30mm soojustust asendab 230mm villa

[vmb]

sattusin sõbraga soojustuse teemal vaidlema ja nüüd olen hämmingus, on see ulme või tõsi kes viitsib uurib ise lähemalt ja huvitav oleks kommentaare lugeda. Tekkisid peale video vaatamist mõned küsimused - külmasillad kokkusurutud kohtades ja midagi tuhaploki sarnase ruumi soojustamine seestpoolt Ehk asi selles, et tundub, et materjal kasutuses soojadel maadel Aga ikkagi 30mm - 230mm??? Olgu kuis on, ehk kommenteerite aga enne süvenege asjasse. Siin siis lingid ja sealt edasi ka video paigaldusest ja PDF materjalist
http://www.ehitusinfo.ee/index.php?id=71,4151,0,0,1,0
http://www.cicainnovation.eu/
http://www.just-insulation.com/super10.html

[vmb]

juba vähe liialdasin või oli kusagil lk nii kirjas, siit lingilt ütleb, et asendab 210mm villa

[vmb]

jajaa, nüüd leidsin ka hinna http://interbauen.com/soojust-peegeldav ... 30876.html

[murmet]

Olen ise ka puht sportlikust huvist selle materjali kohta käivat infi jälginud/otsinud.EE okt. ehituslisas on Aivar Nõmmiku artikkel selle materjali kohta. Huviga ootan põhjanaabrite märtsikuus lõppevate praktiliste katsete tulemusi. Hind on muidugi aga kui see asi ennast ka õigustab, siis mõnedes sõlmedes teeks ta pusimise lihtsamaks küll.

[LEIDSIN]

Enam-vähem samasugune materjal,kuid 5 korda soodsam:
http://www.valgemer.ee/Penofol/Penofol.html

[viljar]

Enam-vähem samasugune materjal,kuid 5 korda soodsam:
http://www.valgemer.ee/Penofol/Penofol.html

Kas tõesti? Ühel on soojusjuhtivus 0,19 ja teisel 0,38 Mina saan aru, et see penofol on lihtsalt vaht millelel on heade peegeldusomadustega foolium peale kleebitud aga ega ma pole mingi ekspert ja ei tea ei ühest ega teisest tootest rohkem, kui tehnilistest andmetest välja lugeda on.

[High-Q]

üks asi on soojuse/jaheduse hoidmise võime, st soojuse mittelaskmine välja ja jaheduse mittelaskmine sisse.
teine asi on mürasummutus ja reaalne kasutusvõime.

minu meelest ei ole sellel materjalil olulist kasutusala, v.a vanad renoveeritavad ruumid, kus juba seinad olemas, aga soojust ei pea ja ruumi raisata paksule villa/vahtplastile ei ole.

välissein peab niikuinii paks olema, et lisaks soojahoidmisele müra summutaks ja puitkarkassi puhul kasutatakse siiski jämedaid prusse (karkassimaterjal 10-20cm sügavusega, sõltuvalt otstarbest a la sarikad, püstpostid, vahelaed, vaheseinad jne), mida niivõinaa soojustusega vaja täita. sa ju ei taha, et iga akna tagant läbi sõitev auto sind öösel ärataks, olgugi, et maja soe?

[vmb]

Olen nüüd sportlikust huvist juba vast kümneid tunde kulutanud selle materjali andmete uurimisele kulutanud . Hind on muidugi jube - m2 ca 5-6 korda kallim, kui sama soojustusega (20cm) klaasvill ! Paigaldusaeg (kulud,mugavus) olulise väiksem. Vaatasin ka juurdelisatud paigaldusjuhise videot, kus tõenäoliselt ikka reaalsete majadega tegemist, mitte reklaamfilmiga. Sertifikaadid (2006a.) olemas EU poolt aksepteeritud sertifitseerija poolt, hulgaliselt laboriuuringute andmeid saadaval. Lisaks villade laborilambdale antud ka reaalsed mõõtmistulemused. Küsimusi muidugi tekitab aga äkki ongi tõsi Mürasummutuse kohta ka mingid numbrid olemas, millest ma veel aru ei saa ja ainult paksust arvestades ei julge midagi arvata, konstruktsioonil neid erinevaid kihte ju mitmeid (välisvooder, siseviimistlusplaat, õhuvahed) Huvitav, et peale müüginumbrite pole seda materjali reaalselt näinud (Soomes,Rootsis, Norras), kas asi hinnas või selles, et liig uus leiutis alles.

[viljar]

See materjal on müügis näiteks Tallinna ESPAKis. Rull seisab üldehituse osakonnas nurgas püsti mingite reklaamsiltidega. Katsudes ongi enamvähem selline, nagu pildi pealt paistab. Kahelt poolt fooliumiga pehme matt. Kes huvi tunneb võib katsuma minna
Ise mõtlesin, et sellise soojustusmaterjaliga on väga hea teha katusealuseid ruume nii, et sarikad seestpoolt nähtavale jäävad. Muud head uue ehitise tegemisel nagu ei oskagi koheselt välja mõelda. Vana renoveerimisel muidugi tulevad õhukese soojustusmaterjali eelised koheselt välja.
Hind jah on krõbe. Samas paigalduslihtsusega enamvähem õiges suhtes.

[vmb]

siiski tuleks ära mainida, et esialgne ruumi kokkuhoid on pisut eksitav - paigaldusjuhised ü�evad, et mõl�ale poole materjali peab jätm�25mm õhuv�e ! See teeb siis ikkagi 8cm ruumikadu, mis on siiski 3 korda vähem �ma soojustusvilla paksusest.
Jah poes on ta olemas aga ühelgi�bjektil pole kuulnud kasutatavat.

[restauraator]

Kui ma ei eksi, siis Nurgakivis juba näitas kuda sellega lage soojustada...

[Rommel]

Kui ma ei eksi, siis Nurgakivis juba näitas kuda sellega lage soojustada...

Just,just

[Külaline]

Tere. Kui lihtne on lollitada inimesi mingi "superhea" tootega"!! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[vmb]

Lp.Alar, kas tohib küsida, kui palju oled süvenenud seda materjali tutvustavasse infosse? Nagu esimeses postituses näha, saatsin sõbramehe esimese hooga ka kuupeale, seda juttu kuuldes, hiljem pidin vabandama, kuna ümber lükata polnud neid materjalitootja kodulehe andmeid millegagi.

[taastaja]

vmb
Alar on sulle ühes teises foorumis(KK) juba vastanud

[vmb]

vabandust, leidsin selle teise foorumi, kus küll ei olnud vastuseid vaid küsimused, millele mina küll vastata ei mõista. Leidsin mingi serdi, ma ei tea kas seda usaldada ja kuidas neid saadakse, ilus näeb välja küll http://www.cicainnovation.eu/bvqi.jpg
Siin on ka selle kohta igasugu katsetuste materjale http://www.tri-isosuper10.co.uk/files/j ... triso.html
Lõppudelõpuks ega ma pole selle materjali müügimees, et teda ülesse kiita vaid püüan aru saada millega tegu. Veits nagu uskumatu ka see, et paned kusagil kuuriall mingid 19 kihti kokku ja saad kusagilt sitsiilia mafioosodelt võlts serdi, nett kõiksugu numbreid täis ja tulemuseks, et puhta bluff Ok, püüan selle materjali ära unustada.
Mida soovitate, kas võtta vabandused sõbrale tagasi viidates Hr. Alarile

[Külaline]

Tere. Alar pole mingi pühak, et temale viidata. Kui keegi mingi tõeliselt revolutsioonilise toote või konstruktsiooni välja töötab, siis selleks, et seda praktikas kasutama hakataks tuleb see kõigepealt vastavatele uurimisinstituutidele testimiseks saata. Selleks võivad olla mitmed autoriseeritud instituudid, Saksamaal on neid mitu, tuntuim Berliini Ehitustehnika Instituut või Frauenhofer Instituut, Soomes VTT. Eks mujal maadelgi on nad olemas, aga kuna katseseadmed on väga kallid, siis igasugune nurgatagune kuurilabor neid endale osta ei jõua. Kui instituutides on toode oma vastavad testid läbinud, siis on lootust, et seda toodet hakatakse kirjeldama ka eriala ajakirjades ning seejärel jõuab info ka käsiraamatutesse. Kui toode on selle kadalipu läbi teinud, siis võib tarbija olla kindel et ta saab selle, mida talle on kirjeldatud. Tarbija usaldab nüüd sõltumatut instituuti, kellel on ka ülesanne olla tarbija poolel. "Superhead" tooted sellist kadalippu läbi ei tee, vaid suunatakse otse tarbijale (abimeheks vahel nurgalaborid, kes saavad just sellise resultaadi, mis tootjale vajalik), kusjuures sellega kaasneb osav ja ilus reklaam. Sihtgrupp on siis mitte Saksamaa või Inglismaa või Sveits, kus insenerid kohe kisa tõstaksid vaid insenerlikus mõttes "kolmandate" riikide liberaalse majandusega tarbijad. Selles mõttes on Eesti suurepärane riik, et meil puudub praktiliselt igasugune insenerlik sõltumatu sekkumine blufftoodete sissetoomisele, otsuse teeb ehitusinseneri hariduseta juuksur, bussijuht, müüja... Meile sobib ka igasugune klantspaberil sertifikaadi välimusega paber, mida siis kummardama asutakse. Inimesed ei loe neid serte ja ei saa aru, et need serdid räägivad teemast mööda, nad üldsõnalised , a'la "see firma on oma kvaliteedinäitajate kõrgeimal tasemel jm.". Soojusjuhtivuse mõõtmiseks on kehtestatud Euroopas vastav norm. Iga sertifitseerimisasutus peaks toodet testima selle normi järgi. Antud toote sert ei kirjelda, et ta kasutas soojusjuhtivuse testmisel konkreetset normi, samuti pole ka ühtegi konkreetset katsetulemust. On aga igasugust teemasse mittepuutuvat pläma. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

[Lugeja H]

Olen kuskilt kuulnud,et seda matjerjali kasutatakse lennukitööstuses -sellega siis kõik kahtlused tema soojapidavuses,mürasummutamises ja sertifikaatides peaks olema OK.

[vmb]

Selle poolt olen minagi, et "olen kuskilt kuulnud" ei maksa küll mitte midagi Googlest seda küll ei leia, küll aga hulgaliselt materjale vanades EU riikides kasutamise kohta tavaehituses, õige vähe (peaegu üldse mitte) veel nn. kolmandates riikides (kaasaarvatud Eesti).

[Vaim Tuulel]

See toode on levinud eelkõige prantsusmaal, seal ka tema tootjad ja väljatöötajad. Esialgne sihtgrupp ei olnud eramuehitus, aga kuna kõik näitajad on tõesti head, kõlbab ehituses kasutada küll. Serdid vastavad tõele. Parameedikute soojustekk on ju ka ainult tükikene peegelkilet. Ja EU turult saab teda peaaegu normaalse hinnaga.
parimat A.

[tarm_]

Tere!

Tõstatan vana teema. Ootan huviga kõigi kommentaare, kes on kokku puutunud selle soojustusmaterjaliga (http://www.cicainnovation.eu/)
Toode tekitas paar aastat tagasi ehitusfoorumites elevust, aga viimasel ajal pole sellest enam midagi kuulda.

Korteriostul puutusin kokku ühe Tallinna Kalamaja pööningukorteriga, mis oli soojustatud ainult Triso Super'iga. Küttearved olid muljetavaldavad, aga kahtlen siiski väga 3cm soojustuse praktilisuses eesti kliimas.

[rokikas]

Tere. Alar pole mingi pühak, et temale viidata. Kui keegi mingi tõeliselt revolutsioonilise toote või konstruktsiooni välja töötab, siis selleks, et seda praktikas kasutama hakataks tuleb see kõigepealt vastavatele uurimisinstituutidele testimiseks saata. Selleks võivad olla mitmed autoriseeritud instituudid, Saksamaal on neid mitu, tuntuim Berliini Ehitustehnika Instituut või Frauenhofer Instituut, Soomes VTT. Eks mujal maadelgi on nad olemas, aga kuna katseseadmed on väga kallid, siis igasugune nurgatagune kuurilabor neid endale osta ei jõua. Kui instituutides on toode oma vastavad testid läbinud, siis on lootust, et seda toodet hakatakse kirjeldama ka eriala ajakirjades ning seejärel jõuab info ka käsiraamatutesse. Kui toode on selle kadalipu läbi teinud, siis võib tarbija olla kindel et ta saab selle, mida talle on kirjeldatud. Tarbija usaldab nüüd sõltumatut instituuti, kellel on ka ülesanne olla tarbija poolel. "Superhead" tooted sellist kadalippu läbi ei tee, vaid suunatakse otse tarbijale (abimeheks vahel nurgalaborid, kes saavad just sellise resultaadi, mis tootjale vajalik), kusjuures sellega kaasneb osav ja ilus reklaam. Sihtgrupp on siis mitte Saksamaa või Inglismaa või Sveits, kus insenerid kohe kisa tõstaksid vaid insenerlikus mõttes "kolmandate" riikide liberaalse majandusega tarbijad. Selles mõttes on Eesti suurepärane riik, et meil puudub praktiliselt igasugune insenerlik sõltumatu sekkumine blufftoodete sissetoomisele, otsuse teeb ehitusinseneri hariduseta juuksur, bussijuht, müüja... Meile sobib ka igasugune klantspaberil sertifikaadi välimusega paber, mida siis kummardama asutakse. Inimesed ei loe neid serte ja ei saa aru, et need serdid räägivad teemast mööda, nad üldsõnalised , a'la "see firma on oma kvaliteedinäitajate kõrgeimal tasemel jm.". Soojusjuhtivuse mõõtmiseks on kehtestatud Euroopas vastav norm. Iga sertifitseerimisasutus peaks toodet testima selle normi järgi. Antud toote sert ei kirjelda, et ta kasutas soojusjuhtivuse testmisel konkreetset normi, samuti pole ka ühtegi konkreetset katsetulemust. On aga igasugust teemasse mittepuutuvat pläma. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Euroopas analoogsete materjalide tootjaid oma kümmekond. Kõik vastab reklaamile, lihtsalt hind paneb asjad paika.

Aastakümne eest oli see ka üle lombi popp teema. Tänapäeval enam mitte. Põhjusega.
Sellise materjali tegelik hind on tühine võrreldes müügihinnaga.

Emotsionaalselt on ju see arusaadav. Lubatakse imeasjad kokku ja ollakse õndsad.
Väga tore on uskuda, et kõik rahvusvahelistes ettevõtetes töötavad materjaliteadlased
on kurjad ja südametunnistuseta. Arendavad aastakümneid edasi tavapäraseid materjale;
sisimas teavad püha mullikile ülemust kõige maise üle; püsivad vakka. Igatahes. Samuti
on ju igati usutav ilmsüüta neitsite ohverdamisest tulenev saagiküllus odrapõllul ja eduline
vihma manamine püha Birgita sääreluu ning vinnutatud nugise põrna kiire hõõrumise abil.

Üks Saamuel Pliuhkamlik küsimus tuleb selle peale kohe meelde; see Eesti vigadest.

Siin on üks aimeartikkel, näituseks:
http://www.healthyheating.com/Page%2055 ... dg_sys.htm

viewtopic.php?f=11&t=31040
Põhimõte on neil kõigil ilmselt sama. "Püga lammbaid"

[Külaline]

Kõlab natuke kommertstekstina, aga tasub läbi lugeda http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20100419&ID=227814

"Ka Muinsuskaitseamet on andnud heakskiidu Triso kasutamiseks – vahel lihtsalt ei ole võimalik kasutada muid materjale kui õhukest reflektiivset soojusmaterjali. Tulevik on ruumi kokkuhoius ja materjalide efektiivsuses ning ajaloolise hoonemahu säilitamises"

[rokikas]

Mitte ainult ei kõla vaid ka on tegemist puhtalt kommertstekstiga.
See on nüüd jälle juhtum kus oleks vaja tarbijakaitseameti poole pöörduda. Kui nad küsiks eksperthinnangut näiteks siit http://www.ttu.ee/et siis saaks ehk ka adekvaatsema info sellest millega tegu ja kas teised soojustusmaterjalide tootjad võivad püha mullikile maaletulemise tõttu pillid kotti pakkida. Või äkki oleks selle promojatele hoopis vits vaja võtta pettuse ning hämamise eest.
Igatahes mina oma rumaluses nende juttu ei usu ning kellegile ei soovita oma raha neile viia.

[klaasimees]

võtame näiteks meile teadaoleva materjali:
EPS mahukaalu moodustab 98% osas õhk, ülejäänu on polüstüreen. Teadaolevalt on õhk parim soojusisolaator kui ta on pakitud mikropooridesse, et ei tekiks soojusenergia konvektsiooni.
nimetatud materjalist veel väiksema tihedusega (küll mitte oluliselt) on nanotehnoloogial põhinevad aerogeelid. Võib-olla tulevikus saame sellest omale väga soojapidavad klaaspaketid. Aga sinnamaale tuleb veel elada ja see on teine jutt.

nüüd mingi 30mm paksune mumbojumbo asendab 210mm paksust EPS-i? Mnjaa, kisub sinna pesupulbri intelligentsete molekulide sektorisse.

Ega see et mõni arhitekt kiidab ja projekti sisse kirjutab, see on sama keiss nagu teatud arstid teatud tootja/hulgimüüja ravimeid välja kirjutavad et mitte öelda rangelt soovitavad. Ja enese kaitseks on nad valmis näost/sulest välja ajama sellist tuftaad et vaju või maa alla.