Juhtme valik maanduseta kortermajas?

[rhikvision]

Tere, taas ühe murega kokku põrganud. Valmistan ette ühetoalist korterit eilektriku jaoks. Sooned on freesitud, toosi augud puuritud, nüüd jõudnud juhtme valikuni. Mõnda kohta läheb 1.5mm2 ja teise 2.5mm2. Küsimus tekkis, aga juhtme valikul. Tegu on vanema tellisest ehitatud kortermajaga. Minu korterisse tuleb sisse juhe, kus on üks faas ja neutraal. Maandus puudub. Kas on mingit põhjust valida enda korteri siseselt 3g juhe 2g asemel kui maandust ei ole tegelikult kuhugi ühendada?

[jan]

"G" tähis tähendabki kollarohelise soone olemasolu. 3G värvid on pruun, sinine, kollaroheline. 3x seevastu pruun, must, hall. Sellist kaablit, mis algaks tähisega 2G, ei ole olemas.

Aga mis puutub algsesse küsimusesse. Loomulikult vea valmis ära, sest varem või hiljem läheb hoone el. süsteem rekonstrueerimisele. Siis on hea, kui ei pea lolle valikuid tagantjärgi kiruma. Samuti tasub uurida, kas koridori kilbis ei ole maandust olemas. Tasuks välja vahetada ka korteri ning kilbi vaheline kaabel kolmesoonelise vastu.

[Rabarebane]

Siin vast tasub ära mainida, et kui te maja pealt maandust üles ei leia, siis võid küll vedada maandussoonega kaablid, AGA kõik pistikupesad peavad by the book olema ILMA maandusklemmideta. Seega ümberehitamisel tööd tuleb ikka teha.

[jan]

Siin vast tasub ära mainida, et kui te maja pealt maandust üles ei leia, siis võid küll vedada maandussoonega kaablid, AGA kõik pistikupesad peavad by the book olema ILMA maandusklemmideta. Seega ümberehitamisel tööd tuleb ikka teha.

See on asjakohane märkus ning ma korra mõtlesin ise ka sellele, et kas mainin selle ära või mitte. Aga kuna küsimus oli ainult kaablite kohta ning küsija ise ei hakka (loodetavasti) ühendusi tegema, siis ei tahtnud vett sogama hakata.

[Kalvis]

Üldiselt tasub sellistel juhtumitel otsida maandamiseks sobivat maandurit, selle võib isegi leida. Juhtmed tuleb kindlasti maandussoonega ära vedada. Ühendamise jätad tulevikku juhtumil kui ei peaks õnne olema maanduri leidmisel.
Kogu see värk nõuab elektrikuga konsulteerimist, paljud asjad on näha kohapeal, siin on paljulahenduseline juhtum ja tuleb ette mõelda.

[kalmaarikalmer]

Isegi kui maandust ei ole, siis suurusjärk 200€ enamasti lubab selle kenasti valmis teha!

[Rabarebane]

Siin vast tasub ära mainida, et kui te maja pealt maandust üles ei leia, siis võid küll vedada maandussoonega kaablid, AGA kõik pistikupesad peavad by the book olema ILMA maandusklemmideta. Seega ümberehitamisel tööd tuleb ikka teha.

Selle koogel-moogeliga on selline naljaks lugu, et niiskete ruumide ja oluliste metallosade (ka põrandaküte) potentsiaaliühtlustus tuleks lisaks teha. Tekib küsimus, kas see jätta õhku või ühendada millegagi? Julgen väita, et normidest head bürokraatlikku lahendust ei leiagi.

Järgmine variant oleks sellise PE-ga ühendamata korteri juhistikku käsitleda TT-na. Sellel teadupärast võib maandustakistus olla suurem nii, et kuivades ruumides oleks puutepinge alla 50 V 30 mA juures ja paigaldada korteri sisendile 30 mA RVK (võib ka suurema vooluga olla, kui sekundaarse maanduse takistus on teada). Nii, et mõtlemise koht. Vanasti ühendati pesumasina korpus veekraaniga.

/---/

Pika jutu kokkuvõte, kui PE-d ei saa ühendada, tuleks projekt proovida lahendada TT-na. Nüüd tekib küsimus, kust sellele maandus võtta? Teadupärast metalltorusid enam kasutada ei tohi. Või siiski? Näiteks, äkki ongi sama potsentsiaaliühtlustus "kogemata" ka maanduseks?

No TT nõuab ju ikkagi lokaalset maandust, ilma selleta on potentsiaaliühtlustuse põhiliseks efektiks see, et kui varem sai särtsu mõnest metallosast, siis nüüd saab igast

Veetorude külge maandamine on kindlalt keelatud, esiteks ei tea sa kunagi, mis hetkel sinna kuhugi mõni plastjupp vahele pannakse ja ei ole ka viisakas oma lekkevooluga naabrimutti ära tappa. Ise tehes võtab tegija kogu vastutuse, aga paberitega elektrik vast ei soovi riskida süsteemiga, kus maandus on põhimõttel "loodetavasti on mõni toru majas maaga ühenduses".

Muidugi oleks maailm ilus, kui saaks alustada väljaehitamist õigest otsast, ehk siis alajaam->kortermaja->korter. Teisipidi tehes tulebki leida kompromisse. Siiski mõistlik oleks proovida kasvõi kortermaja püstaku kaupa kilbid korda teha, mitte nii, et iga korter hakkab ise püstakust oma keldriboksi maandust vedama ja kaevama.

[Rein Sa]

Tekkis küsimus: miks peavad olema pistikupesad ilma maandusklemmita, kui juba vedada vastavad juhtmed pesasse, siis oleks maandusklemmid lihtsalt maandusjuhtme pikenduseks? Eesti Energia veab ka majja kaablid, millel vaid üks ja sama ots nii nulli kui ka maanduse jaoks. Ja kui ta paneb ilma maanduseta pistikupesa, kuidas saab siis kasutada seadmeid, millel on maandusega pistik, mul näiteks kõigi arvutite pistikud maandusega, kas siis ei saagi arvutit kasutada? Jne.

[võhik]

Mina panin 13 aastat tagasi oma sauna kunagi lõpumüügist saadud mitmekohalised maanduseta pistikupesad, mille sisud/alused olid universaalsed - ehk siis maandusjuhi ühendamise klemmiga - ja ühendasin need maandusjuhid ära kah... St kollaroheline maandussoon jookseb algusest lõpuni katkematult.
Kui tahaks nüüd maandusjuhiga pesi, siis piisaks vaid nende katete vahetusest, aga :
-esiteks - eraldi neid katteid ei müüda,
-teiseks - pole ka vajadust tundnud - ruum on kõigist kuuest küljest 100 % puit (aknaklaasi on küll kah)

[Rabarebane]

Tekkis küsimus: miks peavad olema pistikupesad ilma maandusklemmita, kui juba vedada vastavad juhtmed pesasse, siis oleks maandusklemmid lihtsalt maandusjuhtme pikenduseks? Eesti Energia veab ka majja kaablid, millel vaid üks ja sama ots nii nulli kui ka maanduse jaoks. Ja kui ta paneb ilma maanduseta pistikupesa, kuidas saab siis kasutada seadmeid, millel on maandusega pistik, mul näiteks kõigi arvutite pistikud maandusega, kas siis ei saagi arvutit kasutada? Jne.

Jah, ei saagi legaalselt (loe: elektriohutult) kasutada seadmeid, mis eeldavad maanduse olemasolu.

[Rabarebane]

No TT nõuab ju ikkagi lokaalset maandust, ilma selleta on potentsiaaliühtlustuse põhiliseks efektiks see, et kui varem sai särtsu mõnest metallosast, siis nüüd saab igast

Mis jutt see on, kui kõik juhtivad osad sama pinge all (potentsiaaliühtlustus tehtud)? Teiseks, kui oled isoleeritud, siis katsu madalpinge faasijuhet, midagi ei juhtu. Tundub, et sa ei jaga elektriVOOLUST matsu? Kui selle selgeks teed, et inimest tapab vool, mitte pinge, palun tee oma jutt ümber.

Ole rahulik, jagan piisavalt. Millest tuleneb eeldus, et isik on isoleeritud? Millest tuleneb eeldus, et potentsiaaliühtlustus konkreetses kohas ehitatakse välja viisil, mis tõesti kaasab "kõik juhtivad osad" ja mitte ainult need, mida hetkeremondi käigus on mugav ühendada?

Järgmine küsimus, miks kirjutad võimalikust naabrimuti tapmisest, kui ma kirjutasin, et on paigaldatud sisendile RVK? Tuju genereerida pahatahtlikku jahu?

Sest 95% juhtudest ei ole sellistel lahendustel mingit RVK-d ees ja ka esialgses postituses ei olnud seda mainitud.

Mis puudutab veetoru külge maandamist või tema külge potentsiaalühtlustuse ühendmist, siis mida arvab elektron ahelast maandur>potentsiaaliühtlustus>veetoru>vundament>Maa? Kas temale on võimalik selgeks teha, et nüüd kobigu maandurisse, mitte veetorru? Kas selliste torude ühendamisel maandurite külge on üldse võimalik teha ranget vahet maanduril ja potentsiaaliühtlustusel?
Lisaküsimus, kas lokaalne (näiteks vannitoa) potentsiaaliühtlustus on parem või halvem tema puudumisest?

Tõsiselt? Maanduri eesmärk on tagada maanduse töötamine. See, et mingi veetoru mingil hetkel maandurile konkurentsi pakub, ei ole asjakohane argument, EELKÕIGE kuna ei ole tagatud, et veetorustik on ja jääb maaga galvaaniliselt ühendatuks.

[Küülaline]

Kogu see värk nõuab elektrikuga konsulteerimist

Ma soovitan siiski elektrikke vältida. See juhtum nõuab natuke põhjalikumaid (inseneri)teadmisi. Nagu siit vastustest ka lugeda on.

[ping]

------------ , kas potentsiaaliühtlustuse puudumine sellises ruumis on parem, kui potentsiaaliühtlustus tehtud, kuid maanduriga ühendamata? Mind huvitab hetkel see vastus, muud jahu ma ei viitsi jätakata. Ehk teema on kolla-rohelise juhi põhifunktsioonist: Protection.

Kui võrku on ühendatud mahtuvuslikult sidestatud häirefiltritega elektriseadmed (arvuti, telekas, soojapump,jne.) siis lahti ühendatud PE juhtme korral tekkib PE juhtmesse 1/2 faasipingest.
Kui nüüd sellisesse ( isoleeritud PE´ga) võrku ühendada näiteks metallkorpusega elektripliit või pesumasin, siis selle isoleerimata metallosad saavad ka 1/2 faasipingest.
Samal põhjusel on ka keelatud, teatud elektripaigaldistes potensiaaliühtlustuse kasutamine. (Kuna see keeld (meditsiinitehnika) väljub antud teema raamest, siis seda ma lähemalt ei käsileks.)

[suvaline]

Kogu see värk nõuab elektrikuga konsulteerimist

Ma soovitan siiski elektrikke vältida. See juhtum nõuab natuke põhjalikumaid (inseneri)teadmisi. Nagu siit vastustest ka lugeda on.

Mul on naaber ... ee... p ... pime ja või pärasoole arst, kõlbab?

[ping]

Kui võrku on ühendatud mahtuvuslikult sidestatud häirefiltritega elektriseadmed (arvuti, telekas, soojapump,jne.) siis lahti ühendatud PE juhtme korral tekkib PE juhtmesse 1/2 faasipingest.
Kui nüüd sellisesse ( isoleeritud PE´ga) võrku ühendada näiteks metallkorpusega elektripliit või pesumasin, siis selle isoleerimata metallosad saavad ka 1/2 faasipingest.

Nõus, sama eelduse tõin ka mina varem sisse, kuid objektiks oli pesumasin. Siit saab siis edasi küsida, kas sellise toitefiltriga seade tuleks jätta ilma potentsiaaliühtluseta, kui maandust pole võimalik ühendada ja kui puuteulatuses on teisi juhtivaid (isolaatorid ei puhu pilli!) asju, mis võivad olla erineva, näiteks Maa-lähedase pinge all? Ja mis siis, kui sama pinge kolib lokaalse PE kaudu ka kööki, kui köögis on ka juhtivad asjad sama pinge all? St ka tema on sama potentsiaaliga. Vool tekib, kui on pingeerinevus (potentsiaalide vahe).
Ise arvutasin, sain 2 paralleelse 0,05 (kokku 0,1) mikroF konde mahtuvustakistuseks 50 Hz puhul 32 kOhm. See teeb 110 V (pool faasipingest) puhul korpuse vooluks Maasse (kui oleks ühendatud) 3,5 mA. Kui inimene peaks sinna ahelasse jääma, kujuneks teda läbiv vool 2 takisti (1 on lisaks mahtuvustakistus, teine aktiivtakistus, st neid summeerida tuleks vektoritena) jadaühendusest, st oleks sellest numbrist väiksem. Ohtlik ei ole, kuid võib olla ebameeldiv. Küsimus siin ei olegi ohu elimineerimsiest, vaid võimalku puute korral ebameedivuse vähendamisest. Värskendan mälu, et toiteliini või kõigi tarbijagruppide ees oleks vältimatult ka 30 mA RVK(-d) või osade puhul ka 10 mA.

Numbrid ei valeta aga kui käed on läbivettinud, siis on ka veoauto (24V) starteri pealt akujuhtme lahtikeeramine "ebameeldiv", mis kuiva käega keerates on uskumatu.