Küsimused seoses soone freesimisega.

[rhikvision]

Tere, oleks vaja freesida telliskivi maja seintesse sooned elektrijuhtmete jaoks.
Plaan rendist võtta vastav frees. Kuna pole varem seda tööriista kasutanud, siis tekkisid järgnevad küsimused.

1. Kas on mingi reegel kui kõrgelt võiksid juhtmed seinas joosta? Kui plaan toa kahte nurka panna põranda lähedale pistikupesad sama kaitsme alla, siis kas võib juhtmega minna samal rgusel otse ühest teise?
2. Kuidas freesida sooned nurka? Ma eeldan, et frees päris toa nurka välja ei sõida?
3. Kui kiiresti frees tellise sees liigub? Mitu sekundit või minutit läheb meetri freesimisega?
4. Kui kilbist tuleb välja ligikaudu 6 juhet, siis kas nende jaoks freesitakse eraldi sooned või võib freesida sügavama soone kuhu läheb 2-3 juhet?
5. Kuidas kinnitada juhtmed soonde nii seinas kui ka laes, et nad krohvimise ajal kindlalt paigas oleksid?
6. Kas soone võib täita lihtsalt tavalise kipskrohviga või peab seda kuidagi veel teipima või tugevdama.
7. Kavatsen võtta ka puuri millega pistikupesade jaoks süvendid teha. Mõnda kohta tahaksin topelt pistikupesade. Kuidas puurida täpselt õige vahega kaks pesa, et sinna topelttoos sisse läheks?

Nii, saidki vist kõik kõhklused kirja, tuli isegi rohkem kui arvasin Tänan juba ette ära seda head inimest, kes mind harida viitsib

[Elentino]

1. pistikupesad 200mm, lülitid 1000mm, termostaadid 1400mm põrandast.
2. Nurgad lihtsalt piigiga lahti.
3. tellises vast arvesta 5 min meeter per päev
4. võid freesiga laiema soone.
5. Võid kasutada väikest naeltüüblit ja armeerimistraati. On ka spetsiaalsed kinnitused.
6. Ise kasutaks tsemendi baasil segusid. Enne primer.
7. Toosi läbimõõt on 73mm, seega tsentrite vahe on 73mm. Kuna toosid on tagantpoolt tavaliselt kandilised, siis ei ole mõtet freesida, vaid teeksin suurema, laiema soone.

[Elentino]

Ise eelistan ABB toose. http://www.asennustuotteet.fi/catalog/1 ... _FIN1.html
Saab ühendada omavahel kokku, saab kasutada 16mm ja 20mm toru ja kõri. Soomes igas ehituspoes müügil, Eestis peab otsima (Suured ehituspoed ei müü millegipärast). Saab paigaldada ka vaheseintesse spets, piirajatega.

[dumbuser]

1. Kas on mingi reegel kui kõrgelt võiksid juhtmed seinas joosta? Kui plaan toa kahte nurka panna põranda lähedale pistikupesad sama kaitsme alla, siis kas võib juhtmega minna samal rgusel otse ühest teise?

Ma ei saa vist mitte kunagi aru millepärast te neid asju endale teete kui on mingeid reegleid vaja. Keda see reegel kottima peaks kui see pesa on sul lõpuks "reegli järgi" aga reaalselt nii napakal kõrgusel, et ei saa kasutada ? Pole aga veel kohanud küsimust, et mis reegli järgi peaks olema lae värv või parketimuster.

[Äärenurk]

1. 30cm laest. Allaviigud otse, siis on hiljem lihtne teada, kui pildi jaoks kruvi seina hakkad panema, kas seal on kaabel taga või ei ole.
2. Freesid nii kaugele kui saad, edasi lased piikvasara või ketaslõikuriga.
3. Oleneb freesist ja tegijast, esimese päevaga saad aru.
4. Tee lai soon, nii et kablid kõrvuti mahuksid
5. "Neeger"

kaablitüübel.jpg (3.05 KiB) Vaadatud 7338 korda

ja kaabliside või siis elektrikukipsi pätsid (kivistub mõne minutiga). Metalltraati ei soovita, sest seal saab tekkida induktsioonivool (olgugi, et väike)
6. Kui muu tasandus on kipsi baasil segudega, siis võid ka soone kipsi baasil seguga täita.
7. Tee aukudega šabloon (auguvahe 72mm), kinnita seinale, puuri selle abil juhtaugud ja nende abil saad juba freesida.

[Kalvis]

Tellis on üsna kõva materjal, kui piki tellist vaj freesida siis olen freesinud hoopis segusse.
On olemas ka spetsiaalne krohvitav lintkaabel just selleks eesmärgiks et ei peaks freesima aga seda eestis poest leida pea võimatu (tellimisega vist sai aga üsna kirves tuli ja vaevalt min 100 m kohustuski meeldiv oleks). See on lintkaabel ja isegi lindi keskel on naela kinnituse koht. Müüdi tänaseks kinnipandud ehituspoes Järvel. selle miinuseks oli nõue et krohvisegu pidi 1 cm paks olema siis kattis ära. Nõuka ajal oli aga see täitsa tavaline krohvipaksus, mistõttu oli lust elektrit teha.

[rhikvision]

Tänan vastuste eest. Jäi vaid ainult üks küsimus - kas soone laius/sügavus korreleerub juhtme läbimõõduga või teen igale poole mingi kindla standard laiuse/sügavuse? Kui nii siis mis see laisu/sügavus oleks? Juhtmeid paigaldan enamasti 1.5 ja 2.5 mm2. Väike jupp tuleb ka midagi jämedamat, mis pliidi ja ahju ära toidab.

[Kalvis]

Ikka sõltub. Aga varuga tuleb nagunii teha, sest kui kaablit klambriga kinnitad siis vaja selle jaoks ka lisa millimeeter juurde lisada.
Mina olen freesinud relakaga ja siis meisliga löök küljele ja saab ebaühtlaselt sügavaks.

[rhikvision]

Selge, ma siis laiuse teeks vastavalt kaabilile ning jätan vitsa jaoks külgedele veidi ruumi.
Sügavusega on, aga veidi keerulisem kui see, et lihtsalt ära mahuks. Küsiks siis nii pidi, et mis oleks minimaalne krohvipaksus mis kaablit katma peaks? Siis teaksin sügavust arvutada nii, et liidaks kokku tüübli kõrguse, kaabli läbimõõdu, vitsa paksuse ja soovitatava krohvi kihi.

[new1]

Nüüd räägib reaalselt igapäevaselt neid töid tegev elektrik. Kaablid kinnita soonde ajutiselt mille iganes kättejuhtuvaga leiad, isiklikult kasutan selleks kaablikõri, lõikad veits pikema jupi kui soon ja see nagu vedru hoiab ajutiselt kaableid kinni. hiljem tõmbad kipsiga kohati üle ja kui kips kuivanud, siis nokid kõrijupid ära. Selle neegriga peaks ju rämesõgava soone sel juhul laskma, et see kaabel välja ei jääks või siis neegri koha peale süvise tekitama,, nahhui, motetu nuzz. Ja kaablitooside paigalduseks kasuta ümargust toosifreesi, teemantketastega, see maksab muidugi omajagu, aga ilmselt saab laenata ka laenutusest. Ise kasutan 82st freesi tavaliselt, kuna kasutusel nõks suurema mõõduga toosid, samuti külgedelt kokku pandavad, suurem seetõttu parem ,et toosis rohkem ruumi pärast ja parem ühendada. ja kui kõik sooned tehtud ja toosiaugud lastud, siis esimese asjana kinnita kipsiga toosid seintesse ja lase kipsil ära taheneda ja tee vastavatesse kohtadesse kaablite jaoks enne augud. Kui kips veel poolpehme, siis mingi roikaga vms lükkad vedela kipsimögina toosil olevate aukude juurest minema ja lased kipsil ära taheneda. alles peale tooside kinnitust paigalda kaablid soontesse, siis jäävad osaliselt juba tooside kaudu toestama ja siis pole vahest kuigipalju vaja nende kõrijuppidega vms vaja kinnitadagi ajutiselt, vaid saab suht kohe kaablitele ka soonde kipsikihi peale loopida kui kaablid paigaldatud.

[Pumpbandit]

new1-ga samal meelel. Kinitusvahendina kasuta kipsi, tooside kui ka kaablitele. Hall 16 kaablikõri ajutiseks kinnitamiseks on super. EKK-8 peaks olema kivitoosi mark mida ise kasutanud, saab klikiga omavahel kokku laduda. 82mm freesi kasutamne teeb omal ka elu lihtsamaks. Ja katsu toosid kipsitamise ajal enam-vähem loodi saada. Osad setsialistid on pannud silma järgi, pärast kirunud et sitad lülitid ja pesad, liiga vähe reguleerimismaad, kuigi omal toosid viltu nagu Hitleri tervitus

[võhik]

7. Toosi läbimõõt on 73mm, seega tsentrite vahe on 73mm.

7. Tee aukudega šabloon (auguvahe 72mm), kinnita seinale, puuri selle abil juhtaugud ja nende abil saad juba freesida.

???
mina olen harjunud, et mandrieuroopalike seeriate samm on 71 mm...
aga universum jah paisub....?

[rhikvision]

Nüüd räägib reaalselt igapäevaselt neid töid tegev elektrik. Kaablid kinnita soonde ajutiselt mille iganes kättejuhtuvaga leiad, isiklikult kasutan selleks kaablikõri, lõikad veits pikema jupi kui soon ja see nagu vedru hoiab ajutiselt kaableid kinni. hiljem tõmbad kipsiga kohati üle ja kui kips kuivanud, siis nokid kõrijupid ära. Selle neegriga peaks ju rämesõgava soone sel juhul laskma, et see kaabel välja ei jääks või siis neegri koha peale süvise tekitama,, nahhui, motetu nuzz. Ja kaablitooside paigalduseks kasuta ümargust toosifreesi, teemantketastega, see maksab muidugi omajagu, aga ilmselt saab laenata ka laenutusest. Ise kasutan 82st freesi tavaliselt, kuna kasutusel nõks suurema mõõduga toosid, samuti külgedelt kokku pandavad, suurem seetõttu parem ,et toosis rohkem ruumi pärast ja parem ühendada. ja kui kõik sooned tehtud ja toosiaugud lastud, siis esimese asjana kinnita kipsiga toosid seintesse ja lase kipsil ära taheneda ja tee vastavatesse kohtadesse kaablite jaoks enne augud. Kui kips veel poolpehme, siis mingi roikaga vms lükkad vedela kipsimögina toosil olevate aukude juurest minema ja lased kipsil ära taheneda. alles peale tooside kinnitust paigalda kaablid soontesse, siis jäävad osaliselt juba tooside kaudu toestama ja siis pole vahest kuigipalju vaja nende kõrijuppidega vms vaja kinnitadagi ajutiselt, vaid saab suht kohe kaablitele ka soonde kipsikihi peale loopida kui kaablid paigaldatud.

Tänan praktilise vastuse eest. Siiski küsiksin üle, et kui lai ja sügav peaks soon näiteks 2.5mm2 kaabli jaoks olema? Kas sobib kui soone laius on mõni millimeeter suurem kaabli laiusest ning arvestan nii, et peale läheks 5mm kipsi?

[new1]

Tõmba suvalt tunde järgi, peaasi et krohvi mõni millimeeter hiljem peale ikka saaks kaablitele. Ma tavaliselt ei viitsi eriti neid kettaid laiemaks ja kitsamaks toppidagi, üks standard poolteist kuni kaks senti on tavaliselt laius peal ja sellega uhan, kui vaja kuskile soonde rohkem kaableid, siis kas lasen sügavamalt selle koha pealt soone või siis panen sama laiusega tuimalt teise soone kohe kõrvale ja küll ära mahuvad. Nendel asjadel ei ole mingeid otseseid nõudeid vist, isegi kui on, siis ikkagi teeb igaüks pigem nii, et endal võimalikult mugav oleks ja vähem tõõd ja vaeva. Põhieesmärk on see, et kogu su pahn seal seinas hiljem vähemalt mõne millise krohviga kaetud saaks ja ülejäänud suht poohui . Okei tegelikult täisnurki hoida ja enamvähem sirgelt tuleks ikka lasta, aga mingeid spets kõrgusi küll nõutud ei ole minult, kuhu sooned lasta. Köögi tasapinda näiteks vaja uhada ja vahepeal küljepealt tulevad kaablid peale ,siis ma lasen üldse kusagilt puusa kõrguselt võinii selle vao minema, hea püstijalapealt ju lasta mitte kuskil lae all või põrandal selle kobakaga nusperdada, töötasapind nagunii 110cm pesad tavaliselt ja siis olen vastavalt üles/alla kas kubule/tasapinnavalgusele, külmikule/nõudekale jms vastavalt väljavõtteid niiöelda emasoonest teinud .

[Mario002]

Miks paljud kasutavad üksikuid toose, mis ühendatakse kokku? Miks mitte juba 2, 3, 4, 5ne toos? Ise valisin toosid selle järgi, mitu auku vaja oli ja kui tugevad toosid tundusid. Osad müüdavad olid nii pehmed, et sai käes lapikuks pressida.

Freesi sooned nii, et endale tundub loogiline ja arvad, et tulevikus pole vaja sinna kruvi vms lasta. Tee enne krohvimist pildid ka. Ise freesisin paar soonekest rellakaga ja pärast haamri ja vana peitliga sai tükid välja lüüa. Tolmu olid kõik augud täis aga sai tehtud.

[ping]

Miks paljud kasutavad üksikuid toose, mis ühendatakse kokku? Miks mitte juba 2, 3, 4, 5ne toos? ...

Osa toose on nii viletsast materjalist tehtud, et ladudes seismisega on "kokkukuivanud".
Vaatad peale kirjutatud sammu millimeetrites, paned joonlaua peale, ja näed et toosirida on (näiteks) 7mm kokkukuivanud.
Sellise toosi peale on pesasid ja raami väga niru ilusti panna.