Maasoojuspump, põrandaküte ja radiaatorid või Tycroc UHP

[ehitaja15]

Plaan hakata kütma maasoojuspumbaga. Esimesel korrusel on betoonpõrand ja kontuur olemas. Teisel korrusel on põrandal OSB ja seal asub 2 tuba ja 1 vannituba. Vannituppa plaanis panna Tycroc UHP põrandakütteks.

Küsimus tekkis, et kuidas lahendada teise korruse tubade küte. Kui panna teraspaneelradiaatorid akende alla, siis saan aru, et põrandaküttel on veetemperatuur 35C, kuid radiaatorid tahavad veetemperatuuriks 55C ja seetõttu vaja segusõlme.

Äkki siis mõistlikum panna terve teise korruse põrandaks seesama Tycroc UHP ja veetorud?

Grunfdos segusõlm 380EUR
Thermolux 500x1800mm radiaatorid 2x 185EUR
Alupex toru 50EUR
kokku 800EUR

Tycroc UHP plaadid 60x 12EUR
Uponor PEX toru 180m x 1EUR
kokku 900EUR

Kogemusi? Kas minu arvutuskäik on õige? Hinnavahe on suhteliselt väike ja teise variandi puhul pole vajadust jooksutada ega hooldada lisapumpa.

[tom15]

Natuke valel teel oled! Segusõlm ei tõsta maasoojuspumba poolt antavat vee temperatuuri.Põrandaküte oleks variant mis sulle sobiks!

[Kalvis]

Tyrociga saad teha samamoodi kui põrandakipsiga. Tööd on vähem.

[Prill]

Teise korruse radiaatorküte ei ole tingimata välistatud, soojuspumba küttesüsteemid on peamiselt disainitud tootma madalatemperatuurilist küttevett, uuemad mudelid suudavad toota ka kõrgematemperatuurilist vett, aga see tuleb efektiivsuse hinnaga ehk soojuspumbaga kõrgetempratuurilise vee tootmine on tehniliselt võimalik aga ebamõistlik.
Seetõttu radiaatorid, mis on disainitud ja dimensioneeritud kasutama kõrge temperatuurilist küttevett, ei sobi madala kütteveetemperatuuriga soojuspumba süsteemidesse. Selle probleemi lahenduseks on, kas suurendada radiaatorite hulka või suurendada radiaatorkütte pinde, mis tähendab paigaldada olemasolevatele radiaatoritele veel radiaatoreid juurde või asendada olemasolevad radikad suurematega. Radiaatorküte ei ole soojuspumpadega võimatu.
Kuid alati on omad kaalutlemise kohad, mis otsust mõjutavad, näiteks põrandaküte on visuaalselt märkamatu suured radikad või palju radikaid võtavad ruumi ja võivad silma riivata.
Samuti mis olukorras ollakse ja mis on rahalised võimalused, kui majas elatakse sees ja on juba radikaküte, tähendaks põrandakütte rajamine elamisest välja kolimist, tubade mööblist vabastamist, põrandad tuleb põrandakütte paigalduseks üles võtta, ning seejärel põrand uuesti taastada, mõnel juhul põranda tõstmisega kaasnevad uste lahtikäimise probleemid jm sarnast. Mõnel juhul paar radikat juurde panna või asendada suuremaga võib olla kümneid kordi odavam ja mugavam, kui põrandakütte rajamine, sealjuures need kergekaalulised soojustusmoodulite ja fooliumhajutitega põrandaküttesüsteemid ei ole sugugi odavad rajada juba materjali mõttes.

[ehitaja15]

Tänud asjaliku arutelu eest! Jõudsin ise ka vanu teemasid sirvides seisukohale, et madalatemperatuurilise kütteveega peaksid radiaatorid ligi 3m pikad ja üsna paksud olema, mis visuaalselt riivaks silma. Ja kui hinnaliselt radiaatorite puhul ka võitu pole, kipub pigem põrandakütte poole. Kuna maja alles ehitusjärgus, siis keegi välja ka ei pea kolima.

[võhik]

....
Küsimus tekkis, et kuidas lahendada teise korruse tubade küte. ...

Tycroc UHP plaadid 60x 12EUR
Uponor PEX toru 180m x 1EUR
kokku 900EUR

...

Kas poleks aeg selliste II korruse põrandate, (kus soojusisolasiooni pole vaja) jaoks tuua turule miskid sarnased lihtsalt monteeritavad torusoonega plaadid mis paremini soojust juhivad ja millel on ehk muid kasulikke omadusi.. heliisolatsioon vms...

[ping]

....
Küsimus tekkis, et kuidas lahendada teise korruse tubade küte. ...

Tycroc UHP plaadid 60x 12EUR
Uponor PEX toru 180m x 1EUR
kokku 900EUR

...

Kas poleks aeg selliste II korruse põrandate, (kus soojusisolasiooni pole vaja) jaoks tuua turule miskid sarnased lihtsalt monteeritavad torusoonega plaadid mis paremini soojust juhivad ja millel on ehk muid kasulikke omadusi.. heliisolatsioon vms...

Kui nüüd mõtiskleda hoone sisekliima ja "soojuse levimise füüsika" üle, siis tekkib küsimus, et miks peaksid küttepinnad paremeini soojust juhtima (millest paremini) ja mille jaoks?

[võhik]

Kas poleks aeg selliste II korruse põrandate (kus soojusisolasiooni pole vaja) jaoks tuua turule miskid sarnased lihtsalt monteeritavad torusoonega plaadid mis paremini soojust juhivad ja millel on ehk muid kasulikke omadusi.. heliisolatsioon vms...

Kui nüüd mõtiskleda hoone sisekliima ja "soojuse levimise füüsika" üle, siis tekkib küsimus, et miks peaksid küttepinnad paremeini soojust juhtima (millest paremini) ja mille jaoks?

hmm... et siis penoplasti uputatud põrandaküttetorude kõrval võiks ehk katsetada ka villa sisse pakitud radiaatorite kasutamist ...? Nii või ?

Pean silmas seda, et saada vees olev soojusenergia tuppa, on vaja , et toru ja toa vahel oleks hea soojusülekanne või kehva soojusülekande puhul suur pind.
Milleks lapata teisel korrusel pikka toru penoplasti sisse kui võiks lapata lühikese toru paremasse soojusjuhtivasse materjali. Lihtsalt keegi ei ole vaevunud leiutama penoplastist parema soojusjuhtivusega plaate mis oleks vähemalt samas hinnas. Siit edasi mõeldes oleks need plaadid mõistlikud ka I korruse põrandal - soojustuskihi peal....
Ehk siis jõuame lahenduseni, kus (Uponori ?) soojusjaotusplaadid pandi hõredalt paigaldatud põrandalaudise vahedesse... Ikkagi töömahukas.

[meelis11]

Pakuks, et soojuse eraldumist piiravad lisaks ka põrandaküttetoru ise kui ka põranda viimistlus. Üldiselt on see küttetoru ikka suht soodne, seega mis sa selelst niiväga võidaksid, kui 20cm sammu asemel paneksid selle maha näiteks 30cm sammuga? Oleks see soodsabm/parem? peaks näiteks alumiiniumi kihi 0.5mm paksuseks ajama ja siis äkki hakkab võimsust piirama küttetoru pindala või tuleks see ka mingist soojust paremini juhtivast materjalist teha.

Korralikult soojustatud majas ja on vajalik soojusvõimsus ruutmeetri kohta suhteliselt väike, seega tõenäoliselt puudub vajadus kasutada sarnast analoogiat, nagu näiteks arvuti protsessori jahutamisel (ribid, termopastad, ventilaatorid jms) - arvutil on vaja ruutsentimeetri suuruselt pinnalt ära juhtida näiteks 200W, põrandakütte korral on ruutmeetriselt pinnalt vaja väljastada maksimaalselt umbes 50-80W.

[Kalvis]

Sellepärast ongi kasutusel 2 korruste puupõrandaküttel selline imeasi nagu metallist soojuse hajutid.
Või paned võimalikult tiheda sammu. Ja eelistatumad on põrandakütte tegemisel paremini soojust juhtivad materjalid - siilgi teab et kips on parem kui vahtplast.

[ping]

Kas poleks aeg selliste II korruse põrandate (kus soojusisolasiooni pole vaja) jaoks tuua turule miskid sarnased lihtsalt monteeritavad torusoonega plaadid mis paremini soojust juhivad ja millel on ehk muid kasulikke omadusi.. heliisolatsioon vms...

Kui nüüd mõtiskleda hoone sisekliima ja "soojuse levimise füüsika" üle, siis tekkib küsimus, et miks peaksid küttepinnad paremeini soojust juhtima (millest paremini) ja mille jaoks?

hmm... et siis penoplasti uputatud põrandaküttetorude kõrval võiks ehk katsetada ka villa sisse pakitud radiaatorite kasutamist ...? Nii või ?

Pean silmas seda, et saada vees olev soojusenergia tuppa, on vaja , et toru ja toa vahel oleks hea soojusülekanne või kehva soojusülekande puhul suur pind.
Milleks lapata teisel korrusel pikka toru penoplasti sisse kui võiks lapata lühikese toru paremasse soojusjuhtivasse materjali. Lihtsalt keegi ei ole vaevunud leiutama penoplastist parema soojusjuhtivusega plaate mis oleks vähemalt samas hinnas. Siit edasi mõeldes oleks need plaadid mõistlikud ka I korruse põrandal - soojustuskihi peal....
Ehk siis jõuame lahenduseni, kus (Uponori ?) soojusjaotusplaadid pandi hõredalt paigaldatud põrandalaudise vahedesse... Ikkagi töömahukas.

"Hästi lühike, suure soojusülekandega ruumi soojendamiseks mõeldud köetav toru" on ammu välja mõeldud ja seda seadet tuntakse tänapäeval nimetusega "radiaator".

Põrandakütte eesmärk on et "hästi pikk toru" kannaks soojusenergiat edasi ühtlaselt suurele pinnale. Ehk toru igas punktis asuv küttevedelik peaks saama eraldada kütmiseks kuluvat soojusenergiat.

Ühtlase vajaliku koguse soojusenergia jaotumine terves toru pikkuses, iga toru meetri kohta, saab tekkida ainult juhul kui igal toru meetril eralduvate soojushulkade summa on väiksem kui terve toru, täispikkusel eralduv maksimaalne võimalik soojushulk.

Ka betoon on soojusisolaator, "halb isolaator", aga ikkagi mõõdetava soojusisolatsiooni võimega.

Muidu võib juhtuda, et toru "soojem ots" annab kogu energia ära ja toru jahedam pool ei soojenegi, ehk saame "põranda kujulise radiaatori laigu põrandal" ning ebaühtlase põrandatemperatuuri.