvatada pinnasel mille alla on rajatud
maasoojuskollektor. Külajutte on mitmeid, kes räägib, et ei kannata kasvatada kuna kevadeti on pinnasest enamus energia ammutatud ning loodusel raske tärgata. Või kuidas on üldse viljapuude kasvatamisega?
On kellelgi mõningaid negatiivseid kogemusi oma lehtkapsasalati kasvatamisel soojuskollektori pealsel alla?

[SPmees]

Kasvatada vast ikka saab, aga traktoriga peal sõita ei ole küll soovitav.

[Kalvis]

Üks on selge, et täiesti samaväärne kasvatamiseks see maa ei ole, kuna talvel võetakse kütteks ära suvel maapinda salvestunud soojus. Kui palju aga maapind on külmem võrreldes mitte kollektori kohal olevaga pead termomeetriga mõõtma just kevadel. Kevadel hakkab päike maapinda kütma, see sulab varem või hiljem samasse temperatuurivahemikku järgi ja suuremad vihmad sulatavad ka sügavuses oleva igikeltsa ära. Südasuveks on temperatuur maapinnal juba kindlasti sama sest siis kütmist pole. Kuna taimed juurikaid väga sügavale ei aja siis neil on kama sest 1 meetri sügavusel olevast külmunud maapinnast. Talveks õnneks pole sul seal jälle midagi, et siis on taipoh kui maapind on läbikülmunud.
Muru ja muud vähemnõudlikud ning külmakindlad taimed vahet peaaegu ei tunneta. Ma pole kahjuks agronoom, et taimede eest kosta. Peamine erinevus on just kevadel - muu maapinnale võid porgandit külvata kasvõi täna aga see kollektori oma võib lausa läbikülmunud olla.

[Hiid]

traktoriga peal sõita ei ole küll soovitav.

Miks? Ma kogu aeg sõidan....

[aivar00]

Loll jutt see traktori sõidu keeld. Kontuur on 40 PM toru ja peab olema paigaldatud 1 m sügavusele. Seal võid ka teerulliga peal laamendada. Oluline on, et toru oleks ümbritsetud liivaga ehk siis pehme kivideta pinnasega.
Kui künnad, siis ka sahk on sul traktoril sabas ja üle 30 cm sa sahaga pinda ei liiguta. Minul kasvasid aias sama kenasti nii rabarber kui ka eksi lilled otse kollektori peal. Murust ei räägi parem üldse - kõik OK.

[SPmees]

PEM toru vaevald keegi kuskil kasutab.
Maakütte kontuuri ikka keritakse vähe teise toruga, kui see mida pem toruks kutsute. PE surve toru on mõõduga 40x3,7 , aga maakontuuri toru on 40x2,4. Aga noh mõttetu tundub siin traktoristidele midagi selgitada.

[suvaline]

PEM toru vaevald keegi kuskil kasutab.
Maakütte kontuuri ikka keritakse vähe teise toruga, kui see mida pem toruks kutsute. PE surve toru on mõõduga 40x3,7 , aga maakontuuri toru on 40x2,4. Aga noh mõttetu tundub siin traktoristidele midagi selgitada.

Aga miks maakontuuri toru seinapaksus peab 2,4 olema? Paksema puhul ei saa sooja kätte piisavalt efektiivselt? Või on probleem selles, et PE80 polümeerist (mitte PE100) ja PN8 rõhuklass? Paneks kohe PE100 polümeerist ja PN25 rõhuklassi, saab põllal kihutada ka linttraktoriga, kirovetsist rääkimata.
Kas selle maakontuuri abil suvel jahutada ka saab? Kui jah siis ju PE ei sobi kuidagi, sest sooja vedelikuga lüheneb eluiga oluliselt.

[Coolhouse]

PEM toru vaevald keegi kuskil kasutab.
Maakütte kontuuri ikka keritakse vähe teise toruga, kui see mida pem toruks kutsute. PE surve toru on mõõduga 40x3,7 , aga maakontuuri toru on 40x2,4. Aga noh mõttetu tundub siin traktoristidele midagi selgitada.

Aga miks maakontuuri toru seinapaksus peab 2,4 olema? Paksema puhul ei saa sooja kätte piisavalt efektiivselt? Või on probleem selles, et PE80 polümeerist (mitte PE100) ja PN8 rõhuklass? Paneks kohe PE100 polümeerist ja PN25 rõhuklassi, saab põllal kihutada ka linttraktoriga, kirovetsist rääkimata.
Kas selle maakontuuri abil suvel jahutada ka saab? Kui jah siis ju PE ei sobi kuidagi, sest sooja vedelikuga lüheneb eluiga oluliselt.

PE on kõige odavam toru. 40 mm toru 2,4 mm seinapaksus on odavam kui 3,7 mm.
Sõltuvalt vajadusest võib kasutada ka kallimaid ja paremaid torusid.
Seni on ikka hind olnud määrav tegur.

[suvaline]

PEM toru vaevald keegi kuskil kasutab.
...

Aga miks maakontuuri toru seinapaksus peab 2,4 olema? ...

PE on kõige odavam toru. 40 mm toru 2,4 mm seinapaksus on odavam kui 3,7 mm.
Sõltuvalt vajadusest võib kasutada ka kallimaid ja paremaid torusid.
Seni on ikka hind olnud määrav tegur.

Hind kellele? Ehitajale? Aga kasutaja ja millal uuesti peab ehitama? Ilmselt olete temaatika osas tuhmem kui öö.
Kasutaks üldse PE100 materjali ja PN4, seinapaksus on juba üsna sarnane joogikõrrele (läbinõtkunime, eriti madalatel temperatuuridel). Siis ju veelgi vähem plasti (ehk plasti hind) ja kuna küttesüsteemides ju suurt survet pole, hüdraulilist lööki kah ... no milles probleem. Hiid tahab traktoriga sõita? Tehku obese load ja kütku kabjarauad kurves hõõguma! Loodetavasti Hiid saab aru minu allegoorilisest humorismist.

[Coolhouse]

Keegi ei keela PE-RC või Pe-xa toru kasutada. Kõik on olemas kuid hinnad kallimad.
Ja kui raha ei ole probleemiks siis võib ka vertikaalkollektorid ehitada.
Pigem on probleem et toimetatakse nii edasi nagu varem ning ei tunta huvi mida teistes riikides tehakse.

[jaakl]

Nali naljaks. Perenaisel vaja teada, kas kardulast ja peeti saab ikka kasvatada pinnasel mille alla on rajatud
maasoojuskollektor. Külajutte on mitmeid, kes räägib, et ei kannata kasvatada kuna kevadeti on pinnasest enamus energia ammutatud ning loodusel raske tärgata. Või kuidas on üldse viljapuude kasvatamisega?
On kellelgi mõningaid negatiivseid kogemusi oma lehtkapsasalati kasvatamisel soojuskollektori pealsel alla?

Võrreldes kõikide muude vanade ja uuemate põllumajanduse muredega - liiga soe või vastupidi külm ja vihmane ilm, ennustamata tormid ja põuad, läbikülmumata/talvitumata taimestik ja mikrofloora, kartulimardikad, uued ja huvitavad lõunapoolsed satikad ja haigused - on see maasoojuskollektor täiesti määramatult märkamatu mõjuga.

[Urmas]

Võrreldes kõikide muude vanade ja uuemate põllumajanduse muredega - liiga soe või vastupidi külm ja vihmane ilm, ennustamata tormid ja põuad, läbikülmumata/talvitumata taimestik ja mikrofloora, kartulimardikad, uued ja huvitavad lõunapoolsed satikad ja haigused - on see maasoojuskollektor täiesti määramatult märkamatu mõjuga.

Väga hea kokkuvõte erinevate probleemide olemusest.