Din liistu elektriarvesti.

[võhik]

omaette teema on muidugi see, et oma metsas puid teha ja ahju kütta võib olla meeldiv sport kuid mingite aastate pärast on ka see ülejõu käiv ellujäämise eeltingimus ning tingib varasema vanadekodusse kolimise...

teisalt mugavuskütte olemasolu võib tingida kiirema füüsilise kärbumise....?

Lahenduseks miski arstide konsiliumi otsuse alusel küttesüsteemi käivitusmehhanism..?.?

[new1]

Millest siin aru saada on. Mul näiteks tööandja tihtipeale kaupleb et äkki tahan ületunde teha või nädalavahetusel tööle tulla, poolteistkordne tasu vähemalt, .... jne bla-bla-blaaa.

Sul on kõik sassis, tööaeg ja isiklikust vabast ajast vabatahtlikult tasustatud tööl käimine ja tasuta isiklik vaba aeg. Ma tean, et võõras rahakotis pole ilus sorida, aga äkki kasutaja new1 avaldab ikkagi saladuse, et kes talle maksab ja kui palju maksab nädalavahetusel diivani aksessuaariks olemise eest? Kui niisama vedelemise hästi makstakse, siis ehk hakkan "töökoha ja ameti" vahetusele mõtlema. Olen vahest lugenud, et otsitakse ka niisama vedelejaid, kuid need on ühekordsed projektid, tahaks püsivamat vedelemist.

Minul pole midagi sassis, sina oled seal omadega sassis . Kui see puude tegemine ei ole mingi hobi või lõbu mida ma vabatahtlikult teeksin, ilmselgelt mingi nõme töö seda ei saa olla, siis võibki selle rahulikult samaks asjaks õmber teisendada, mis tööl käimine, kui see on mulle üks kuradima nuhtlus mis tuleb ära teha või istun külmas. Sama teema on tänapäeval tegelikult selle maal kartulite kasvatamisega. Suvi otsa jebid seal nendega, siis võta üles ja tee veel sada imet, selle asemel, et hooajal väga madala hinnaga mõne suurtootja käest osta vajalik hunnik omale kasvõi talvevaruks kui niiväga vaja maksimaalselt ühe tööl käimise tööpäeva tasu eest, kui sellegi.

Ja tööks on nagu ikka harju keskmine ehituse laadne tegevus, töökeskkond on ruumis sees normaalse kliimaga, kuskil arvuti taga ei passi, parajalt liikuv ja teen reaalselt kätega tööd. Palka saan üle eesti keskmise ja sellest täitsa piisab, et ei sügele seetõttu kuskil lisaajast või nädalavahetusest rügama. Isegi kui ma elaks mingis puuküttega uberikus, siis ma ikkagi ei viitsiks seal võpsikus nende puudega jageleda, pigem siis juba ostaksin ja asi ants. Muidugi tegelikult läheksin siis ka kiiremas korras kasvõi pelleti peale üle, et ei peaks selle kütmisega veel n_ssima.

[võhik]

Paneks soojuspumbale sellise vahele, et huvi pärast tarbimist jälgida.

Huvi pärast küll, aga kas sellel huvil on ka mingi põhjus? Mõjub rahakoti sisule negatiivselt? Ja kui tarbimine tundub suur olevat liiga suur, siis vahetad ökonoomsema küttesüsteemi vastu välja? Palju see vahetus makasb? Või keerad kraade maha? Mida kodune direktor kraadide mahakeeramisest arvab? Tasuvamale tööle ei suuna sind? Palju sa saad kütta selle "huviarvesti" maksumuse eest?
Lihtsalt küsimused, ei midagi enamat.

minul on maja ja sauna peale tekkinud aja jooksul 6 allarvestit. Lisaks võrgu oma, mis posti küljes. Kuna 20 aastat tagasi polnud neid DIN-lati omi saada või olid sigakallid, siis peamise põrandakütte tööd rehkendab tunnilugeja (tolle sain muidu) .

Tarbimine aastas 9 - 19 MWh. Sõltub palju ma kohal olen...
Üht-teist on saadud info põhjal ikka saanud ringi sättida.
Nüüd muidugi on lisaks ka veel see EE äpp..

[Urmas]

minul on maja ja sauna peale tekkinud aja jooksul 6 allarvestit.

Mis mõttes mõned asjad ümber sätitud? Kaks korda nädalas saunatamise asemel käid nüüd kahe nädala jooksul ühe korra? Või käid saunas 40* leili võtmas? Jätsid pühapäevased pannkoogid menüüst välja? Kui ise tahaks toas 20*, aga direktor nõuab 24*, siis näiteks minul puudub temperatuuri osas sõnaõigust või kui vahest olengi moka otsast midagi poetanud, et palav on, siis juhatakse mind garaaži, seal pidi minu jaoks piisavalt jahe olema. Ei aita siin mingisugused DIN-liistu arvestid. Või kui tahetakse telekat vaadata, siis vaadatakse kasvõi päev otsa, mitte ei piirata vaatamist 3 tunniga päevas ja sama ka arvuti kasutamisega jnejne. Isiklikult mulle ei anna see DIN-liistu vahearvesti näidu teadmine, kui palju miski elektrit tarbib, absoluutselt mitte kui midagi.

Nüüd muidugi on lisaks ka veel see EE äpp..

Et sul ka viitsimist ja aega seda äppi passida. Endale olen äppidest telefoni tõmmanud ainult Waze ja millegipärast ei ole tundnud vajadust teiste äppide järele. On mul midagi viga?

[Küülaline]

ei ole tundnud vajadust teiste äppide järele. On mul midagi viga

Ei ole sul midagi viga, aga enne nutitelefone ei tundnud ma ka nende järgi vajadust jne jne.

[dumbuser]

minul on maja ja sauna peale tekkinud aja jooksul 6 allarvestit. Lisaks võrgu oma, mis posti küljes. Kuna 20 aastat tagasi polnud neid DIN-lati omi saada või olid sigakallid, siis peamise põrandakütte tööd rehkendab tunnilugeja (tolle sain muidu) .

Tarbimine aastas 9 - 19 MWh. Sõltub palju ma kohal olen...
Üht-teist on saadud info põhjal ikka saanud ringi sättida.
Nüüd muidugi on lisaks ka veel see EE äpp..

Selles mõttes on tõesti väga hariv, et ilma arvestita ei ole ju põhimõtteliselt võimalik teada, et kui mingi elektrikolakas tööle panna siis peab ka elektri eest maksma.

[simpson]

Pellet ruulib jah. Muidugi on tüütu kord nädalas neid sinna kolusse kallata.
Puid sai ikka igal õhtul mitu korda katlasse toppida.
Raip ei tahtnud süttida ja muudkui pigitas ja tossas. Mõne jaoks on see katlakütmine vist siiani romantiline õhtusisustamise viis. Abiks väike lonks puuriida tagant.
Aga kui tasuta katlakütja ajab tasuta lammutuspuitu vbl tasuta uuskasutusest sebitud katlasse, no ongi kõik tasuta peale ringluspumpade elektrikulu.
Siin tekib vajadus din-liistu arvesti järgi, no et kuhu see papp ikkagi kaob?