Topelt OSB ja selle vahel vill

[jargo]

On olemas alt tuulduv põrand!
Materjalide loetelu alt üles(väljast sissepoole):

Põrandatalad 200mm,mille alla on pandud risti hõre laudis ja sellele tuuletöke.
Talade vahel on 200mm villa
Otse talade peal on 24mm tapiga OSB. Selliselt on kogu hoonealune pind kaetud!

Nüüd tahaks sinna peale veel panna 50mm soojustust. Ja seda juba tubade kaupa.
Ehk algselt oli mõeldud,et see hetkel peal olev OSB jääb niiöelda mustaks põrandaks.
kui vaheseinad valmis,siis teeks tubade kaupa sellele mustale pörandale roovituse(sammuga 300),roovi vahele kivivill ja sellele peale taas OSB plaat,

Nüüd aga tekib kohe aurutökkeprobleem.
Väidetavalt(ka siit foorumist korduvalt läbi käinud) täidab OSB aurutökkefunktsiooni. Ehk mul jääks kahe OSB vahele villaga täidetud ala! Kas see hakkaks endasse niiskust koguma?

Seina aurutökkekile on ühendatud musta aluspõranda OSB plaadiga.

Või asendada pealmine OSB plaat pörandakipsplaadiga! Kuidas selle aurutökkega lood oleks. Kipsplaati ei loeta aurutökkekihiks??!!
Eeldaks muidugi veel tihedamat roovitust plaadi alla.


Võimalus on muidugi ka hetkel olemasolev OSB plaat sõelapõhjaks puurida . Et ei täidaks aurutökkefunktsiooni!
Plaati üles võtta ei saa,kuna seinad paigas!


Ehk,kui jäi veidi segaseks,siis tahaks teha nii:
Kergem ülevaade!

Põrandatalade vahel vill,mille peal on osb!
selle peale tuleks risti taladega veel roovitus ja ka sellele osb peale.

Kas on mingeid ohte?!
Tegemist väikese ehitusjärgus puitkarkassmajaga!


Mõistvat suhtumist!

Ehitise põrand mul täpselt selle joonise järgi tehtud.
Visandasin sinna peale kolm punast roovi,millele siis lisaks tahaks OSB-d peale panna!

[jargo]

Tegelikult on mitu põhjust!

Esiteks uksepakud. Nii välisukse,kui ka terrassile mineva ukse lävepakk hetkel olevast põrandast ca 8cm kõrgemal.
ebamugav tuppa astuda.

Teiseks soojustuse ühtlustamine. Hetkel on kõik soojustus ühes reas. Ehk läbi põranda.Samamoodi on põrandatala alumine pool otsapidi välistemperatuuris ja sisemine vastu toa pörandat. Kui risti üle panna 5cm villa,siis peaks selle võimaliku külmasilla leebemaks tegema. Põhimõtteliselt nagu seintelgi! Algselt nii plaanisingi,kuid nüüd tekkis see aurutökketeema esile!

Kolmandaks on alustalad 600-se sammuga! Peal käies-hüpates vajub see 24-ne OSB talade vahekohtades veidi liiga palju läbi. Mõõtnud ei ole,kuid silmaga vaadates on näha,et vajub!

Neljandaks: Ehituse käigus on see aluspõrand ka kannatada saanud.Sai vahepeal katuse tegemise ajal ka veidi vihma+poriste ja märgade kummikutega peal tatsatud. Mõned kohad on üles pundunud. Ca 1-3mm. Tänaseks on see kõik kuivanud. Need saaks vajadusel ka höövliga tasaseks lihvida.

viiendaks: ruumide sammumüra vähendamine.
Hetkel jookseb üks konkreetne põrand üle kogu hoone. Kui ehitaks igasse tuppa eraldiseisva pöranda,saaks veidigi helikindlama asja.

Ehk 5cm soojustust,koos lisa OSB plaadiga lahendaks mitu probleemi!
1. Soojem ja külmasildadevabam põrand
2. Jäigem ja vaiksem
3. Saaks kõrgused õigeks
4. Siledam aluspind pörandakatte paigaldamiseks

Kui on mingi muu lahendus,kuidas veidi põrandat tösta,siis võib vabalt pakkuda.

Korra mõtlesin,et liimiks ühe kihi OSB-d veel olemasolevale peale. Peaks ka piisavalt jäigaks tegema, See lahendaks vist ka aurutökkeprobleemi. Samas kõrgusest jääks veidi ikka puudu ja soojustuse ühtlustamisele see kaasa ei aita!

Võimalik oleks veel ka hööveldatud laudadest aluspõrand teha.Saaks ka soojustuse vahele panna ja lisab omakorda jäikust. Laudpõrandale pärast näiteks parketivaip ja parkett! Või asendada Suured OSB plaadid väiksematega. Ilma soonteta plaatidega. Siis saab servadele vahed sisse jätta ja auru-öhu liihumine käiks läbi selle.

Samas mõtlesin kohe ka uue probleemse koha välja!
mis saab põrandast siis,kui pinnakatteks on tihe aurutökkekiht!
PVC kate või põrandaplaat! Esikusse oli plaan selline asi panna


Või veel! Kas äkki peaks kahe OSB vahelise tühimiku hoopis EPS-iga(villa asemel)katma?
Jääks 20cm villa ja 5cm EPS-i
Või läheb kogu mu ehitis juba ulmeliseks ära!





Täname asjalike nõuannete eest!

[jargo]

Tänud vastuse eest!
Põranda temperatuur on on siiski ainult üks argumentidest! Põhiline teema oleks siiski pöranda jäigemaks ja monoliitsemaks muutmine,ja koos sellega ka põrandapinna tõstmine.

Lisaks saaks ka kahe osb vahele äkki kuidagi Uponori põrandaküttetorud paigaldada! Seda viimast ma veel mõtlen,kuid mingi variant nagu oleks. Siis saaks hoone kütmiseks ka õhk-vesi soojuspumpa kasutada!

Kas midagi oleks muidu valesti,kui ikkagi teha selle EPS-iga see roovitusevaheline täitmine?Eendale meeldiks muidugi vill rohkem!Vill täidab kõik tühimikud,kuid samas EPS kannatab ka koormust.Samas peab see täpse paksusega olema.
Lisaks liimiks kogu roovituse alumisele OSB-le liimiga kinni. Peaks päris jäik põrand tekkima.
pealmise OSB jätaks 3mm vahedega ja kinnitaks kruvidega!

kui jutt veidi segane,siis saan ka mingi joonise visandada! Endal pilt igaljuhul silme ees! Aga võibolla ei suuda ennast piisavalt hästi väljendada.


Kui see lahendus ikka kõige parem ei tundu,siis viimane variant oleks ikkagi hetkel olemasolev põrand üle lihvida ja sinna peale liimida teine kiht näiteks 24mm sulunditega osb. Siis ei tohiks enam läbipainet tekkida ja saan ka veidi põrandat kõrgemaks.Sammumüra see muidugi vist ei vähendaks!



Täname ja ilusat vana aasta lõppu kõigile

[RaJy]

Mulle meeldib viimane variant - 24 mm sulundiga osb + Uponori põrandakütteplaat ( https://interbauen.ee/uponor-siccus-20- ... 34347.html ) ja ongi põrand 54 mm kõrgem. Peale veel parkett. Kui eelmise põranda paisumine kuni 3 mm siis lihvimisega end ei vaevaks - niikuinii liitekohad teed ju mujale ja suure plaadi peale mill või kaks ei anna lõpptulemuses end tunda - sellise kõikumise võib ka kalibreeritud puidust sõrestik anda.
Ilusat aastavahetust

[pancho villa]

Voi v***u... kahe OSB vahele vill ja sinna veel põrandaküte? Ämma tahad sinna majja elama panna, üksinda?

[jargo]

Ei saanud viimase postitaja postitusest aru!
Kas see tuleb liiga soe?
Või tuleb see liiga niiske ja topelt aurutökke puhul mädaneb Ämm paari aastaga läbi põranda?

Varjandid olid siiski ju erinevad!
Võibolla sa kiiruga ei lugenud,või olin need keeruliselt kirja pannud! Vabandused selle eest!

1. Olemasoleva OSB peale näiteks 50x50 sõrestik,selle peale uus OSB (vahele vill)
2. Olemasoleva OSB peale taas 50x50 sõrestik ja selle vahele EPS.Vajadusel-võimalusel asendada EPS Uponori põrandakütteplaadiga.
3. Pakuti ka sellist ;olemasoleva OSB peale teine OSB(tugevduseks) ja sinna peale Uponori põrandaküttetorudele mõeldud plaat.

Vill+põrandakütet ma kuskilt välja ei loe!!!!


Ilmselt ainuke ja õige on siiski olemasolev põrand seinte juurest lahti lõigata ja plaadid üles võtta.Siis saab põrandataladele risti tihedama sõrestiku teha ja selle vahe villaga täis panna.
pärast uus OSB peale ja korras.
Poleks lihtsalt tahtnud olemasolevat asja üles lõikama hakata,kui mingi teine võimalus oleks olnud.
tundub,et sellisel juhul jääb kahe OSB vahele niiskuse kogumise koht!


Täname lugemast ja nõu andmast!

[Prill]

Millel üldse põhineb see hirm kahe OSB vahelise villa niiskumisest, siseperimeetris niiskumine auru tõttu on kaheldav, sest vee kondenseerumiseks vajalik temperatuuride kontrast ei tarvitse olla piisav. Seda teemat peaks mõni ehitusinsener oskama seletada.
Reaalsem teema võib olla veeavarii vm muu õnnetus, ajab keegi vett täis mopiämbri ümber vms, vesi leiab tee OSB-de vahelise villakihini ja sealt väljakuivamine on raskendatud. Puitehitiste puhul reeglina välditakse täisumbseid kontruktsioonilahendusi, valitakse lahendus, kus mistahes põhjusel konstruktsiooni sattunud niiskusel on võimalik vähemalt teoreetiliselt mõistliku aja jooksul välja kuivada.
Üks variant on tõesti see vill ära unustada ja asendada see EPS-iga, ka sellest kahe OSB vahelisest lisakarkassi vajaduses ESP-i puhul loobuksin - põranda EPS-id on ise piisava koormustaluvusega, lisaks ilma vahekarkassita lahendus on helipidavuselt parem.
Teine variant, kui tahta villalahendust, võib pealmise OSB asendada mõne muu materjaliga nt põrandakips vm (mul tegelikult ei ole aimu põrandakipsi auruläbilaskvuse asjus), mis laseks OSB-ist paremini õnnetusjärgselt märgunud villal kuivada.
Põrandaküttetorude lahendusena peaks antud juhul ruumi jaguma isegi betooni-, kipsivalu lahenduse jaoks, mis samuti lahendaks põranda läbiõõtsumise mure ning sammumüra väheneks.

[jargo]

Täname vastuse eest!

See kahe OSB vaheline EPS ilma karkassita tundub mulle juba kõige mõistlikum.
Saaks tubade kaupa EPS-i tihedalt maha laotada ja selle aurutihedaks teha!
Siis ei tohiks ka kogemata ümberlükatud ämber alumise OSB-ni jõuda. Kui suurem veeavarii peaks toimuma,siis tuleb juba nagunii põrandad üles kiskuda!

Mida sellest arvata,kui EPS-i peale panna ka lisaks aurutökkekile? Aurutökkelile ühendaks seina aurutökkega kokku!
Pealt poolt jääks muidu kõik vist normaalseks! Aga kas altpool jääb ka toimima.

Ehk hetkel jääks selline järjekord alt üles:
tuuletöke
200 põrandatala mille vahel on 200mm villa
OSB 24 tapiga
EPS 80 25-50mm
aurutökkekile
OSB 24 tapiga


Kui selline ehitus toimiks,siis jätaks selle!


Parimate soovidega!

[pancho villa]

Millel üldse põhineb see hirm kahe OSB vahelise villa niiskumisest, siseperimeetris niiskumine auru tõttu on kaheldav, sest vee kondenseerumiseks vajalik temperatuuride kontrast ei tarvitse olla piisav. Seda teemat peaks mõni ehitusinsener oskama seletada.

Variant 1)Linnalegendid
Variant 2)Füüsika
Variant 3)Ma olen sellist geniaalsust lammutanud. Kaks nädalat takkajärgi köhisin oma kopse välja. Ka peno, mis sinna vahele oli topitud, kasvatas seeni.

[pancho villa]

Mida sellest arvata,kui EPS-i peale panna ka lisaks aurutökkekile?

Mida rohkem, seda uhkem!

[Prill]

Variant 3)Ma olen sellist geniaalsust lammutanud. Kaks nädalat takkajärgi köhisin oma kopse välja. Ka peno, mis sinna vahele oli topitud, kasvatas seeni.

Kas on mõnda ehitist-tehnoloogiat, kus ei ole võimalik olukord, kus s.tta ei tule lammutada. Oleneb ju mis põhjusest konstruktsiooni riknemine on toimunud, näiteks lammutasin vana katust, mis viimati eterniidiga kaetud, osa sarikaid täitsa läbi mädand - mida ma sellest geniaalsusest järeldama peaksin - eterniit katused pask, pool miljonit sellega kaetud maja pasad.
Või palkmajade klassikaline häda, kus alumine palk pehkinud, aga näe inime ikka ei õpi ja tänaseni ehitatakse seda palkmaja paska.
Loo moraal on, kui täpset põhjust konstruktsiooni riknemiseks ei ole kindlaks tehtud või välja toodud, kas sel juhul on korrektne lambist kõlbmatuks kuulutada. Paljude konstruktsioonide puhul pole ju probleem konstruktsioonis endas, vaid hoone kui terviku ekspluatatsioonis, kui ikka lekkivat katust või toru õigeaegselt ei parandata võib enamikku puitkonstruktsioone lugeda kõlbmatuks, sest need geniaalsused raiped hallitavad-seenetavad ära.
Mõnel juhul, ka kivimajades võib hallituse hädade põhjus olla lihtsalt kehv või suisa puuduv ventilatsioon aga mite see soojustatud betoonkonstruktsioon ja soojusthoidev aken, aga kui ikka lammutaja tunkemees lammutab ja köhib, kuulutab kogu konstruktsiooni, kui sellise kõlbmatuks, mis seal siis ikka..

Näiteks mina imestan USA-Kanada ehitustavasid, ka külmades regioonides, kus karkasskonstruktsioon on tihti meie mõistes õhutihe, kus väljaspoolt katab villa OSB laadne toode ja seestpoolt kilene aurutõke - ja vorbivad neid maju ning elavad kestavad. Sealjuures on neil olemas nn sandwich paneelid, kus mõlemal pool OSB ja vahel EPS-i väljanägemisega soojustus - kõik seinad, põrandad -katus-laed tehakse sellest. Geniaalsuse näide https://www.youtube.com/watch?v=_t3VmOy17N0

[pancho villa]

Põrand oli mäda ainult tänu konstruktsioonile, mingit vett sinna kuskilt peale ei jooksnud.

Mina imestan ka neid USA OSB-uberikke, ei ole materjal ,mida isiklikult inimtegevusega ruumides kasutaks.