See ju ongi - tulikiviahju suurema tiheduse tõttu on sama massiga ahi palju väiksem tellisahjust.
Soomekeelne Wikipedia - pürofüliit, tulikivi, voolukivi, seebikivi.
https://fi.wikipedia.org/wiki/Vuolukivi
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
See ju ongi - tulikiviahju suurema tiheduse tõttu on sama massiga ahi palju väiksem tellisahjust.
Soomekeelne Wikipedia - pürofüliit, tulikivi, voolukivi, seebikivi.
Lugemata postitus Postitas rokikas »
"Pottseppatäistellis PTT 65 punane sile brutokuivtihedus 2100 kg/m³"mõte kirjutas: ↑09 Jaan 2020, 20:15 Materjalid on erinevad ja soojusmahuvused on erinevad. Tulikivi ajud on seebikivist mille erikaal on 2980 kg/m³ ja erisoojus 0.98 J/gK. Tellisaju puhul on tellise erikaal 1700 kg/m³ ja erisoojus 0.75 J/gK ja shamotil veel vähem.
Ehk kui eeldame, et meil on nurgas 1m3 ahju mis on ruumist 40C(K) võrra soojem.
Tellisahju puhul on ahjus 1700000g x 0.75J/gK x 40K=51000000J~14.17kWh kasulikku soojusenergiat
Tulikivi puhul on ahjus 2980000g x 0.98 J/gK x 40K=116816000J ~32.45kWh kasulikku soojusenergiat
Ehk tulikivi ahi saab kubatuuris olla üle poole väiksem kui tellisahi, et mahutada sama kogus soojusenergiat.
Ahju valides võrreldakse eelkõige ikka sarnase massiga mitte ruumalaga tooteid.
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Kui korrektselt jätkata siis ~1,2 kg/m3. lõõristik!Tavalugeja kirjutas: ↑10 Jaan 2020, 11:17 Ja kui nüüd edasi korrekselt jätkata, siis mõlemal ahjul on sees sama, 0 mahukaaluga lõõristik
Lugemata postitus Postitas elektron »
Kui sa sellised arvutusi esitad, siis tuleb valida kõigepealt tõesed algandmed. Mis on PTT või VTT, mitte mingi suvalise "tellise" omad. Teiseks ei anna selline arvutus mitte mingisugust ülevaadet reaalsest küttekvaliteedist, kuna sul on valemitest pooled lähteandmed puudu - soojusjuhtivus, ahju kasulik pindala, kui suure aja peale need kilovatid jaotuvad?mõte kirjutas: ↑09 Jaan 2020, 20:15 Materjalid on erinevad ja soojusmahuvused on erinevad. Tulikivi ajud on seebikivist mille erikaal on 2980 kg/m³ ja erisoojus 0.98 J/gK. Tellisaju puhul on tellise erikaal 1700 kg/m³ ja erisoojus 0.75 J/gK ja shamotil veel vähem.
Ehk kui eeldame, et meil on nurgas 1m3 ahju mis on ruumist 40C(K) võrra soojem.
Tellisahju puhul on ahjus 1700000g x 0.75J/gK x 40K=51000000J~14.17kWh kasulikku soojusenergiat
Tulikivi puhul on ahjus 2980000g x 0.98 J/gK x 40K=116816000J ~32.45kWh kasulikku soojusenergiat
Ehk tulikivi ahi saab kubatuuris olla üle poole väiksem kui tellisahi, et mahutada sama kogus soojusenergiat.
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
See on maitse küsimus, minule meeldib küll väiksem ja saledam ahi elutoas rohkem. Ja lisaks paigaldus - ühe päevaga täielikult tolmu ja jäätmevabalt, kui mitte arvestada kaubaaluseid, mis saab ära lõhkuda ära kütta samas ahjus.
Aga see ju toodigi enne välja:
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Ongi ka selle sogaarvutuse uskujaid Kes tahab, see usub. Selline arvutus ongi juhmidele.
Lugemata postitus Postitas motamees »
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Too siis välja, mis seal põhimõtteliselt valesti on? Arvutus iseenesest on õige, kuigi ühikutega on natuke sogatud.
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
1. Miks sa ei loe ise, mida küsitakse ja millised arvutused sina vastu seletad?
2. Mina olen oma seisukohad ja arvud siin ära seletanud. Mida veel?
Lugemata postitus Postitas raga »
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Miks pottsepad ei käi ajaga kaasas nagu Kodutunde saates? Selles saates saab kapremont tehtud ühe tunniga.Tavalugeja kirjutas: ↑10 Jaan 2020, 23:40 Käsitöö ahjud on ka kahhelahjud.
Need kaotavad oma kohta just pika ehitusaja tõttu ja pottsepad ei ole valmis seda aega lühendama.
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Keegi (vähemalt mitte mina) ei tee maha pottsepaahje. Nende "juhmarvutuslike" esitustega üritatakse tõestada, et tulikiviahi annab väiksemate gabariitidega (sama massi juures) välja vähemalt sama soojushulga, kui mitte rohkem.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Nende arvutuslike erimeelsustega tuli mulle millegipärast meelde Juku, kes läheb isa juurde ja küsib, et mis on teooria ja mis praktika. Noh, koolis anti kodune ülesanne. Isa saadab Juku õe juurde küsima, et kas too on nõus võõra mehega 1000€ eest magama. Juku tuli tagasi ja ütles, et õde oli nõus. Nüüd saatis isa Juku sama küsimusega ema juurde. Juku tuli tagasi ja ema olevat ka nõus olnud. Sellepeale ütles isa, et teoreetiliselt peaks meil kapis praegu olema 2000 eurot, aga praktiliselt on meil kodus kaks litsi.
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Ega ma vägisi ei saa selgeks teha.
Lugemata postitus Postitas mõte »
"Arvuliselt on see keraamiline tellis." Loogiliselt võttes peaks see olema siiski suhtearv pinna soojuse kandumine õhku pindala ühiku kohta korrutatud kogu pidalaga. Ehk siis tellistest ümar ahi annab kauem soojust väiksema koguvõimusega võrreldes ristüliku kujulise soojamüüriga mis tulenevalt suurest pidalast annab soojuse kiiremini välja ja jahtub kiiremini. Arvestades, et mõlemad on sama massiga ja samast materjalist ning sama kogus akumuleertud energiat.Tavalugeja kirjutas: ↑10 Jaan 2020, 07:01 Ahju võib tõesti panna soolapatareid, aga mis mõte sellel on?
Küll aga pole sünnis soovitada ahju ehitusel kasutada lausa kipsplaate, vaatamata nende kesisele soojajuhtivuseleArvuliselt on see keraamiline tellis.
Head arvutamist.
Kahjus kommentaar on poolikus jäänud ning rumalad on ilma võimalusest õppida targematelt, kuidas materjali soojusmahtuvus, kubatuur ja mass omavahelises seoses on.Tavalugeja kirjutas: ↑10 Jaan 2020, 12:53Ongi ka selle sogaarvutuse uskujaid Kes tahab, see usub. Selline arvutus ongi juhmidele.
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Ma ei tea miks, aga Tulikivi omad meenutavad mulle mitte väga ammust EV riigipiiridest väljaspool olnud töötamist. No parkis mu Dacia MCV samas garaažis kõrvuti mu teenuste tellija Mercedes SLK 6.0-ga. Noh sellised, mis sõidavad F1 raja ohutusautodena. Tulikivi müüjad on samasugused nagu selle SLK müüjad, et oi kui vägevalt ja kiiresti need autod sõidavad. Uudishimust natuke lisaküsimusi esitades auto kohta selgus, et autost parimat välja võttes ehk sõites täisgaasiga, tuleb autot iga 50km järel tankida.
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Palun tee mulle täiesti vabatahtlikult selgeks, milles minu juhmus seisneb, kui ma väidan et tulikuvi ahi on sama massiga tellisahjust väiksem?
Lugemata postitus Postitas Urmas »
Jah, sul on õigus, sest kipskasti "aju" ümber saavad nimetada ahjuks ainult Aafrika mandri põliselanikud(olin vist poliitkorrektne), kes pole Tulikivi või pottsepa tehtud ahju isegi mitte juutuubist näinud.
Aga miks sel juhul on stampahi kallim käsitööahjust? Kas tõesti müüakse neid stampahjusid nii vähe, et ei suuda kiiret tootmist ja odavamat omakulu ja paigalduskulusid kiiresti tasa teha? Masstoodang peaks ju idee järgi odavam olema. Ega Ford ilmaasjata oma autotööstust liinitöö peale ei organiseerinud. Mingit vastuolu sinu jutus ei ole? Olen näinud oma klientide juures nii pottseppade tööd, näinud neid tellijaid, kes teevad ettevalmistusi reaalse pottsepa tulekuks, olen näinud selliseid tellijaid, kes "pottsepa" tulekuks pühivad 1m2 suuruse ahjuala tolmust puhtaks(Tulikivi "pottsepa" jaoks). Olen vähemalt ühelt tellijalt kuulnud, et on pidanud Tulikivi sisu välja vahetama, olen näinud pottsepa tehtud massiivahju,mis peale paari kütmist pragusid täis(põhjust ei tea, pole selle ala spetsialist).mõte kirjutas: ↑11 Jaan 2020, 00:56 Pottseppa käsitööahi vs moodulahi. Oletame et potsepp teeb aastas 10-20 ahju. mis põhjustab pottseppade defitsiiti ning kõrget hinda. Sama aastaga saab paigaldada äkki 200 moodulahju ühe meeskonna poolt. Moodulahjus makab tehnoloogia ja pottsepa ahjus põhiliselt potseppa tööaeg, kvaliteet ja teadmised. Hea potseppa ahi töödab tavaliselt ja kestab kaua. Halva potseppa puhul läheb nagu lotoga. Samal ajal moodulahi on standartne tükk mis saab kokku minna ainult ühte moodi, ehk jamade tõenäosus on väiksem
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Lugemata postitus Postitas rokikas »
Teoreetiliselt on sul muidugi õigus aga praktikas ei pruugi suurt ruumivõitu toas saada. Seda siis kui ahi on põhikütteks mitte vaid romantikaks ja avariiabiks. Oluline on sellisel puhul ju ahju pindala = väljundvõimsus. Kui meil on mõlemad materjalid sama temperatuuriga siis võrdse küttevõimsuse tagamiseks peavad nad ka sama pindalaga olema. Ehk et 1 m3. seebikivi tuleb "venitada" sama suureks, pindalalt, kui 1,4 m3 telliseid. Kuupmeeter jääb ikka kuupmeetriks aga visuaalselt ei pruugi võrdse väljundvõimsusega ahjud just palju erineda.
Kui poest oleks saadaval seebikivist "tellised" mis maksaks näiteks ~20 % rohkem kui PTT siis kas kasutaksid neid? Ehk et kui hind ja saadavus kõrvale jätta siis mis materjalil kui sellised viga?
Lugemata postitus Postitas Tavalugeja »
Mine “Ahjud, kaminad, korstnad”
Arendas phpBB® Forum Software © phpBB Limited
Estonian translation by phpBB Eesti [Exabot] © 2008*-2021