Üldine teema ahiküttest.

[Tavalugeja]

Teema ahjuroogadest ka siia sobilik ja kuidas kasutada selleks Unibuild ja Ahjumaailm pottsepatööna valminut, seda oskavad ja saavad Toiduakadeemia meisterkokad nüüd huvilistele seletada.

https://www.toiduakadeemia.ee/

[Tavalugeja]

Ahjumaailma ahiküttest kirjutab ka tänane LP päevaleht.

Head ajakirjanikud ei unusta taaskord tutvustada ka head ahikütet ja seda meile õige soodsa vastutasu eest

[Tavalugeja]

Toiduaakadeemiast tuli teemakohast korrespondetsi. Kõik on kutsutud osalema.

[Keskmine]

Huvitav plaaditud põhi ja kuidas küljelt lõke nii aktiivne!?

[Tavalugeja]

Huvitav plaaditud põhi ja kuidas küljelt lõke nii aktiivne!?

Ei mõista sinu postitust üldse.

[Tavalugeja]

Kes soovib, läheb kuulab, targemad saavad rääkida kaasa.

Kohtkütte teemaline teabepäev 2019 - 11.11.2019 kell 9.45

Kes rohkem teab, saab panna ka päevakava jne.


https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIp ... CeqAu_xc6c

Lehvitan Aafrikast!

[Tavalugeja]

https://www.energie-bau.at/heizen-kuehl ... 2hHFA_3z5M

Googli tõlge:

ORF-i terav kriitika: "manipuleerimine" ja "jämedad valeväited" artiklis puukütte kohta
Neljapäev, 28. november 2019
Nördimus nimetas ORF-i telesaate "Dirty Hanno 2: puhta puidu legend" välja. Kriitikud süüdistavad ORF-i "programmi üldises kontseptsioonis".

ORF-i ajakirjanik Hanno Settele koos Austria Kachelofenverbandesi (KOV) juhi Thomas Schiffertiga kritiseeritud saates. Foto: ORF / Neuland-Film / Matthias Horngacher
ORF-i ajakirjanik Hanno Settele koos Austria Kachelofenverbandesi (KOV) juhi Thomas Schiffertiga kritiseeritud saates. Foto: ORF / Neuland-Film / Matthias Horngacher
ORF-i ajakirjanik Hanno Settele arutas 21. novembri 2019. aasta saates tahkete osakeste saastatust, mis võib põhjustada Rootsi pliidid või glasuuritud kaminad elutubades. Lisaks püüdis ta tõestada, et puidu süsinikdioksiidne neutraalsus puudus ja pelletite edasine põletamine meie laiuskraadidel tooks Rumeenias kaasa massilise raadamise.

ProPellets Austria tegevdirektori Christian Rakose kirjas ORF-i peadirektorile Andreas Wrabetzile kritiseeritakse programmi:

" Lugupeetud peadirektor Wrabetz, pöördusin koos paljude teiste puidutööstuse pooldajatega 7.11.2019 saadetud kirjas teie poole murega, et Hanno Settele'i saade" Räpane Hanno 2 - puhta puidu legend " Objektiivsus võib haiget teha.Kahjuks ei saanud me oma kirjale vastust. Meie mure hr Settele ajakirjandusliku aususe pärast sai kinnitust. Aruandes esines tõsist väärinformatsiooni ja võltsiti numbreid tegelikust väärtusest kuni sada korda. Esitati argumendid, mis ei talunud ühtegi teaduslikku järelevalvet ja manipuleerisid stuudios peene tolmu mõõtmisega. Üldiselt valiti pigem kallutatud lähenemisviis, mitte kaine faktipõhine analüüs, mis on tegelikult ORF-i standard. Leiame, et see on äärmiselt kahetsusväärne ja palume kiiresti ümarlauda, ​​et arutada, kuidas saaks siin levinud desinformatsiooni parandada. Saadan teile lisatud dokumendi,

Siiralt

DI Dr. Christian Rakos
proPellets Austria



Ja siin on lisatud Christian Rakose manus ORF-i kindrali Wrabetzi juurde, milles programm on üksikasjalikult üles võetud:

Saate kriitika Dirty Hanno 2: puhta puidu legend

1) Krasse otsinguvead ja valeandmed

1) "3,3 miljonit tonni küttepuitu imporditakse 245 miljoni euro väärtuses."

Statistikaameti Austria energiabilansi kohaselt imporditi küttepuid 2018. aastal 485 130 tonni väärtusega 42,3 miljonit eurot. Küttepuude import oli seega seitse korda suurem, kui see tegelikult vastab.

2) "Rootsi ahjud müüvad nagu kuumad koogid"

Müüdud ahjude arv vähenes 26 103 ühikult 2010. aastal 7 320 ühikuni 2018. aastal. Alates "müüa nagu soojad rullid" ei saa olla küsimust. Allikas: BMVIT "Uuenduslik energiatehnoloogia Austrias, turu areng 2018."

(3) "Austria impordib Rumeeniast 141 000 tonni küttepuid".

Väliskaubandusstatistika kohaselt importis Austria 2018. aastal Rumeeniast 1 392 t küttepuitu, mis vastab sajandikule märgitud summast!

(4) Selles artiklis käsitletakse pidevalt puuküttega ahjude heitkoguseid. Tegelikult pärineb Austrias ainult 4% tahkete osakeste heitkogustest ahjudest ja pliitidest.
Palju suurem panus tuleb vananenud katladest, nn mitmepõletitest (17%). Ahjude ja katelde peamist erinevust ei arutata kunagi.

(5) "Fakt: saagi kahekordistamine kataks ainult 3% ülemaailmsest energiavajadusest."

Praegu annab puit 48,9 EJ ehk umbes 9% 560 EJ energiatarbimisest maailmas. Kahekordistamisel (mis on osutunud täiesti välistatuks) oleks see 18 protsenti, mitte 3 protsenti, nagu väidetakse. Maailma Bioenergia Assotsiatsiooni hinnangul saab puiduga 2035. aastaks katta umbes 72–84 EJ ehk 13–15% tänapäeva energiavajadusest maailmas. https://worldbioenergy.org/uploads/Fact ... ential.pdf

Tuleb küsida, miks inimesed vaidlevad isegi ülemaailmsel tasandil, selle asemel et Austriale viidata: 15% kogu energiast Austrias saadakse juba täna puidust. Puidu kui säästva süsinikdioksiidi neutraalse energiaallika panus on seetõttu väga oluline ja mitte tühine, nagu soovitatakse "tõsiasjas", mis on postituse suur lõpp ja mis pole kahjuks fakt, vaid vale väide.

2) Teaduslikult valed
väited Settele üksikasjalikult välja toodud argument süsinikdioksiidi neutraalsuse vastu, mille kohaselt puu peab kasvama ja süsinikdioksiid seotakse uuesti 50 aasta pärast, on sobimatu, teaduslikult jätkusuutmatu ja seda ei kritiseeri ükski süsinikdioksiidi neutraalsuse teaduslik kriitik Täpsem. Säästlikult majandatud metsanduses ei ole kasv suurem kui kaevandamine, metsas säilitatav süsinik püsib seega konstantsena - puude kasvukiirusel pole tähtsust.

(2) Settele väidab oma panuses, et puhta puukütte tõenäosus on võrreldav loteriiga. See väide on täiesti ebasobiv. Peaaegu kõigil täna Austria turul olevatel kaasaegsetel puuküttekateldel on heitkogused, mis on seadusega lubatud piiridest tunduvalt madalamad ja vähemalt 90% madalamad kui vanadel kõigil osalejatel.

(3) Paber väidab, et tahkete osakeste heitkoguste vastu ei võeta midagi ette. Fakt on see, et föderaalse keskkonnaagentuuri andmetel on tahkete osakeste heitkogused (PM2,5) langenud alates 1990. aastast 41%. See kehtib ka vananenud puuküttesüsteemide asendamisel tänapäevaste madala heitkogusega puitkatlatega.

3) Uus manipuleerimine peentolmu mõõtmisega stuudios

Artikli alguses käsitletakse räpase Hanno 1 kriitikat selle kohta, et ruumis sisalduvate osakeste mõõtmist mõjutasid küünlad. Sama olukorda näidatakse ka ilma küünlateta. Vastupidiselt esimesele mõõtmisele ei ole kamina klaasuks aga suletud (04:42 vers., 04:50). Puukütte ohtude tõenduseks on kamina (kui uks on avatud) vale kasutamine, tõusevad ruumis olevad tahked osakesed. Protseduuri saab kirjeldada ainult kui väga manipuleerivat ja eksitavat.

4) Programmi üldine kontseptsioon

• Postituse pealkiri "Räpane Hanno 2 - legend puhtast puust":
Dudeni sõnul on legend "midagi, mida öeldakse, aktsepteeritakse, kinnitatakse, kuid mitte faktilist". See on siin esitatud avaldusena, mitte aga lõputööna, mille kallal artiklis töötatakse. "Legendina" diskrediteeritakse asjaolu, et puit on Austrias kõige olulisem taastuvenergia allikas (55% kogu taastuvenergiast).

• Erinevate puuküttesüsteemide peentolmuheite graafik.
Siin kasutatakse Šveitsi andmeid, mis on neli korda suurem kui BESTi praegu avaldatud mõõtmistulemused. See teave oli toimetajatele kättesaadav, kuna viidati selle aruande koguheidetele. Miks ei kasutatud praegust uuringut ka heitkoguste andmete osas?

• Puidugraanulite kasutamine Inglismaa elektrijaamas, mida on diskrimineeritud, näitab, et see elektrijaam kasutab ainult säästvalt sertifitseeritud puitu, peamiselt USA kaguosa männiistandustest, mille puitu polnud paljude paberivabrikute sulgemise tõttu enam vaja. Selle projekti mainimiseks mittesäästva biomassi kasutamise mudeliks puudub alus. Elektrijaama sertifitseeritud CO2 vähendamine on üle 70%. Kokku vähendatakse 10 miljonit tonni CO2. See on Ühendkuningriigi suurim CO2 vähendamise projekt.

• Ligikaudu 5% Euroopas kasutatavast bioenergiast põhineb impordil välismaalt. Fossiilse õli osakaal on 90 protsenti. Miks on see aspekt esiplaanil nii palju?

• Teadlane, keda tsiteeritakse CO2 neutraalsuse puudumise tunnistajana, märgib, et kui säästvalt majandatavaid metsi kasutataks energia saamiseks, ei oleks CO2 neutraalsust olemas. Kuid see pole nii Austrias, Euroopas ega Põhja-Ameerikas. Panuse toomisel jääb vastupidine mulje.

• Järgmises Talk 1 arutelus ei kutsutud ühtegi puukütte eksperti. Selle asemel anti Settele taas võimalus oma teesid esindada. Igal juhul ei hajutanud trendika kajastuse muljet. "

***

ORF-ilt või hr Hanno Setteleilt on meie taotlus tulnud, kuid sellele pole veel vastust.

ORF-i saade "Puhta puidu klegende"

proPellets Austria

(HST)

[Tavalugeja]

Sattusin teabelingile, kus kaks proffi oma teadmisi võrdlevad. Kui päises on tänavune aastanummer, siis lõpus käib rehkendus siiski kroonides.

https://kaminaproff.ee/et/millist-kaminat-valida

Küttevõimsuselt on malmsüdamikuga küttekamin jällegi suurem kui kaminahi. “Ma võin kindlalt väita, et üks ahi ei küta ära rohkem kui 60–80 m2, kaminaga on võimalik kütta 200–230 m2,” kinnitab Andrus Schults. Ta lisab, et sageli ei teata, et sooja ühest toast teise või isegi teisele korrusele võimaldab juhtida ainult kamin, seda siis õhkküttetorude abil. Ahi kütab ainult seda ruumi, kus ta asub, välja arvatud siis, kui see on ehitatud kahe toa vahele. Heimola väidab, et eluruumide avatud planeeringu ja maja ideaalse soojustuse puhul on ahjuga siiski võimalik kütta ka kuni 100–110 m² ning et kaminaga üle 200 m² kütmine võib osutuda mõttetult keerukaks ja kalliks.

https://www.kaminakoda.ee/toode/ahi-salzburg-xl-2/... ja see, Andrus Schultsi müüdav, kahe tonnine ahjuke ikkagi suudab 100 ruutu soojaks kütta.

Päris lõbus oli lugeda.

[Tavalugeja]

Et pildile saaksid kõik mõõdud ja erinevad elemendid silmale selgelt ja kaelale sirgelt vaadatavad, tuleb sellise detailidemahuka kompleksi puhul projektiga alustada juba võimalikult varases projekteerimisfaasis koos sisearhitektiga ja tellijatega. Silmas peab suutma pidada ka kasutamismugavust. Peab jääma ruumi ka külmadele tasapindadele.
Pildile korrekse lõpplahenduse saamiseks on vaja väga palju mõõtusi kokku joonestada. Ilma 3D lahenduseta oleks see vaevaline.

[Tavalugeja]

"Ehitame maja" küsis ahjunõu.

Ehitame maja- ahiküte.jpg (36.29 KiB) Vaadatud 10371 korda

https://tasku.delfi.ee/player/ehitamemaja/771697873

Meie nägemus sai just selline.

[Tavalugeja]

Näide mitmekülgsest lähenemisest ja kliendi soovide lahendamisest. Selliseid projekte ei ehitata ilma eelneva projekteerimiseta.

Autor Kerri Koppel

[Tavalugeja]

Näide mitmekülgsest lähenemisest ja kliendi soovide lahendamisest. Selliseid projekte ei ehitata ilma eelneva projekteerimiseta.



pliit terassil..jpg

Autor Kerri Koppel

Pliit soojapingiga, mis asub väliterassil. Et oleks basseinist tulles ennast hea soojapingil soojendada ja pliidil suvel moosi keeta oli pererahva soov.

[Urmas]

Köökikompleks..jpg

Kuidas on lahendatud sellel sisekompleksil toiduaurude väljatõmme? Pildilt ei paista.

[motamees]

... Pildilt ei paista.

Paistab, aken käib "taevani" lahti.

[Urmas]

Paistab, aken käib "taevani" lahti.

Ehh, ma mõtlesin seda eelmist, heledat, vaheseina või soojamüüri(?) ja korstna(?) vahel asuvat pliitide sisekompleksi väljatõmmet.

[Tavalugeja]

Paistab, aken käib "taevani" lahti.

Ehh, ma mõtlesin seda eelmist, heledat, vaheseina või soojamüüri(?) ja korstna(?) vahel asuvat pliitide sisekompleksi väljatõmmet.

Seal on nüüd uhked plaadid seinas ja üles tulebki see väljatõmbe mehanism, kubu ja ventmasin. Oi saab kaunis!

[Urmas]

Seal on nüüd uhked plaadid seinas ja üles tulebki see väljatõmbe mehanism, kubu ja ventmasin. Oi saab kaunis!

Kas kubu tuleb terve kompleksi laiuses? Selliseid vist poes ei müüda ja tehakse eritellimusena.

[Tavalugeja]

Urmas, see pliit ei ole ka poest ostetud

Just samuti seegi, mis sellel pildil näha.

[Urmas]

Just samuti seegi, mis sellel pildil näha.

Kuid mis on ümber pliidi olev tumadam raam põrandal? Klaas? Kui klaas, siis kuidagi totakalt poolitab see tumedam rant pliidi suu ees olevat halli osa. Vähemalt pildi pealt vaadates jäi natuke häirima see pisinüanss. Muidu äge!

[Tavalugeja]

Urmas, kuna minu viimasest külaskäigust on üle kolme päeva möödas, siis ei saa ma seda kuidagi mäletada, mis sinna maha oli neil sätitud. Üldse ei mäleta

[Urmas]

Urmas, kuna minu viimasest külaskäigust on üle kolme päeva möödas, siis ei saa ma seda kuidagi mäletada, mis sinna maha oli neil sätitud. Üldse ei mäleta

Selle nähtuse nimetus on vanadus!

[CarlN]

Kuid mis on ümber pliidi olev tumadam raam põrandal?

See on vari, kulla mees.

[Tavalugeja]

See on vari, kulla mees.

[CarlN]

Lisaks kaasaegsetele kodudele ja nende kütteseadmetele, toimetatakse õnneks ka ehitismälestistel vanade ja väärikate ahjudega. Siin üks stiilinäide 20saj alguspoolelt. Valge kahhel pärineb keraamik Taivo Kersna meistrikojast.

[Tavalugeja]

Valge kahhel pärineb keraamik Taivo Kersna meistrikojast.

Tahan uskuda, et tunnistad, mis kohustuslik mehetegu sind pottsepaühingusse astudes nüüd ootab.