Õhk-vesi soojuspump korterelamule

[Ardi]

Selline küsimus. Kas 16kw võimsusega õhk-vesi soojuspump toidab ära 18 korterilise korterelamu välistemperatuuride juures kuni 0 kraadi(kuni kergete miinuskraadideni)?
Majas on kasutusel 100kw katel, kuid vältimaks praeguste ilmadega paari-kolme kolde kaupa kütmist oleks vast mõistlik kasutada soojuspumpa.

[ifffff]

Tundub vähe. Liiatigi kui arvestada seda, et see võimsusnumber neil pumpadel on tavaliselt ideaaltingimustel saavutatud maksimum.

[Coolhouse]

Vaja oleks teada palju päevas kütet ehk puid jne kulub. Võttes arvesse ka kütuse kütteväärtuse ning katla kasuteguri (mingi arv 50% ja 90%vahel ) saab kätte mitu kWh soojust majale tunnis vaja on.

Ehk nii katel kui ka soojuspump toodavad soojusenergiat.
Näiteks köetakse katelt 2 korda 3 tunni jooksul siis (mitte just 100kW) 70x2x3=420 kWh soojust ööpäevas
Soojuspump töötab 24/7 ehk nt 12 kW võimsusel 12x24= 288 kWh soojust ööpäevas.

[Ardi]

Vaja oleks teada palju päevas kütet ehk puid jne kulub. Võttes arvesse ka kütuse kütteväärtuse ning katla kasuteguri (mingi arv 50% ja 90%vahel ) saab kätte mitu kWh soojust majale tunnis vaja on.

Ehk nii katel kui ka soojuspump toodavad soojusenergiat.
Näiteks köetakse katelt 2 korda 3 tunni jooksul siis (mitte just 100kW) 70x2x3=420 kWh soojust ööpäevas
Soojuspump töötab 24/7 ehk nt 12 kW võimsusel 12x24= 288 kWh soojust ööpäevas.

Mis tähtsust on, mitu korda köeti. Kui 3 tunni jooksul andis katel 70kw tunnis, siis on ju 210kw kokku ööpäevas.

[rokikas]

Mitu rm. või veel parem kg. halge on see " paar kolm koldetäit"?

[Ardi]

Mitu rm. või veel parem kg. halge on see " paar kolm koldetäit"?

Neid andmeid pole, puusalt tulistades pakuks 0,2-0,3 rm. Peaks ikka tuletama katla võimsus ja aeg, pikalt katelt köetakse.

[ping]

Mitu rm. või veel parem kg. halge on see " paar kolm koldetäit"?

Neid andmeid pole, puusalt tulistades pakuks 0,2-0,3 rm. Peaks ikka tuletama katla võimsus ja aeg, pikalt katelt köetakse.

See, kaua viimased söed koldes vinduvad, see pilti ei muuda.
Ehk põlemisaja pikendamine energiat juurde ei anna ja ruttu põletades läheb jälle soojus korstnasse.
Kui katlasse on pandud 100kg puid siis rohkem sealt energiat kätte ei saa kui optimaalsel režiimil põletades.
Puidu kütteväärtuse leiab vastavatest tabelitest.

[Coolhouse]

http://www.diislikeskus.ee/puit55.html
1 rm= 375 kg
0,3 rm = 112,5 kg
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf

4,1 kWh 1 kg puitu

112,5x4,1= 461,25 kWh

Edasi oleneb katla tüübist ja kasutegurist.
soojust vaja mingi 300...400 kWh ööpäevas
300:24=12,5 kW
400:24=16,6 kW

Suurusjärk on õige kuid.... see asi ei käi päris nii. Oletame et külma on -10C. Siis töötab nii soojuspump kui ka mingill ajal katel. Kui soojuspump annab ööpäevas nt 250 kWh siis puuduva osa peab katlaga juurde kütma.
Reaalses elus kulub aastas sellise lahendusega puid poole vähem kui enne.
Muidugi võib ka mingi tõsisema küttelahenduse ehitada.

[Ardi]

http://www.diislikeskus.ee/puit55.html
1 rm= 375 kg
0,3 rm = 112,5 kg
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/11 ... _lisa4.pdf

4,1 kWh 1 kg puitu

112,5x4,1= 461,25 kWh

Edasi oleneb katla tüübist ja kasutegurist.
soojust vaja mingi 300...400 kWh ööpäevas
300:24=12,5 kW
400:24=16,6 kW

Suurusjärk on õige kuid.... see asi ei käi päris nii. Oletame et külma on -10C. Siis töötab nii soojuspump kui ka mingill ajal katel. Kui soojuspump annab ööpäevas nt 250 kWh siis puuduva osa peab katlaga juurde kütma.
Reaalses elus kulub aastas sellise lahendusega puid poole vähem kui enne.
Muidugi võib ka mingi tõsisema küttelahenduse ehitada.

Plaan kütta kuni 0, ehk mõne miinuskraadini, suuremate külmadega jätkaks katlaga. Aitaks kokku hoida kuni komandik kütmispäevadest.

[Ardi]

Kas minu väide on õige, kui väidan et 24h töötav, kuni 0 kraadise välistemperatuuri juures, õhksoojuspump annab sama palju sooja kui 3-4h köetav 100kw katel?

[Küülaline]

Midagi sinnakanti tõesti, aga mida sa selle selle võrdlusega näidata tahad?

[Ardi]

Midagi sinnakanti tõesti, aga mida sa selle selle võrdlusega näidata tahad?

Üldkoosolekule arutamiseks. Laias laastus on sellise välistemperatuuri juures ostetud puud ja kulutatud elekter rahaliselt enam-vähem võrdsed. Seega tuleb vahe just kütmise pealt. Seega kui aastas kütta näiteks 50p soojuspumbaga katlakütmise asemel, oleks sääst, arvestades katlakütja tasu 20(25) eur/p kätte, sääst ca 1000-1250 ühe kütteperioodi jooksul, seega tasuks 7000eurine investeering ära 6-7 aastaga.
https://www.kodukliima.ee/DaikinAltherma/
Aga ilmselt saab kütta üle 70p, kogu sept, enamus oktoobrist, pisut novembrit ja dets, pisut märtsi, enamus aprillist ja vajadusel ka mais. 70 päeva puhul oleks sääst 1400-1750, seega tasuks investeering ära 4-5 aastaga.

[Küülaline]

Üldkoosolekule arutamiseks

Sel juhul pead sa esitama natuke põhjalikuma arvutuse. Ja lähenema teisest otsast. Asja sisu ei ole katla võimsuses, vaid vajalikus (soojus)energia hulgas, milleks on ilmselt 300-400 kWh ööpäevas ja sealt siis edasi pumba võimsus ja COP jms ...

[Ardi]

Üldkoosolekule arutamiseks

Sel juhul pead sa esitama natuke põhjalikuma arvutuse. Ja lähenema teisest otsast. Asja sisu ei ole katla võimsuses, vaid vajalikus (soojus)energia hulgas, milleks on ilmselt 300-400 kWh ööpäevas ja sealt siis edasi pumba võimsus ja COP jms ...

Seega saab kasutada pumpa kuni soojusvajaduseni 300kwh ööpäevas. Sealt edasi tuleb katelt kütta. Suurte külmadega on arvatavasti soojusvajaduseks üle 1000kwh ööpäevas.

[Kalvis]

Juba olete õigel teel.
Tuleb teha võimalikele variantidele tasuvusarvutused.
1. Kui palju on katlaga kWh hind (tuleb arvestada kõiki kulusi - katlakütja kulu, ostu kulu, ladestamise kulu)
2. Kui palju on soojuspumbaga kWh hind. Seejuures mitte ainult 16 kW aga vaata kindlasti ka võimsama hinda.
Edasi on pilt selge, kumb on soodsam. Kotermann peitub juhtumis, kus soojuspump tuleb soodsam aga selle võimsuse kahekordistamisel enam ei tule.
Kahjuks nõuab see tasuvusarvutus ka eriti külmade päevade mingit osakaalu, et leida maksimumvõimsus. Sellega paljud hakkama ei saa.
Muidu tehniliselt pole probleemi nii teha, et põhikoormus (miks mitte isge kuni -10 C) oleks soojuspumbal ja ainult veel külmematel ilmadel töötaks katel. Ja soojuspump tasub ehk kredexi toetusele rajada, kuid reeglina on neil sellised ulme lisanõudmised, et need on kallimad kui see toetussumma, mis nad maksvad. Ise olen pidanud seepärast ikka ja jälle Kredexi toetusest loobuma.

[rokikas]

Kas minu väide on õige, kui väidan et 24h töötav, kuni 0 kraadise välistemperatuuri juures, õhksoojuspump annab sama palju sooja kui 3-4h köetav 100kw katel?

Päriselus loomulikult 4 tunnine katla küttetsükkel ei võrdu ~400 kWh soojaga. Vaatamata sellele et katla sildil ilutseb 100 kW.
Põlemise alg ja lõppfaas ikka tunduvalt "lahjemad" ilmselt.

Ilmselt ka soojuspumbaga sarnane lugu. Vaatamata sellele et sildil kirjas 16 kW siis julgen kahelda et ööpäevas 384 kWh sooja sealt välja pigistab. Vähemalt mitte mõistliku kasuteguriga.
Vaja kindlasti esindajalt täpselt üle küsida mis reaalne "saak" ja kulu võib olla kui "pedaal põhjas" pidevalt kimada.

[Ardi]

Juba olete õigel teel.
Tuleb teha võimalikele variantidele tasuvusarvutused.
1. Kui palju on katlaga kWh hind (tuleb arvestada kõiki kulusi - katlakütja kulu, ostu kulu, ladestamise kulu)
2. Kui palju on soojuspumbaga kWh hind. Seejuures mitte ainult 16 kW aga vaata kindlasti ka võimsama hinda.
Edasi on pilt selge, kumb on soodsam. Kotermann peitub juhtumis, kus soojuspump tuleb soodsam aga selle võimsuse kahekordistamisel enam ei tule.
Kahjuks nõuab see tasuvusarvutus ka eriti külmade päevade mingit osakaalu, et leida maksimumvõimsus. Sellega paljud hakkama ei saa.
Muidu tehniliselt pole probleemi nii teha, et põhikoormus (miks mitte isge kuni -10 C) oleks soojuspumbal ja ainult veel külmematel ilmadel töötaks katel. Ja soojuspump tasub ehk kredexi toetusele rajada, kuid reeglina on neil sellised ulme lisanõudmised, et need on kallimad kui see toetussumma, mis nad maksvad. Ise olen pidanud seepärast ikka ja jälle Kredexi toetusest loobuma.

Üks asi veel. Miks pakun pumba kasutamist kuni kergete miinusteni on see, et maja on soojustamata ja keskküttesüsteem on vana. Seega ei kannata keskküttesüsteem pakasega kütmist, kuna siis vajaks keskküttesüsteem ka kõrgema temperatuuriga vett, mida pump anda ei suuda või langeb pumba (kui oleks võimsam pump) kasutegur drastiliselt.

[Kalvis]

Mis hetkeni pumpa saab kasutada sõltub tõesti välistemperatuuri ja pumba võimsuse viimasest tasakaalu punktist. Kohvipaksu pealt seda ei ennusta, küll aga saaks leida selle soojusarvutusest.
Aga teine asi kah - mida kiiremini maja ära soojustate, seda kauem saaksid oma uue soojuspumbaga miinuskraadides kasutada. Ise ma oleksin kõigepealt maja soojustanud, sest sääst soojustamiselt toob raha tagasi aga katlale kõrvale ostetud pump on vaid mugavuse mõõde.

[Ardi]

Mis hetkeni pumpa saab kasutada sõltub tõesti välistemperatuuri ja pumba võimsuse viimasest tasakaalu punktist. Kohvipaksu pealt seda ei ennusta, küll aga saaks leida selle soojusarvutusest.
Aga teine asi kah - mida kiiremini maja ära soojustate, seda kauem saaksid oma uue soojuspumbaga miinuskraadides kasutada. Ise ma oleksin kõigepealt maja soojustanud, sest sääst soojustamiselt toob raha tagasi aga katlale kõrvale ostetud pump on vaid mugavuse mõõde.

Soojustamine on ka plaanis. Katla kõrvale ostetud pump toob ka raha tagasi, kui maksta katlakütmise eest. Meil majas toimub kütmine järjekorra alusel, kes ise kütta ei soovi, volitavad kokkuleppelise tasu eest kedagi teist enda eest kütma. See kukkuleppeline tasu on umbes 20-25eur. Ja kui korteriomanik ei küta ise, ega ka volita kedagi, siis ostab ühistu teense ametlikult sisse ja esitab nõude kohustatud isikule, summa muidugi maksude ja firmakasumi võrra suurem. Ja just selle tasu pealt tulekski see sääst. Eeldades et Cop 3-4 juures maksab elekter sama palju kui küttepuud.

[Kalvis]

Ennist ütlesin, et katla/SP võrdlusel lähtu tasuvusarvutusest. Paraku on täiesti erinevad summad kui lähtuda majandusarvutuses soojustamata majast versus soojustatud, seejuures võib nii üks kui ka teine esikoha saada. Ja tasuvusarvutustes tuleb katlakütja tasu sisse arvestada.
Ühistus maksavad kõik liikmed ühistu küttenergia eest. Selle esitab ühistu juhatus igakuiselt liikmetele ja ma ei saanud üldse aru miks sa selle siia tõid.

[Ardi]

Ennist ütlesin, et katla/SP võrdlusel lähtu tasuvusarvutusest. Paraku on täiesti erinevad summad kui lähtuda majandusarvutuses soojustamata majast versus soojustatud, seejuures võib nii üks kui ka teine esikoha saada. Ja tasuvusarvutustes tuleb katlakütja tasu sisse arvestada.
Ühistus maksavad kõik liikmed ühistu küttenergia eest. Selle esitab ühistu juhatus igakuiselt liikmetele ja ma ei saanud üldse aru miks sa selle siia tõid.

Meil käib teistmoodi. Iga korteriomanik toob küttepuid vastavalt põrandapinnale ja vastavalt graafikule tuleb käia katelt kütmas. Valdavalt volitavad aga korteriomanikud omavahelise kokkuleppega kütma paari-kolme inimest kes kütavad. Mingeid arveid siis ei tule. Omavahel kokkulepitav tasu on 20-25eur ja just seda raha aitaks pumba paigaldus kokku hoida.

[aivar00]

Alustaks ikka sellest mitu ruutu sul majas kütta vaja on. Minul töötas eelmises elamises 17 kw maasoojuspump ning küttis praktiliselt 250 ruutu ( enamus radikatega +soe vesi) aasta ringi. See 16 kw tundub kuidagi ülilahja olevat seda enam, et korterites vanad seest paska täis malmradikad. Juba nende soojuseraldusvõime tõmbab selle 16 kw pumbal tootlikkuse maha.
Ise alustaks esmalt köetava pinna suuruse järgi vastava agregaadi valikust. Eeldusel, et maja lähiajal soojustatakse, tõenäoliselt oleks mõtekas ka vanad torud ja radikad uute vastu vahetada. Siis oleks tõesti katel vaid nn. reservküte suuremate külmade korral.

[Ardi]

Alustaks ikka sellest mitu ruutu sul majas kütta vaja on. Minul töötas eelmises elamises 17 kw maasoojuspump ning küttis praktiliselt 250 ruutu ( enamus radikatega +soe vesi) aasta ringi. See 16 kw tundub kuidagi ülilahja olevat seda enam, et korterites vanad seest paska täis malmradikad. Juba nende soojuseraldusvõime tõmbab selle 16 kw pumbal tootlikkuse maha.
Ise alustaks esmalt köetava pinna suuruse järgi vastava agregaadi valikust. Eeldusel, et maja lähiajal soojustatakse, tõenäoliselt oleks mõtekas ka vanad torud ja radikad uute vastu vahetada. Siis oleks tõesti katel vaid nn. reservküte suuremate külmade korral.

Me räägime erinevatest asjadest.Ma räägin soojuspumbaga kütmisest kuni 0 kraadini, ehk kergete miinuskraadideni, mitte aastaringsest kütmisest. Siis on energiavajadus kümneid kordi väiksem kui -25 kraadi juures.

[marek177]

Tere

Iga korter saaks max võimsusel soojusenergiat alla 1 kW ja seda radikatesse (millised radikad?). Seda jääb ilmselgelt väheks. Mul on eramaja, pump on 12 kW ja see kütab 140 ruutu. Pakin et 0 kraadi juures ta toimetab seal 6 kW juures (cop 3 kandis äkki).

Parimat

[trebla]

Tere

Iga korter saaks max võimsusel soojusenergiat alla 1 kW ja seda radikatesse (millised radikad?). Seda jääb ilmselgelt väheks. Mul on eramaja, pump on 12 kW ja see kütab 140 ruutu. Pakin et 0 kraadi juures ta toimetab seal 6 kW juures (cop 3 kandis äkki).

Parimat

Miks sa kõigest pakud? Kas mõõta ja seejärel kindlalt teada ei ole võimalik?