Kallaste vaatetorn

[pikk88]

Täiesti häbiväärne lugu.
https://tartu.postimees.ee/6881383/vaid ... uohu-tottu

Ja nagu ikka, keegi ei vastuta. Ilmselgelt on ehitajate antud kahe aasta pikkune garantii läbi ja enam ei või isegi mitte ehitajate nime artiklis mainida.
Ehk on keegi foorumi liikmetest sattunud tornis käima ja oskab ka teemat kommenteerida?

[T25]

Hea lõkke saaks, kui korrused sodi täis vedada. Võiks Jaanitule ära oodata.

[pikk88]

Sild ja torn ikka natuke erinevad konstruktsioonid ju? Silla peal kasvõi teekate mis ei lase läbi tuulduda. Või on torn ka nii kapitaalse värvikihi all(artiklis on jutt põrandavärvist) , et kõik vesi mis kusagilt vahele pääseb see sinna ka jääb?

[Hiid]

midagi hullemat, kui põrandavärv eriti olla ei saa jahh õuetingimustes, puidu ümber....

[Rabarebane]

Vaida sillale said saatuslikuks projekteerimisvead sadeveede juhtimisel ja eelkõige kellegi otsus kasutada teekatteks laudise peal asfalti. Hävines mitte ainult teekate, vaid ka ristprusside kinnitus sillakaartesse. Ilus puusild oli

Mis sellese vaatetorni puutub, siis peale vaadates ei ole ju viga midagi -- katusega torn (kuigi katus võiks olla laiem), tuul puhub igatpidi läbi, kas tõesti märjale materjalile tõmmati kilevärv ümber? Säästupuit, säästuvärv, säästuehitajad? Ma pakun, et isegi immutamata/värvimata 200x200 peaks seal kauem vastu kui 5a.

Krt, mu lapsepõlv möödus Tõrva hüppetornis suviti, seal on sama tendents - esimene torn (väidetavalt) 1957-1975, teine 1975-1996, kolmas 1996-2008 ja tänaseks on taas kuuldavasti uut vaja. Kusjuures kummalisel kombel tundub hoolduseks kuluv raha olema pöördvõrdeline torni elueaga. Siiski, 8m sügavuses vees seisva torni kohta on 12 aastat tunduvalt parem tulemus kui rannal seisva 5a

[Hiid]

Kui kõrge see Tõrva hüppetorn veepinnast on?
Kuidas nad selle veealuse osa kinnitavad?

[Äärenurk]

Vaida sillale said saatuslikuks projekteerimisvead sadeveede juhtimisel ja eelkõige kellegi otsus kasutada teekatteks laudise peal asfalti. Hävines mitte ainult teekate, vaid ka ristprusside kinnitus sillakaartesse. Ilus puusild oli

Projekteerijate väitel ei ehitatud projekti järgi ega tellitud neilt ka detailsemat projekti.

Krt, mu lapsepõlv möödus Tõrva hüppetornis suviti, seal on sama tendents - esimene torn (väidetavalt) 1957-1975, teine 1975-1996, kolmas 1996-2008 ja tänaseks on taas kuuldavasti uut vaja. Kusjuures kummalisel kombel tundub hoolduseks kuluv raha olema pöördvõrdeline torni elueaga. Siiski, 8m sügavuses vees seisva torni kohta on 12 aastat tunduvalt parem tulemus kui rannal seisva 5a

Kõige hullem on märja ja kuiva vaheldumine. Märjas siiski puit kestab, näiteks Tartu Ülikooli peahoone on puidust parvedel, mis on märjas keskkonnas. Taj Mahal on hädas, sest veetase on selle all ning Yamuna jões on langenud ja sajandeid kestnud tammepuust vundamendid on hakanud mädanema.

[Rabarebane]

Kui kõrge see Tõrva hüppetorn veepinnast on?
Kuidas nad selle veealuse osa kinnitavad?

Minu teada 11meetrit veepinnast kogukõrgusena, viimase hüppeplatvormi kõrgus oli vanas tornis 10m (nagu olümpiaala nõue), uuel vist on nõksa kõrgem.

Vana torni puidust postitud olid rammitud järvepõhja, üleminek veest kõrgemal pool-ja-pool tapiga ja metallvitsad ümber.


Uuel on minu teada üleminek metallhülsis, ehitusaegne pilt on siin:
https://f7.pmo.ee/n8_0MtBudokkapC-YJKHY ... 1h3de0.jpg
Valmistorn http://fotoalbum.ee/photos/Anka2011/92912573/

Aga ma pole väga lähedalt vaadanud seda uut.

[ifffff]

Siin on probleem pargipinkidega. 1,5 a ja kutud https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=88808357

Välitingimustesse sobimatu liimiga liimitud, mis muud.

[Urmas]

Välitingimustesse sobimatu liimiga liimitud, mis muud.

Kas meie kliimatingimustes parem liim oleks ikka aidanud? Kas kujundajate idee, kasutada liimpuitu meie kliima välitingimustes, oli juba eos surnult sündinud? Kujundajad võiksid ikkagi arvestada, et ei ole meil siin Egiptuse kliimat.
Olles kasvanud ja elanud pikalt Pärnus Rannapargi kõrval, siis on saadud pikalt näha seal pargis asunud igatsugu pinke. Iga mingi aja(?) tagant värviti 5x5 või 5x10 prussidest tehtud pink üle ja kestis aastakümneid väljas igatsugu erineva ilmastiku käes.

[Puidumees]

Eks need arhitektid ja joonistajad peavad peeglisse vaatama. Ega ehitaja ka nüüd kõiges alati süüdi pole. Kui sulle on ette antud projekt , siis kas sa ehitad selle järgi või loobud ehitamast kuna sa tead juba eos , et paras s...! Ja meil siin Eestis olemas küll neid kes ehitavad selle valmis teades , et ega see kaua vastu ei pea. Ja peaasi , et garantii aja vastu peab, siis ehitame jälle uuesti.

[Urmas]

Eks need arhitektid ja joonistajad peavad peeglisse vaatama. Ega ehitaja ka nüüd kõiges alati süüdi pole. Kui sulle on ette antud projekt , siis kas sa ehitad selle järgi või loobud ehitamast kuna sa tead juba eos , et paras s...! Ja meil siin Eestis olemas küll neid kes ehitavad selle valmis teades , et ega see kaua vastu ei pea. Ja peaasi , et garantii aja vastu peab, siis ehitame jälle uuesti.

Jah, sul on õigus, sest kõik peab toimuma kapitalistlikule ühiskonnale omaselt ehlk kõigile peab kogu aeg tööd jätkuma, vahet pole, kas parandamiste või uuesti tegemise näol. Rahanumber kokkuhoiu nimel ei tähenda midagi. Küll maksumaksja maksab selle jama uuesti kinni. Ka nende pinkide ehitajaga kohtuskäik nõuab maksumaksja raha ja kui pinkide tegija on teinud igatsugu arhitektide ja kujundajate ettekirjutuste järgi, siis vaevalt nende pinkide väljamõtlejatelt selle käki kokkukeeramise eest raha tagasi saab, sest tagajärgede eestpole seadusega ette nähtud vastutust ei projekteerijatele, disaineritele ega teistele väljamõtlejatele, kes elavad mingis fantaasiamaailmas. Midagi igavikuliste nagu tuhandete aastate vanuste vaaraode püramiidide või Rooma riigi aegsete akveduktide ehitamine on tänapäeval tabu.
Võtame või selle Kallaste vaatetorni. Mis või kes keelas neid nelja tugiposti teha korralikult immutatud puidust nagu on tehtud elektriliinide postid? Ah, et immutusvahend võib olla mürgine? Aga miks ca 10-15(?) vahetati välja meie maamaja hoovis asuv elektriliini post, mille küljes veel mõõtja? Kas inimesed ei käigi sealt mööda,, ei käi vahtimas kontrollimas näitusid, ei niida muru ümber posti jnejne? Arvan, et ei ole ainuke, kelle hoovis asub selline elektripost. Vaatetorni ülejäänud piirded inimeste ohutuseks oleks võinud teha tervisele veidi ohutuma immutusvahendiga immutatud puidust. Isegi immutamata Siberi lehisest piirded oleks tulnud lõppkokkuvõtteks odavam kui praegune jama.
Miks mul on tunne, et tänapäeva kõrgkoolides unustatakse õpetamast vanu tarkusi ja keskendutakse ainult mingile müütilisele innovatiivsusele. Ülikoolide magistratuuri ja doktoriõppe omad võiksid lõpuks hakkata uurima põhjuseid, miks näiteks Egigiptuse püramiidid, erinevad ehitised Itaalias, Inglismaa ja Euroopa lossid, Tallinna vanalinna majad jnejne, on sajandeid püsti püsinud ja rakendama saadud teadmisi ka tänapäeva ehituses, mitte otsima midagi uut ja ajutist.

[ifffff]

Välitingimustesse sobimatu liimiga liimitud, mis muud.

Kas meie kliimatingimustes parem liim oleks ikka aidanud?

Ma olen siin muude tööde kõrvalt ka aastaid tootnud erinevaid aerusid, mis on kokkuliimitud lamellidest. Seda, et mõni neist laiali pudenenud oleks pole kuulnud. Testttükid vedelesid aastaid töökojataga maas(et immiteerida halvimat olukorda kus on pidevalt niiske ja pidevalt päike kuivatab) ilma ühegi liimliite lagunemiseta.

Nii nagu pildilt näha on juhtub siis, kui välitingimustesse toota liimpuit mida liimitakse suvalise ehituspoest saadava B3 niiskuskindla PVA liimiga.

[Prill]

Nii mäda vaatetorni, kui pundunud liimpuit pingi puhul tekib küsimus, kas nende ehitamisel projekt oli või oli ainult nn arhitektuurne projekt ja ülejäänud tehnilised nüansid nagu materjalivalik, kinnitustarvikud, immutuse-värvivaliku tegi ehitaja oma äranägemisel või kuna seda ette ei olnud kirjutatud, ei teinud objekti kestvustpikendavaid kulutusi üldse.
Torn tehti odavaimaist saalungimaterjalist, esteetilisuse kaalutulusel värviti odavaima saadaoleva värviga. Pingi materjalosteti odavaimast kohast ehituspoest või lasti mööblifirmal pingid freesida, kes tegigi seda mööblimaterjalist ehk sisetingimustesse mõeldud liimpuitkilbist.
Selles vaates ma ei saa isegi aru miks linn veel ekspertiisidele eraldi raha kulutab, esmaseks tasuks võtta projektid ette ja vaadata, kas seal üldse materjalid-värvid olid ilmastikukindluse seisukohalt ehitajale ette määratud. Kui tegemist oli ainult arhitektuurse disaini projektiga ja ehitaja ise tegi ülejäänud, ei anna ka ekspertiis ju midagi tarka.

[ifffff]

Nii nagu pildilt näha on juhtub siis, kui välitingimustesse toota liimpuit mida liimitakse suvalise ehituspoest saadava B3 niiskuskindla PVA liimiga.

Liimi niiskus- või veekindlus oluliselt ei päästa, kui puit ise läbi vettib.

Väidan tuginedes praktilisele kogemusele vastupidist.

Ega ju veekindel vineer ka läbivettides spooniks ei pudene ....