Niiskus külmal pööningul

[webberrn]

Tere!

Tunnen muret enda katuse ja pööningu pärast.

Täiskahekordse kivimaja katusekonstruktsioon on järgmine ülevalt alla: katusekivi, roovitus, distantsliist, katusekile, fermid.

Lae peal on 40 cm tselluvilla. Ventilatsioonitorud on soojustatud, mingeid tuulutusavasid või - korstnaid pole. Palju on räägitud siin foorumis nn aurutõkkest, aga mulle endale tundub, et kui käe ajasin läbi puistevilla II korruse laeni, siis on seal jumala tavaline kipsplaat. Samas teised räägivad, et tselluvill pidi aurutõkkena toimima.

Juba eelmisel talvel märkasin, et sarikad/fermid kohati kergelt niisked. Sel sügisel pöördusin probleemiga Monier kivikatuse müüja poole, et kas nemad oskaksid soovitada inimest, kes tuleks vaatama, kas konstruktsioon on õigesti lahendatud.

Tuligi siis spetsialist, käis pööningul ja ütles, et pööning umbne, kuna harjatuulutus ei toimi, sest katusekile on pealt kinni. Soovitas, et kõige lihtsam oleks, kui kõikide sarikate vahelt päris tipust kile vaibanoaga läbi lõigata. Et siis tuuldub niiskus välja ja mingit läbijooksu ülevalt poolt see endaga kaasa ei too.

Nüüd aga oli siin 15 kraadi külma, ilmselt tõmbas katusekile jäässe ja nüüd sulaga see kenasti sulab.
Lisasin ka pildid, kus näha, et fermid on niiskunud ja neil on lausa hallitust näha.

http://fotoalbum.ee/photos/webern/sets/1430565

Piltidel on ka näha, et harjas on mingi plastist ribidega vist tihend?

Küsimus, et mida teha, et see asi lahendada? Kas lõikumine oli viga ja peaks nüüd mingi spetsteibiga kile tagasi kokku lappama.

Aga kuidas ikka tuulutust lahendada? Piisaks viilu otstesse ventrestidest?
Kas peaks mingi niiskusimaja ajutiliselt sinna panema? Kas saab peale puidust niiskuse väljakuivamist kuidagi seda hallitust eemaldada?

Aitäh kaasamõtlejatele!

[Külaline]

Aga kuidas ikka tuulutust lahendada? Piisaks viilu otstesse ventrestidest?
Kas peaks mingi niiskusimaja ajutiliselt sinna panema? Kas saab peale puidust niiskuse väljakuivamist kuidagi seda hallitust eemaldada?

Aitäh kaasamõtlejatele!

Kas sa ise saad aru mis nendel piltidel on katsu teha pilt kaugemalt ja kõik ühe nurga alt, et oleks võimalik aru saada mis on pildil.

Kui sul aurutõket tõesti ei ole tselluvilla all, siis pead tagama katusealusel hea tuulutuse ja tselluvilla tuuletõkkega kinni katma. Tuulutuse sellepärast, et eluruumidest liigub niiskus ülesse ja jääb katusealusele kinni, talad märguvad jne. Tuuletõkkega sellepärast, et tuul tselluvillas õhku ei liigutaks. Et niiskus saaks välja kuivada peaks kõik tuulutusvahed ka reaalselt õhuliikumise tagama , kui harjalt lahti lõigata ja otstesse piisavad avad teha võib see kõik õnnestuda. Miks sa seda ise pead tegema , küsi katuse paigaldajatelt, tselluvilla paigaldajatelt ja küsi raha tagasi.

[webberrn]

Aitäh vastuse eest!

Kas siis peaks seda aluskatet lausa siis sealt harjast mingi ribana eemaldada? A la 2-3 cm riba vahelt ära lõikama. Hetkel lõikasin ma ainult lõhki - st tekitasin pilu. Aga tundub, et tuuldumisele see suurt kaasa ei aita.

Ja mismoodi see tuuletõke? Et laotan lihtsalt tuuletõkkeplaadid puistevillale peale?

[Külaline]

Aitäh vastuse eest!

Kas siis peaks seda aluskatet lausa siis sealt harjast mingi ribana eemaldada? A la 2-3 cm riba vahelt ära lõikama. Hetkel lõikasin ma ainult lõhki - st tekitasin pilu. Aga tundub, et tuuldumisele see suurt kaasa ei aita.

Ja mismoodi see tuuletõke? Et laotan lihtsalt tuuletõkkeplaadid puistevillale peale?

Kas harja peal ja kivide vahel õhk piisavalt liigub praegu ? Õhuvahe algab 5 cm -st muidu alla selle vahes ei taha õhk ise hästi liikuda
tuuleõtke ikka õhutihedalt , et tuul vahele ei pääseks eeldusel, et sul ei ole seal lihtsalt villameri ja seda plaati kuskile toetada ka saad.

[Külaline]

Teeb viilu otstesse korralikud tuulutusrestid ja asi peaks olema lahendatud. Kas räästas on ikka õhuvahe?
Kas kile on nii trimmis, et kondens saab sarikatele joosta? Siis võib ka juba kile pealt sarikatele niiskus imbuda.
Harja saad kivikatusel ainult siis lahti lõigata, kui sealt sisse ei hakka tuiskama.

....ja veel, kas läbi tsellu kihi on kipsplaat tunda

taastaja

[webberrn]

Sai helistatud sellele katusespetsialistile. Tema soovitus oli seda katusekilet ca 3 cm riba harjast ära lõigata, et tekiks harja selline pilu, kust saaks niiskus välja tuulduda. Enne oli vaid lõhki lõigatud. Siin ka üks postitaja mainis, et peaks min. 5 cm olema vahet, et üldse seal õhk liiguks.

Räästakastid on küll niimoodi, et on laudadele vahed jäetud. Kile ei ole väga trimmis. Samas on see kile pandud kuidagi ülekatetega, kui see peaks tähtsust omama. Aga kui ma täna seda 3 cm riba lõikasin, siis katsudes oli kile üleni niiske, mitte ainult seal, kus sarikad/fermid.

Selle harjast sisse tuiskamise kohta nüüd ei teagi. Sel aastal pole veel tuisku olnud. Saan aru, et korrektne oleks nii, et on katusekattel tehtud katkestus ja siis nn. müts seal peal. Hetkel on sealt pilust näha vaid seda nn. harjatihendit, millel on õhutusribid ja seal peal ilmselt harjakivi!?

Ma kaevasin sellesse 40 cm tselluvilla kihti lihtsalt pisikese augu ja sealt paistis küll, et otse all on kipsplaat. Või milline see nn aurutõke peaks välja nägema? On see kile või paber vms?

Igatahes ma nüüd lõikasin kile harjast 3 cm laiuses lahti. Eks nüüd ole näha, mis saab. Katusespets rääkis ka mingitest nn "korkidest" , mida saab vajadusel lisaks aluskattesse panna. Et lõigatakse ringikujuliselt auk läbi ja pannakse sinna kork, mis laseb niiskusel välja minna, samas ei lase ülevalt mingit vett läbi.

Mismoodi neid reste sinna viiluotstesse teha? Peaksid need olema ümmargused ja rest väljastpoolt peal? Ja millise läbimõõduga? Kuna maja täiskahekordne, on see viil ikka päris kõrgel. 7 m või nii. Kas auke freesida ja reste paigaldada saab ainult väljastpoolt ( st peab tõstuki tellima ) või saaks ka seest?

Aitäh!

[pold]

Viiluotsa restide kuju pole oluline, tähtis on, et õhk liiguks ja tuulega vihm ega lumi sisse ei tuleks. Kas seestpoolt paigaldada saab, sõltub meistrimehest ja restist, siis ringikujuline rest ei sobi, seda ei saa läbi täpse augu välja pista.

[Külaline]

Sai helistatud sellele katusespetsialistile. Tema soovitus oli seda katusekilet ca 3 cm riba harjast ära lõigata, et tekiks harja selline pilu, kust saaks niiskus välja tuulduda. Enne oli vaid lõhki lõigatud. Siin ka üks postitaja mainis, et peaks min. 5 cm olema vahet, et üldse seal õhk liiguks.

haha , miks mees ise kohale ei tule ja ei lõika, m*nnipidi katusele tirida, kui sa ise ei märkaks seda asja , siis oleks katus varsti p*rses.

Ma kaevasin sellesse 40 cm tselluvilla kihti lihtsalt pisikese augu ja sealt paistis küll, et otse all on kipsplaat. Või milline see nn aurutõke peaks välja nägema? On see kile või paber vms?

tselluvill otseselt ei vaja aurutõket (kile või paber ) , kui sul katusealune piisavalt tuuldub, et niiskus ei koguneks. Kuna sul on sellega probleeme, siis tegelikkuses võiks olla aurutõke ja ventilatsioonisüsteem

[Külaline]

kust tuleb niiskus pööningule?
vastus: toast
lahendus: paigaldada tselluvilla alla (mitte peale) aurutõke (kile või paber).

miks on pööning niiske?
vastus: kuna puudub piisav tuulutus
lahendus: panna otstesse tuulutusrestid.

[Külaline]

kust tuleb niiskus pööningule?
vastus: toast
lahendus: paigaldada tselluvilla alla (mitte peale) aurutõke (kile või paber).

vaevalt , et see reaalne lahendus, sest siis peaks toast kuidagi niiskuse ikkagi välja saama lisaks paigaldada ventilatsioon? Kui tuulutusavad katusel selle niiskuse välja suudavad tuulutada , siis ei ole seda aurutõket vaja

[fgh]

Huvitav, et monieri spetsialist sellist absurdi soovitab. Nüüd lõikusite aluskatte läbi ja saite tuuldumisprobleemi asemel võimaliku tuisu probleemi. Ei pruugi, aga võib tulla. Harjatihend on paigaldatud-seegi hea.

Õige lahendus sellise jama puhul on tuulutuskorstnad harjale või tuulutusrestid viiludesse .
Järgmine kord küsida korrektset lahendust mitte kõige lihtsamat.

Aurutõke ei mängi siin mingit rolli. Kui tselluvillas kaevates vill kuiv oli, siis tugevat probleemi sealt pole tulnud. Tselluvill on selline, et tugevate lekete korral on kohe märg nagu kalt ja vajub lehtrina lekke kohast kokku. Tegu katuse aluse üldise ventilatsiooni puudumisega.

Piltidelt ei tuvasta, aga kui katusekate liiga pingule tõmmatud, siis see vesi sarikatel võib olla pärit ka katusekatte pealt, immitseb naelaaukudest läbi.

[webberrn]

Aitäh vastajatele!

Mis siis oleks mõttekas teha nüüd? Vaatasin Monieri kodulehelt toodete hulgast, et on olemas mingi spetsteip aluskatte lappimiseks. Et nüüd siis lapiks teibiga need sisselõiked ära ja siis teeks viiludesse restid ja lisaks katusele tuulutuskorstna?

Tselluvill on pealt mõnest kohast niiske, aga altpoolt täiesti kuiv.

Fgh poolt mainitud veest tingitud villa kokkuvajumist küll pole.

Ehk oskab keegi soovitada, kui suured need viiludesse minevad restid olema peaksid ja kas nad peaksid olema võimalikult tipus? On neid võimalik ilma tõstukita üldse ise paigaldada?

Ja tuulutuskorstnad? Olen kuulnud küll ventilatsioonikorstnatest, aga mismoodi need tuulutused toimivad? Kivid võetakse kuskilt ära ja tehakse läbiviik otse läbi aluskatte?

Aitäh!

[Robi 1]

Tuulutsavade suurus oleneb katuse suurusest. Oletame, et katus on kuni 150 m2, siis vastavalt kogemustele võiks augu suurus olla 200x 200 mm vähemalt ( seda, siis mõlemas otsas). Rohkem võib alati olla ja võimalikult kõrgel,,,siis ei tuiska sealt ka sisse jne.
Korstnatega on asi keerulisem ja pole antud juhul ka vajalikud. Väga tähtis on jälgida, et pinnad oleksid täiesti kuivad ja ventileeritud nii kile alt kui pealt.
Kile lahendus harjal, oleks olnud mõistlik kohe teisiti lahendada, nii, et laseb õhku läbi aga tuisk vajub piki aluskatet alla.

[Tartlane]

Kile lahendus harjal, oleks olnud mõistlik kohe teisiti lahendada, nii, et laseb õhku läbi aga tuisk vajub piki aluskatet alla.

Seda nimetatakse aluskatte harjatõusuks?(kate kates)

[Külaline]

Ehk ikka jälgid algul seda lõhkist harja suure tuule ja tuiskamisega? Järsku peab mingi nipiga?
Mul endal samuti tselluvill soojustuseks ja katuse hari kinnine. Aluskilet ei ole. Viilus on päris suur tuule ava. Sisuliselt aken, alt mingi 120 cm ja ülevalt kopeerib katuse kallet. Aknast mõnevõrra sees on pleksiklaasist ekraan, mis peab tuisu kinni ja see voolab alt välja. Aknaplekk on mõnevõrra akna avast sisse toodud. Nii on pööningul ka jumalavalgus

taastaja

[riho01]

Tere,

mul sarnane mure aga hetkeseis pisut hullem. Tegemist uue ehitisega, kus ehitaja "unustas" sellele mõelda ja nüüd tulemus käes. Sees käivad siseviimistlustööd ning niiskus on majas väga suur. Aurutõkkekile oli halvasti paigaldatud ning külm pööning ventileerimata.

Tulemus see, et hetkel laepealne 30cm villa on läbimärg ning sarikatel hallitus.

Minu küsimus on kas kellelgi on olnud kogemust sellise veemassi kuivatamisega villa sees ja kas mul on mõtet seda üritada või peaks kohe lähenema mõttega, et kisuks kõik villa välja ja paneks uue. Ruumi vähe ja võrdlemisi raske töö.

Hetkel plaan on luua pööningule ventilatsiooni avad ning esialgu ka sund vent õhku välja puhuma. 30cm käsna kuivatamine aga tundub suht raske kui mitte võimatu nüüd kui all kile korralikult ees. Kas kellelgi on sellist kogemust?

[Külaline]

Oli sama jama, sisetööd talvel ja 60cm klaasvilla pööningul kohati päris märg, ehmatas täitsa ära. Viga halvasti pandud aurutõke.
Hari oli lahti ja suvega kuivas ise kõik välja. Nüüd on majas sundvent ja vill üleval täitsa kuiv.
Mind päästis klaasvill, mis märgumist ei karda ja kokku ei vaju.

[Külaline]

Ehk ikka jälgid algul seda lõhkist harja suure tuule ja tuiskamisega? Järsku peab mingi nipiga?
Mul endal samuti tselluvill soojustuseks ja katuse hari kinnine. Aluskilet ei ole. Viilus on päris suur tuule ava. Sisuliselt aken, alt mingi 120 cm ja ülevalt kopeerib katuse kallet. Aknast mõnevõrra sees on pleksiklaasist ekraan, mis peab tuisu kinni ja see voolab alt välja. Aknaplekk on mõnevõrra akna avast sisse toodud. Nii on pööningul ka jumalavalgus

taastaja

Sul valtsplekk katus vist? Kuidas katus toimib ilma aluskileta? Kui kondens tekib, tuuldub ära? Soojustusse ei tilgu?

[Külaline]

Ei ole mina näinud, et oleks tilkunud. Ega see kondens nii kergesti tilkuma ka ei kipu. See lihtsalt suuremate, vabade pindade ( klaas, kile jm) probleem, katusekatte all püüab roovitus selle plekilt alla jooksva kondensvee kinni. Madalamate kalleta korral on teine lugu, kui pole just umbroovitust.

taastaja

[Robi 1]

Minul on tehtud endal nii, et sarikate peal on hõre roov, siis soomepapp ülekattega, selle peal liistud iga sarika peal ja vahel. Liistude peal plekiroov ja valtsplekk. Seest soojustus on surutud vastu soomepappi. Sama moodi on ehitatud ka minu esimene maja ja aasta oli siis 91. Soojustus on tolmkuiv ja eriti suvel on kuulda kohinat, mis tekib õhu tõmbest roovi all.

[clondike]

Katusespets rääkis ka mingitest nn "korkidest" , mida saab vajadusel lisaks aluskattesse panna. Et lõigatakse ringikujuliselt auk läbi ja pannakse sinna kork, mis laseb niiskusel välja minna, samas ei lase ülevalt mingit vett läbi.

Siin juhendis ka neist juttu põgusalt: http://www.monier.ee/fileadmin/bu-files ... juhend.pdf
Netist otsides rohkem mingit muud infot ei leidnud. Monieri kodulehel info puudub. Oskab keegi aidata nende leidmisel?

[Buratinoks]

Saab nii lahendada ka, et neil on spetsiaalsed läbiviigud (sellised rõngad), millega tehakse näiteks plastist ventilatsioonitorude läbiviike kivikatustel. Sina plastist läbiviike ei kasuta, vaid kasutad ainult neid aluskatte läbiviike. Lõikad augud aluskattesse ja paned need rüngad sinna külge. Vett saab seal läbi tulla ainult siis, kui vahetult augu kohalt laseb kivi läbi. kui ülevaltpoolt jookseb vesi aluskattele, siis tänu selle rõnga kõrgematele servadele, ei jookse vesi katsest läbi. sul on tuulutatav harjastihend ja nii saad katuse ära tuulutatud. Kui palju neid panna? kujutan ette, et 4-5 tükki ja allapoole. Eespool soovitatud vent restid viilu otstesse on muidugi ka väga hea lahendus Ma siiski natuke kahtlustan, et sul saab see vesi sarikatele hoopis ülevalt.

[Taavet2]

Tere,
Pöördun murega siiapoole, et äkki kellelgi on kogemusi ja ideid kuidas probleemi kõrvaldada.
Sa hiljuti vana maja ostetud, puitmaja tellis fassaad, teine korrus on pool korrus(viilualune), üleval on on ca 2m kõrgune külm pööning, kus on ca 50cm puistevilla.
Üleval nägin, et on trapets plekk, aluskate, aurutõke, 10cm villa, aurutõke, 5cm villa ja vist jälle aurutõke, siis kips ja viimistlus..panen mõned pildid.
Esimene aurutõke on suht tihkelt vastu katuse aluskatet ja on seal märguma hakanud, kohati terve viilu ulatuses.
Selline paigaldus ei tundu õige ja mis lahendusi tasuks proovida.
Märgin ära, et ilmselt see vill ja aurutõke pole vb kõige kvaliteetsemalt.
Ette tänades

[Taavet2]

Lisan pildid: