Palun nõuandeid korstnapitsi tegemiseks.

[jorq]

No asi selgem vähe! Varem oligi ilus korralik nikerdustega pea 90a vanune korsten aga eks aeg tegi lõpus oma töö ja hakkas lagunema. Lammutades mõned kivid olid omavahel ikka väga kõvasti koos ja haamriga tagumine neid eriti ei heidutanud. Sai silikaadist uus pits tehtud aga seal mõned kivid selle kuue aastaga ämblikuks muutunud. Varsti aeg uut ja ilusamat (originaalilaadset) asemele laduma. On kodus mingi kogus erimõõdulisi õigeid eelmise vabariigi punaseid (pigem lillakad) olemas küll aga vast mitte nii palju, kui vaja.

Kindluse mõttes panen mõned lingid. Need on siis reaalselt need tellised, mis võiksid/peaksid korstnapitsis vastu pidama?

https://interbauen.ee/viimistlusauktell ... 65-tk.html

https://interbauen.ee/terca-kasitisvorm ... 450tk.html

Ühtegi ilusat KVT (punakas-pruuni kirjut) hetkel silma ei jäänud netiavarusest.
Selle "õige" Lode kohal on ka küsimärk, et milline neist siiski see õige ilmastikukindel (F2) punane on? TT120? VTT 120 Janka? Samas värvi tõttu jääb Lode enda valikust välja niikuinii aga hea oleks teada ikkagi. Kõigil meil!

Kurb tõsiasi on see, et ehituspoest uurima minnes, ei pruugi Sa õige tootega koju minna.

[ahjuke]

linkidel jah õiged kivid,espakist ostes olen küll lode korstna kivi küsinud,aga minuteada lodel kõik sama ja espak vast müüb ikka õiget asja konkreetse töö jaoks.

[Kalvis]

Mine käi ringi ja vaata! Pooled korstendest on aketud plekiga. Loomulikult nagu kord ja kohus ette näeb.

[Keskmine]

Vanad tellised on tõesti savist ja lisanditest! Olenevalt põletusastmest kasutati korstnapitsis just ülepõlenumaid ehk pisut klaasistunuid. Tänapäevased on mingid ökomoodustised liivast lubjast,natuke võib olla ka savi+ kurat teab millest !!

[Keskmine]

Ja veneaene silikaat (mis kestis) tegi kirkaga kilks-kõlks, praegune kõmm-tümm! Järjekordne säästuöko.

[ahjuke]

Mine käi ringi ja vaata! Pooled korstendest on aketud plekiga. Loomulikult nagu kord ja kohus ette näeb.

jah ja nendel pooltel on tuleohtlikud varemed plekkide all.Isegi kasutusluba ei saa plekitatud korstnaga,eemaldad siis saad,aga eks iga üks teab ise mida oma varaga teeb.Ja teen ettepaneku päästesse siis need eemaldatakse.Pääste ei saa kohustada plekke eemaldfada kui need lubatud oleksid!

[sisalikneemo]

Lodel on pruun kivi ka olemas lode brunis, on ka f2 olen nendest päris palju ladunud. Käsivormiga ole ettevaatlik, kui sisu sees pole ei anna välismüüritis norm laiust kätte. Standard annab 120 mm korstna seina paksuseks, kui on laotud müüritiskorsten.

[gamla]

avastasin,et nõu küsiti kolm aastat tagasi,arvatavalt on korstnapits ammu tehtud

[Kalvis]

Ära külva paanikat. Kasutusload kenasti olemas... Kõik aktid korras. Kaevata pole mõtet, kui allkirjad all.
Ära põe paranoiat.

[ahjuke]

Teine variant on küll ahjutellis

Soovitad ahjutellisest pitsi teha?Serti oled vaadanud lugenud?Mõeldud kasutamiseks hoone sees mitte väljas!.
See,et pääste on pudeli või raha eest terved uusarendused kusagil kabinetis vastu võtnud ei tähenda et need ka nõuetele vastavad!
Oli juhus kus terve elurajoon päästel vastu võetud,pühkijad puhastanud ja korras võib kütta aktid omanikul olemas.Sauna metall moodul vastu puittalasi ja mina seda läbi ei lasknud ja ettepanek.Kõik kelle allkirjad all võeti letti ja kogu rajoon läks ümber ehitamisele.Pooltel majadel mis vastu võetud pitsid 50 cm üle harja nagu vene ajal ja vastab nõuetele ?Mina vähemalt küll käin ja rooman ka pööningud läbi ja vaatan kas on korras.

Ja mida need plekid ümber annavad?mitte midagi,sitalt laotud laguneb samamoodi,kui puhasvuuk ei meeldi krohvi ära ja võrk alla,krohv hoiab ka kehvalt laotud korstna koos ja kivid ei tule lahti.

[Kalvis]

Kuidas sa täpselt 180 kraadi asjast tahad valesti aru saada.
Kinnitan jätkuvalt, et paljast ahjutellisest ei tasu isegi korstna otsa laduda, tühi töö ja vaev - need korstnaotsad lagunevad 1 aastaga kasutuskõlbmatuks. Tuleb kasutada selle asemel välitingimustes olevat tellist. Odavad nad pole aga mingi tappev hind ka mitte. Testitud - välitingimusega tellised peavad korstna otsas vastu. Samamoodi tsaariagsed ja mitmed EV aegsed vanad tellised.

Kuid on üks võimalus kasutada ahjutellist - selleks kaetakse korsten tulekindla villaga ja tehakse välitingimustele kaitsev plekkkest ümber. Just plekkkest kaitseb tellist vee eest (need kurjad välitingimused), samas plekk ei põle. Villa ülesanne on hoida tellist soojas, et kütmise ajal ei kondenseeruks lõõrile kondentsi. Ja võin kinnitada, et just sellise kooslusega peab korsten plekkkestas hästi vastu.

Sa teinekord kisa asemel paku oma sobivaid lahendusi.

[sisalikneemo]

Selle katmisega ei tasu liiale minna müüritiskorsten peab olema minimaalselt kahest küljest jälgitav terves ulatuses. Teine asi on moodulkorstnad, seal on tootja vastutus. Ei tasu seda klientidele soovitada.

Korsten (v.a metallkorsten) peab olema paigaldatud selliselt, see on täies pikkuses vähemalt kahest küljest
jälgitav, v.a vahelagedest läbiviigud, evs-812-3:2018

[ahjuke]

Pitsi soojustamine aitab vanas soojustamata majas kus pidev tuli all.Tänapäeva kaasaegsed majad kus köetakse vähe ja harva ei jõuagi see korsten üles soeneda ja eriti katusel ja ka soojustatud korstnad pigised ja laguneb see ilmastikukindluseta kivi pitsis väga kenasti seal.

[motamees]

...Korsten (v.a metallkorsten) peab olema paigaldatud selliselt, see on täies pikkuses vähemalt kahest küljest
jälgitav, v.a vahelagedest läbiviigud, evs-812-3:2018

Kui nüüd juriidiliselt vaadata, siis on plekiga kaetud pits vaadeldav neljast küljest. Vaja ainult august sisse vaadata. 80cm paistab sealt ära küll.

[ahjuke]

...Korsten (v.a metallkorsten) peab olema paigaldatud selliselt, see on täies pikkuses vähemalt kahest küljest
jälgitav, v.a vahelagedest läbiviigud, evs-812-3:2018

Kui nüüd juriidiliselt vaadata, siis on plekiga kaetud pits vaadeldav neljast küljest. Vaja ainult august sisse vaadata. 80cm paistab sealt ära küll.

Ega ikka ei näe küll,sel suvel mitmed plekid eemaldatud koos omanikuga ja plekkide all praod ja omanik saab ise ka aru,et nii edasi ei saa minna ja uus pits vaja.

[xxxxxxx]

Mina olen oma valdustes olevatele silikaadist korstnapitsidele plekist sisud hiljem ülevalt sisse lükanud. Just üks kahelõõrilisest korstnapitsist, mis ulatub 2 m katusest välja läks üks pool kütmisel tumehalliks(märgus). Selle põhjustas pliidi jahtunud suits. Selle kõrval oleva vendilõõri välispind oli ikka silikaadi valge. (Kunagi sai pildid ka siis pandud)Lükkasin ise kokku keeratud toru ülevalt korstna külma ossa. Peale seda on korstnapits normis.

Vanal majal, mille korstnapitsi silikaat juba alla varises sai uus silikaadist pits laotud. Korralik betoonplaat peale valatud ja see plekist kaarega kaetud. See korsten sai suitsu, mis algas Pioneer pliidist läbi ahju lõõride korstnasse. Selle silikaadi välispind lagunes juba esimise talvega...Eks ma siis tõin veel ämbriga sealt ümbert silikaadi tükke alla ja krohvisin selle pinna korralikult jämedaks tagasi Pitsi sisse kantisin meetri pikkuse pekist torujupi ja asi jäi kestma. ....ja kui keegi seda korstent seest vaadelda tahab, siis palun - sisu käib vabalt välja.

taastaja

[ahjuke]

Lõõridesse tulebki hülsid ehk torud panna kui soovime,et pits kestaks.Pitsi tervisele hinnang välisel vaatlusel ja korstnasse vaadates näeb kui must korsten on ja kas ikka tava harjaga sai puhtaks või tuleb pigi ja paakunud tahma eemalduseks võtta kasutusele karmimad riistad.Selleks,et korstnasse vaadata saaks peab katus olema lihtsalt avatav,aga paraku pleksepp sellist eriti teha ei oska ja siis ongi seis plekid ümber ja mitteavatav katus peal ja anna hinnang kuidas tahad ehk ei saagi anda.Topitakse ka selliseid katuseid peale kust käsigi vahele ei mahu.

[pikk88]

Lõõridesse tulebki hülsid ehk torud panna kui soovime,et pits kestaks.Pitsi tervisele hinnang välisel vaatlusel ja korstnasse vaadates näeb kui must korsten on ja kas ikka tava harjaga sai puhtaks või tuleb pigi ja paakunud tahma eemalduseks võtta kasutusele karmimad riistad.Selleks,et korstnasse vaadata saaks peab katus olema lihtsalt avatav,aga paraku pleksepp sellist eriti teha ei oska ja siis ongi seis plekid ümber ja mitteavatav katus peal ja anna hinnang kuidas tahad ehk ei saagi anda.Topitakse ka selliseid katuseid peale kust käsigi vahele ei mahu.

Nüüd ajad sa küll kõik ühte patta kokku. Kui katus pole pealt avatav siis pole vast ikka viga plekksepas vaid tellijas, kes ei taha õiget asja tellida vaid teatab, et selline jura käib küll väga hästi. Kui asi peaks olema plekksepas siis tegemist juba soss-sepaga mitte plekksepaga.

[ahjuke]

Kui kodanik tellib ahju pottsepalt siis ikka pottsepp on see kes peab teadma nõudeid,niisamuti korstnaga.Niisamuti on ka iga ala spetsialistiga ja samuti plekksepp peab teadma nõudeid mitte koduperenaisest klient.Mul oli kunagi koostööpartner plekksepp,tegi sitta ja mina oma kuludega pidin tema eest kliendile garantiid teostama,saatsin piix ja nüüd teen ise ja pikemad kui 1,5m lasen tootes teha,sest nemad vähemalt teevad nii nagu peab,teistele tuleb projekt ette teha ja siis ka keeravad sita kokku.Teen ise ja ei ole mingeid muresi.
Kunagi sai ühel kundel uus pits silikaadist tehtud ja hülss sisse ja kaarkatusega müts peale ja loomulikult avatav.Klient tellis uue katuse,katusemehed viskasid korraliku mütsi koos hülsiga utiili ja tavaline asemele ja ilma hülsita muidugi.Kuna soojustati ka katust siis korsten jäi madalaks ja nüüd kui vaja kasutusluba siis uue punase valtspleki peal hakkame korstent kõrgemaks ehitama...

[CarlN]

Kevadel vaja samuti kodus uus korstnapits laduda. Plaan oli kasutada sobilikku Lode tellist, samas liigub mõte ka vene šamoti suunas. Praegu saada igasugu segusid, kas vene šamoti puhul kasutaksite ikkagi müürisegu? Lisan niipalju, et lõppkokkuvõttes krohvin pitsi ära.
Teine teema on korstnamüts. Kohalik plekksepp teeb neid tsinkplekist. Üks korstnapühkija aga soovitas teha alumiiniumplekist. Teeks siis juba roostevabast? Ideid/mõtteid?

[kristjan n]

... Teine teema on korstnamüts. Kohalik plekksepp teeb neid tsinkplekist. Üks korstnapühkija aga soovitas teha alumiiniumplekist. Teeks siis juba roostevabast? Ideid/mõtteid?

Me tegime oma ühistu majadel roostevabast, kestab kaua ja roostevesi ei määri korstent ega katust. Enne ei olnd roostevaba, korstnad ja katus roosteveest oranžid ja mütsid auklikud.

[ahjuke]

Kevadel vaja samuti kodus uus korstnapits laduda. Plaan oli kasutada sobilikku Lode tellist, samas liigub mõte ka vene šamoti suunas. Praegu saada igasugu segusid, kas vene šamoti puhul kasutaksite ikkagi müürisegu? Lisan niipalju, et lõppkokkuvõttes krohvin pitsi ära.
Teine teema on korstnamüts. Kohalik plekksepp teeb neid tsinkplekist. Üks korstnapühkija aga soovitas teha alumiiniumplekist. Teeks siis juba roostevabast? Ideid/mõtteid?

vene samott kestab küll ja laduda jah vast müüriseguga.

muk kodus hetkel zn plekist müts peal mis aastast 2007 äkki ja augud juba läbi...tootes küsitakse kohe,et kuhu läheb ja kui ütled,et pidev kütmine siis soovitavadki ainult roostevaba.mul tükk plekki rv olemas ja ootab pikisilmi mil müts valmis keeratakse.

[xxxxxxx]

muk kodus hetkel zn plekist müts peal mis aastast 2007 äkki ja augud juba läbi...tootes küsitakse kohe,et kuhu läheb ja kui ütled,et pidev kütmine siis soovitavadki ainult roostevaba.mul tükk plekki rv olemas ja ootab pikisilmi mil müts valmis keeratakse.

Sa ahjuke pidid ju kõik alla 1,5m plekid ise valmis keerama

Näitan ühte säästulahendust e ühe lõõri katet

Maas teed plekile mõned voldid sisse, et vesi lõõri ei tilgu ja samamoodi viid selle üles


Üleval painutad pleki kitsamad otsad lõõri sisse


taastaja

[ahjuke]

Kas see tuulega kolisema ei hakka?ja tuul ära ei vii?
Kuni 1,5 teen jah ise,aga vahel ka vaja suuremaid.

[jorq]

Lõõridesse tulebki hülsid ehk torud panna kui soovime,et pits kestaks.

Okei, oletame, et panna hülss ülevalt pitsist sisse. See peaks ideaalis toimima ju ainult juhul, kui korsten on kitsam ja pitsiosa laiem, ehk see hülss toetub alumise otsaga üleni korstna äärtele. Vastasel juhul, kui kõik sama laiad, siis on korstna ja hülsi vahel nurkades ju suured augud, kus suits läbi pääseb. Mis vägi sunnib selle suitsu teekonda ainult läbi hülsi minema siis? Või mis muud tagamõtted või nipid siin appi tulevad? Või olen ma millestki väga valesti aru saanud selle hülsi puhul.