Keskkütte rajamine vanasse majja.

[jors12]

Tere,

Plaan uuendada elumaja küttesüsteem ahjuküttelt keskküttele. Mõttes on teha põrandakütte nii, et vanale puitpõrandale panna Tycroc UHP16 plaat ja sinna siis 16mm toru. Peale põrandakatte materjal vastavastavalt tootja soovitusele. Süsteemi kütma hakkab Idro L80 pelletikamin. Edasi läheb sealt soevesi teisel korrusel olevasse akupaaki 200L. Kus on siis tarbeveespiraal ja lisaküttekeha suvel sooja tarbevee saamiseks. Kamina ja akupaagi ringluse külge ühendaks ka alumisekorruse põrandaküttesüsteemi. Esimene korrus on 80m2 ja teine korrus 60m2.
Teise korruse kütte lahendab kunagi hiljem, kui teine korrus ehitaud.
Kogu projekti esialgne materjali hind on 8350 euri. Ilma uue põrandakatteta.

See lahendus välja mõeldud selle pärast, et esimesele korrusel ruumi katla ja akupaagi jaoks ei ole. Aga kamina moodi asi seina sisse panna loob mõnusa sisekliima. Kas kamina võimusest piisab selle maja kütmiseks nii, et kamin ei huugaks kogu aeg? Lisaks on pelletisalve maht ainult 18L. Kestaks ainult 5h kui täiega huugab. Arvestada võib, et seinad 150mm villa ja laepeal 200mm villa.

Kas keegi oskab paremat lahendust soovitada? Kuidas rajada keskkütte ilma vana põrandat eemaldamata ja betooni valamiseta.

Kui katlast rääkida siis selle saaks paigaladada ainult kõrval hoonesse. Majaga vahes ca 30m. Lisaks sealt sooja tarbevee kätte saamine keerulisem. Küttetrass maa alla ja maija jääks siis segusõlmed. Sellisel juhul isegi võiks mõelda ka radikatega lahenduse peale. Hind vast oleks sama, aga kogu süsteem oleks lihtsam ja töökindlam. Lisaks luksus pelletit juurde valada kord nädalas. Korsten olemas nii majas kui kõrvalhoones.

Mis te sellest plaanist arvate? On kellelgi kogemusi sarnaste projektidega? Mingi küttelahenduse peab valima, et vältida igapäevast ahjude kütmist. Õhkvesi soojuspumba kandsin hetkel maha kuna hinna vahet pelletiga ei ole ja elekter vast kallineb kiiremini kui pellet. Lisaks alates -15 maksab kütmine palju.

Häid mõtteid ja soovitusi oodates.

Aivar

[Coolhouse]

Esmalt peaks vist loodusseadused selgeks tegema.
Soojus kandub soojemalt kehalt külmemale ehk kui vana põranda peale panna veidi soojustust siis kandub soojus ikkagi ka keldrisse või juhul kui keldrit ei ole siis maapinda.
Põranda lammutamine võtab ühe tööpäeva, hilisem kütmine võtab aastaid või aastakümneid. Need ei ole võrreldavad suurused. Ehk vaja on paigaldada soojustus põranda alla või keldri lakke.

Selles suhtes et mingi asi maksab 8350 eur jätaks seisukoha võtmata.

Kui seinas on 15cm villa ja lae peal 20cm villa siis hakkab ka pelletiküttega (või vähemalt selliselt nagu kirjeldatud) ruum külmaga kiiresti jahtuma. Põrandaküte võimaldab edastada ruumi teatud koguse soojust. Kui seinad ja lagi ja põrand?? on halvasti soojustatud võib põrand küll soe olla kuid soojus lahkub ikkagi läbi piirete.
Ehk piltlikult võib olla väga suur katel kuid tuba soojaks ikka ei saa sest põrand rohkem sooja üle ei kanna.
Eraldi teema on ka 16 mm toru.

See et õhk-vesi soojuspump ei anna sooja -15C ja madalamal välisõhu temperatuuril on alusetu ehk põhjendamata väide mis ei ole õige.

Maja ehitatakse ikka nii et kõik piirded on soojustatud.

[jors12]

No kallimate õhkvesi soojuspumpade coop on kuni -20 kõrge, aga coop langeb 25% ka siis kui üritad kätte saada vett mis on soojem kui 40kraadi.
Ma hetkel ei tea mis seisu on põranda soojustus, kuna ei ole ühtegi lahti lammutanud. Kui see vajab täiendamist siis teen seda. Laepealese soojustuse lisamine on ka plaanis. Just lugesin et võiks olla lausa 400mm. Seinte kallale ei kiirusta.

[Coolhouse]

Kunagi tehti selliseid küttesüsteeme mille küttevesi oli ka 80...90C. Selle asja nimi on kürgetemperatuuriline küttesüsteem. Nüüd tehakse madalatemperatuurilisi küttesüsteeme.
Näiteks kui toas on 22C siis betoonpõrandasse minev vesi on 5 kraadi soojem (et soojus kanduks ruumi). Ehk piisav on ka pealeminev vesi ca 30C. Oletame et 35C. Seega see ei ole teema et õhk-vesi soojuspump peaks punnitama põranda kütmiseks üle 40C temperatuure. Muidugi see on teema kui seinad jne jäetakse soojustamata või põrandaküttetorud kaetakse soojust isoleeriva põrandakattega nt põrandalaud vüi laudparkett.

Soojuspumpade cop on väga huvitav teema ning nõuab põhjalikku uurimist. Sageli loetakse vaid reklaamlehti. Vaja on lugeda seadmete paigaldusjuhendeid(100...300lk) ning SCOP teste (ca10 lk).
Kasutatav külmaaine on R410A või ka R32. Külmaaine omadustest sõltub kuidas soojust saab soojuspumbaga üle kanda. Ei maksaks ületähtsustada või üldistada sõnasid "soe","külm", "odav","kallis" jne.
Kindlasti saab ka raamatupoest mõne raamatu?? mida enne ehitamist lugeda.

[ifffff]

On üsna loll lootus, et sa suudad väikese pelletikaminaga 140m2 olematu soojustusega maja ära kütta.

Kas akupaagi mahtuvuselt jäi kogemata üks null puudu? 200l on selline suurema pere soojaveeboiler, mitte akupaak kust annaks veel tarbeveespiraaliga sooja vett toota.

Ahiküttelt keskküttele üleminek eeldab ka majja ventilatsioonisüsteemi ehitamist. Ahiküte toimib ka ruumide ventileerijana.

[jors12]

No aga tegeleks nüüd selle valiku lahendamisega. Et kas teha keskküte kamina kujul maija või siis katla kujul majast eraldi olevasse hoonesse. On kellelgi lahendust kus katel eraldi hoones asub? Kui palju üldse võiks olla sooja kadu sellest, et sooja vaja kaugele kanda?

[mõte]

Variant on ka õhk-õhk pump ja külmaks läheb siis toetad ahjuga. Õhu kütte eelis on lihsam ja odavam paigaldus.


Põrandakütet pole mõtet poolikult teha. Ehk põrandakütte puhul peab sul olema hea soojustus põranda all, et soosjus ei läheks põranda alla kaduma. Parima soojusliku effekti saamiseks võid näiteks põrada betooni lahtisek jätta ja ära poleerida või plaatida.

Õhk-õhk või õhk-vesi pumba aasta peale SCOP umbes 2 või natuke peale ehk pead arvestama elektriarvetega. Parema SCOPI saad kui pump saab töötada pikalt ja siseosast käivad läbi suured õhuhulgad. Näiteks olen ühte USA uuringut lugenud kus katses tuli välja, et aastane SCOP oli kõige kehvem pasiivmajal kuna pumba tööaeg oli lühike võrrelduna käima/seisma lülitustega.


Kui paned katla süsteemi kõrval majasse mida muidi ei kütaks siis raiskad energiat mis sinna teise maija jääb lisaks tuleb luua küttetrass soojustatud torudega mis maksab ka omajagu raha.

Pelleti puhul pead arvestama, et oled avatud turul ning võistled rikaste riikide nagu Taani, Saksamaa, Holland jne. Ehk sa ei tea mis poliitiline otsus võib pelleti kalliks ajada.

[jors12]

Idro edasimüüa, ütles et 24kw pelletikamin on liiga suur sellesse maija. Plaan on ikka kõik ära soojustada, alustadest põrandatest ja laest. Võib olla järgmine suvi välisseinad.
Hetkel mulle siiski tundub ainuõige lahendus, 18kw kamin ja põrandakütte esimesele korrusele. Tycrock plaat olemasoleva laudise peale ja vajadusel põranda soojustust altpoolt lähenedes. ca 20cm villa alla ja siis peab vist tuule tõkkekanga panema. Võib olla mingi niiskustõkke kangas hoopis. Kui ülevalt poolt niiskus välja ei saa, kas siis alumist poolt üldse tohib niiskustõkkega katta? Tuuletõkke plaadiga põranda alla ei saa.

[Kalvis]

Üks lahendus oleks ikkagi radiaatorid paigaldada. Ei peagi põrandat uuendama kui just soojustust parandada ei taha (see eeldab vana põranda üles võtmist ja soojustuse tegemist, kuid kokkuvõttes hea asi)

Teine lahendus on kapitaalsem põranda uuendamine. Talade vahele võimalikult hea soojustus. Edasi on mitu erinevat lahendust
a) Talade vahele põrandaküttetorud, soovitavalt metallist hajutitega, peale põrandalauad.
b) põrandakips (või alumine kiht OSB) koos hajutitega (freesid, kipsitatd, lõikad) koos põrandaküttetorudega, peale laminaatparkett
c) põrandalauad vahedega (mitte dekoratiiv), selle külgseinas küttetoru, peal kas laud ise või osb+parkett
d) teoorias olemasolevatel põrand peale teha. Probleemne kuna uste pärast tõstmine piiratud.

[ping]

Idro edasimüüa, ütles et 24kw pelletikamin on liiga suur sellesse maija. .....
Hetkel mulle siiski tundub ainuõige lahendus, 18kw kamin ja põrandakütte esimesele korrusele. Tycrock plaat olemasoleva laudise peale ja.....

Kui sellisesse kergpaigaldusega küttepõrandasse lased selle 18kW korraga sisse, siis kargad ise ruttu välja, sest põrand läheb 15 minutiga tuliseks.
Sellisesse põrandasse tohiks ainult madalatemperatuurilist vett lasta, ehk kasutama peaks kas puhver- või akupaaki. (Õ/V soojapumbaga.)
(Mul omal on tehtud selline põrand ja olen proovinud sinna +40C vett lasta, seepärast tean. Mõnus on. )

[jors12]

Segusõlm tuleb kindlasti vahele. Tõenäoliselt ülemine korrus jääb radikate peale ja seal vaja nii kui nii veits kuumemat vett kui 25kraadi. Paari saja liitrine boiler Peaks olema piisav, et ühtlustada kamina tööd ja tagada sooja tarbevee olemas olu. Suveks panen elektri kütte sisse.
Äkki peaks päikese peale ka kohe mõtlema ja paneks kolmesüsteemse boileri(akupaagi). Miks päikesekütte patareidele soojusvahetit üldse vahele vaja.

Pelleti keskkütte kaminasüdamik.

Mõõdud mm(l,k,s): 821x648x608
Maksimaalne salve suurus: ~ 18 kg
Kaal: 220 kg
Keskmine küttevõimsus:4,3-14,9 kW
Maksimaalne küttevõimsus: 5,7-19 kW
Pelleti tarbimine: 1,3-4,3 kg/h
Elektri tarbimine: 40-60 W
Köetav ala: 545 m³
Suitsutoru läbimõõt: 100mm

Et siis kamin reguleerib ise palju sooja välja annab.

Lausa kolm segu sõlme siis.
1.Kaminale ma hetkel ei tea veel kas on vaja sinna seda 70 kraadi klappi vahele.
2. Põrandakütte.
3. Teine korrus.

[Elentino]

Endale olen paigaldanud pelletikatla eraldi hoonesse. Trassid lähevad kahte erinevasse hoonesse, mis asuvad 5 ja 50m kaugusel katlamajast. Trassidena kasutasin uponori nelja toru isoleeritud toru süsteemi. sellise toru hind on vaid päris krõbe (üle 50€/jm).

[piruelain]

Mul on ka katlamaja kõrvalhoones (~15m majast eemal) ja toimib ilusti juba umbes 15a. Algselt oli seal halukatel, viimased 4-5a pellet. Sellise lahenduse põhjus sama mis Sul - majas lihtsalt puudus koht ja ruum katla paigaldamiseks, samuti lahendas maa-alune toru ühtlasi kõrvalhoones asuva sauna jaoks veeühenduse.

Maa all on isoleeritud ilma liitmiketa valmistoru (4tk), mis õnnestus tol ürgsel ajal soetada üsna madala hinnaga. Praeguse aja hindadega ei ole kahjuks kursis.

Kui maja soojustust ei ole mingil põhjusel võimalik üldse parendada, siis ise soovitaksin põrandakütte asemel kasutada radikaid - mitteideaalse soojustuse korral annavad järsud välistemperatuuri muutused põrandaküttega tunda või siis läheks vaja liiga kõrget küttevee temperatuuri -> ei ole jalgadele just kõige parem ja tervislikum.

[Elentino]

Mul on paigaldatud mõlemad, nii toru põrandas, kui ka radiaatorid seinas. Põhiline küte toimub põrandal, vajadusel annab radikas kiirelt juurde. Radika termostaadid on seatud ca 23C peale.

[ProM]

Miks päikesekütte patareidele soojusvahetit üldse vahele vaja.

Soojusvaheti paigaldatakse sellepärast, et päikesekütte ringil on tavaliselt ikka vesi-glükooli või vesi-eetri soojuskandja ja seda toaringile üldjuhul ei lase.

[jors12]

Tellisin selle keskkütte projekti ära ja numbrid on suhteliselt head minu arust. Kui õues on -22 siis kulub maja kütmiseks 8kw energiat. Lisaks sai veel alumisekorruse põrandate vahetus ette võetud. Seega tuleb nüüd põrandakütte kõikjale. Ma ei teagi kas tasub radikaid enam panema hakata. Igaks juhuks torud ära vedada?
Kütteprojekt kahjuks sai enne valmis kui tekkis suurem vajadus põranda kallale minna.

[Küülaline]

Kui õues on -22 siis kulub maja kütmiseks 8kw energiat

Kuidas seda mõistma peaks? Kas nii oligi projekti kirjutatud?

[Kalvis]

Mis numbrit saa siis lootsid? Või kuidagi teistmoodi?

[võhik]

Kui õues on -22 siis kulub maja kütmiseks 8kw energiat

Kuidas seda mõistma peaks? Kas nii oligi projekti kirjutatud?

?
kas küsimuse ajendas vale termin?
kW-des mõõdetakse jah võimsust.

Elektri ja energiaga pidevalt see, et termineid ja ühikuid loobitakse kuidas juhtub...
pole kuulnud öeldavat, et mu bemm sõidab 250 kilo ja Talinnast Tartusse 185 kilo..

Numbrid iseenesest nagu justkui klapivad. Ehkki minul on samuti 140 ruudune maja ja kuna see oli suht puhtal elektriküttel, siis krõbedate külmadega on mul õnnestunud ööpäeva elektrikuluks 100-130 kWh saada küll. Ma ei arva, et mu maja hästi soojustatud on.. puitkarkassi vahel 12 cm villa ja peal 10 cm peno. I korruse põranda all 10 cm peno. Praegusel juhul 8 kW siis nõuaks 24 tunniga 192 kWh....

[Küülaline]

No aga milleks see -22 siis tähtis on, kui katla või mistahes kütteseadme võimsus on 8 kW?

[ping]

Kui õues on -22 siis kulub maja kütmiseks 8kw energiat

Kuidas seda mõistma peaks? Kas nii oligi projekti kirjutatud?

Sellel ajal, kui väljas on -22 on vajalik kütteseadme võimsus 8kW.
Kui väljas soojem, siis on vajalik võimsus väiksem.
Kui väljas on -32 on vajalik kütteseadme võimsus suurem.

[Kalvis]

Projektis on kõik õigesti. Tegu on soojakao numbriga ja arvutatakse ühe tüüpsele väärtusele tavaliselt -22 C. Seda väärtust on vaja küttesüsteemi dimensioneerimiseks, st. kõik soojatootmisseadmed peaksid vähemalt selle numbri välja köhima. Et kui soovid katelt või soojuspumpa osta siis peab ostetav võimsus ületama seda väärtust!
Kuigi energia on vaid see number korda aeg siis välistemperatuur kõigub kogu aeg ja seega energia samuti! Üldiselt energiat pole vajagi arvutada, aastad on erinevad ja see number ei anna midagi.

[Küülaline]

Projektis on kõik õigesti ...

... siis on ju hästi, aga kuidas projekti tellija suutis sealt välja lugeda, et kütmiseks kulub 8 kW energiat?

[Kalvis]

See on õige, kui väljas on -22 C.

[võhik]

See toru on ju kolmveeriandi ulatuses penoga isoleeritud !
Mina ei saa ikka aru, miks peaks soojus vähemalt kolmveerandi toru perimeetri ümbert paremini üle kanduma ainult 0.1 mm paksuse alumiiniumist prao kaudu kui terves ümbermõõdu ulatuses vabalt tsirkuleeruva õhu abil ???

Ok...igasugu talade ja uue põranda ehitamine jääb ära, aga kas ei ole juba leiutatud mahalaotatavat süsteemi, kus toru ümbritseb paremini soojust juhtiv materjal kui seda on peno ???