Betoonplaadi valamine

[aero]

Tüüp 1 diabeetikutele võin linkida mehe, kes aastast 1964 on oma haigust kontrolli all hoidnud, lähenedes probleemile insenerlikult( ta oli insener, kes hiljem õppis arstiks, et teda üldse tõsiselt võtma hakataks), mitte toitumisnõustajate soovitusi kuulates. Mees oleks ammu hauas olnud, kui kuulanuks viimaste soovitusi( mida ta eelnevalt teinud oli). Täna on mees 85 a vana ja tiksub edasi ja ravib miljoneid kannatajaid. Veresuhkur on raudpolt 4.7 peale peenhäälestatud. Minul on selle mehe raamat kodus olemas, inglise keelne ja maksis 50 eurot. Mees oli esimesi inimesi, kes hankis omale veresuhkru mõõtmise instrumendi 1960-ndatel, kui see tegelikult ainult haiglatele kasutuseks mõeldud oli. Maksis see 6000 dollarit, mis oli väga suur raha tol ajal ning sai selle kätte kasutades oma naise abi, kes arstina töötas. Eraisikutele see polnud üldse mõeldud. Lihtsalt üks näide, kuidas toitumisega oma elu päästa

Ühtlasi on see näide mölapidamatusest ja sellest, et sul on raskusi olulise ja ebaolulise eristamisega.

[T25]

Kuidas on seinad, mille saalungit ehitad, vundamendiga seotud? Ma piltidelt ei näe ühtegi armatuurvarrast vundamendist üles tulemas? Häda pärast muidugi saaks ka puurida ja keemiliselt ankurdada tagantjärgi aga lihtsam oleks olnud kohe vardad püsti jätta?

6cm kõrge x10 cm lai betoonist klots/tapp, milles olid ka varadad sees. Tekib emane-isane ühendus ja loodetavasti piisavalt ankurdab ülemise otsa alumisega. Esialgu ma planeerisin seda klotsi selle mõttega, et maapinna surve/külmumine vms tõttu ei lükkaks ülemist otsa alumiselt plaadilt minema, kuid hiljem selgus, et probleemiks osutub veel plaadi kerkimisel näiteks tagumisest otsast külma tõttu ülemise osa liikumine/kaldumine, mille tõttu murrabki ülemise osa alusplaadist lahti, kui tagasitäide on tihe liiv, kruus vms. Selleks ma nüüd teengi penost krae ümber, mis hakkab seda liikumist leevendama. Õnneks jäi mul penot kõvasti üle garaazi lae soojustamisest, kuhu ma planeerisin esialgu 60 cm penot, kuid 40 cm juures läks isu ära selle paigaldamisest. Pealegi tundub mulle, et pole mõtet ühte piiret liiga palju soojustada, kui mujalt külmasildade kaudu rohkelt soojust minema paneb. Ehk siis penot mul on piisavalt, et see krae ümberringi ära teha. Kõik see mul esialgu plaanis polnud, aga selliselt lõppes lihtsalt minu katsetus madalvundamendiga. See jama jääks ära, kui ülemine ots oleks õhus, kuid mul on pooleldi maapinnas ja ma tõesti ei näinud ette seda jama. Minu arvestuste kohaselt , kui piisavalt palju penot on ümberringi, mis leevendab ülemise osa liikumise, siis midagi hullu ei tohiks juhtuda ja kujupüsivus peaks olema tagatud. Ja veel, arvestades seda, et varras oleks ankurdatud 30 cm plaadis umbes max 25 cm pikkuselt, siis poleks sellest vardast tõenäoliselt ka väga palju kasu. Metalli puhul saaks varda ära painutada, et ankurduspikkust suurendada, kuid klaasfiibriga pole midagi teha.

Ühtlasi on see näide mölapidamatusest ja sellest, et sul on raskusi olulise ja ebaolulise eristamisega.

Jah tõesti, dumbuser vististi tegi nalja, aga mul on pikad juhtmed ja võtan tihti paljusid asju liiga tõsiselt. Toitumine on minu jaoks väga hell teema, kuna tunnistan, et isegi olen sõltuvuses ja vahel tulevad peale õgimishood, millele on raske piiri panna. Ma tean, et kaevan omale hammastega hauda, aga ikkagi teen seda. See distsipliin , mis läheb vaja, et näiteks tüüp1 diabeeti kontrollida selle raamatu järgi, mida lugesin, on nii karm, et näiteks üks mees pidi loobuma ravist tolle tohtri käe all, kuna ei suutnud õhtul loobuda ühest õunast. Üks õun päevas ja ei ole võimalik kontrollida tüüp 1 diabeeti, nii karm on teema ja seda doktor ütleski mehele ja see loobus ja läks minema. Mul endal on veresuhkur piiri peal ja sealt tekkis ka huvi selle teema vastu. Ja kokkuvõtteks oli see lihtsalt üks näide, kuidas näiteks peavoolu poolt soovitatud diabeetikute toitumispüramiid on hoopistükis äraspidine selle tohtri poolt soovitatuga.

[T25]

Vahepealsed ilmad on päris kehvakesed olnud ja seetõttu erilist isu raketise kallal toimetada pole olnud. Täna käisin ja tõin roostevaba armatuuri ära. Võtsin rendist pika käru, sest koha peal jupitama ei riskinud hakata. Jumal teab, kui lihtne seda roostevaba üldse lõigata on võrreldes tavalise rauaga. Miinimum kogus oli 200kg. Sellest kogusest peaks jätkuma ka veranda vundamendile. Tegin klõpsu ka armatuurist, näeb välja nagu tavaline armatuur , ainult veidi läikivam.

[T25]

Tegin klõpsu tänase päeva seisust. Välimise ringi laudis on 3 küljes peaaegu pandud. Homme hakkan alumist armatuurikihti panema ja siis saab sisemist ringi kasvatama hakata. Tegin lähivõtte ka sellest klotsist/tapist, mis peaks ülemist ja alumist osa omavahel siduma, et maapind ülemist otsa lihtsalt plaadi pealt minema ei lükkaks. Külm ei suru mitte ainult alt üles, vaid võib ka horisontaalselt suruda, kui tagasitäiteks on külmakerkeline materjal, näiteks savi.

[jan]

Nojah, minu mure seisneski selles, et kui külm peaks selle alusplaadi 45 kraadise nurga alla kergitama, siis pealisehitis libiseb lihtsalt sealt pealt maha, kui ühtegi siduvat varrast ei ole. Aga loodetavasti nii ekstreemseks see olukord siiski ei lähe.

[plshalp]

Palju su armatuur maksma läks? Roostevaba kilohind peaks juba ise ca 3x kõrgem olema

[jan]

Kunn24, ütle, misasi lükkab raketti edasi? Vastan ise , heitgaas. Kui aga heitgaasil väljapääsu pole, ehk teisisõnu rakett puuksu ei lase, siis ei lenda ta kuhugi.

Nagu sulle ennist ütlesin, tee katse paukpadruniga. Tundub, et sa pole seda teinud.

Ma tean, et ma viskan õli juba pooleldi vaibunud tulle aga kuna see paukpadruni katse on väga ilmekas ning ma just taasavastasin ühe isikliku video aastast 2013, kuidas mu Nõmme eramajja naabri krundi alt fiiberoptika jaoks kaablikaitse toru läbi "mutiti", siis otsustasin siiski seda jagada:

https://www.youtube.com/watch?v=KhPXyoxNWHE

Seda toru veab edasi analoogne seade:

https://www.youtube.com/watch?v=Hs3C2LMzSPg
https://www.youtube.com/watch?v=oq_im_s55Sk
https://www.youtube.com/watch?v=psLEq0WUSC8

Lihtsustatult öeldes lükkavad seda seadet edasi pidevad paukpadruni plahvatused (tegelikkuses muidugi suruõhul töötav lööksilinder), mitte seadme tagant tulev "puuks". Jah, kui seade ise oleks õhutihe (nagu ka hermeetilises supipotis, kus on lõpmatu arv paukpadruneid aga mida ei jahutata piisavalt, et gaas saaks uuesti kokku tõmmata), siis paar pauku ehk käiks ja oleks ka kõik.

[T25]

Roostevaba armatuur läks maksma ligemale 800 euri. Eks näis, kas sealt üle ka jääb. Ma pole veel enda jaoks välja mõelnud, mitu varrast jooksma panna, kas 2 või kolm. Paksus on seinal 30 cm.
Mis puudutab suletud süsteemi impulsimomenti, siis see lihtne asi aeti väga keeruliseks. Tegelikult on asi väga lihtne ja kui näiteks paukpadrun lõhkeb tugevas potis, mis kaant peale ära ei viska ja gaas välja ei pääse ja oletame veel lihtsuse mõttes, et pott asub kaaluta olekus, siis mingit liikumist kuskile suunas ei toimu. Resulteeruv jõud poti seintele plahvatuse mõjust on null.

[T25]

Paar klõpsu alumisest kihist. Otsustasin 2 rida armatuuri jooksma panna.

[Urmas]

Olles suvest saadik Kernu viadukti ehitusest mööda sõites näinud viadukti ehitusel kasutatavaid materjale ja kaasa elades sinu välipeldiku ehitusele väljamaa foorumite tarkuste järgi, siis tundub, et tulevikus pean hakkama Märjamaalt Tallinnasse sõiduks uut marsuuti vaatama, kas mööda Virtsu-Tallinn või Rapla-Tallinn maantee kaudu. Eks ta natuke pikem teekond tule, aga hirm on see, mis mehe araks teeb. No ei julge üle uue viadukti sõita kui seal on kasutatud roostetavat armatuuri, küljed on ca 20-25cm paksused, kaare keskel ka eriti üle 30cm ei paista olevat.

[T25]

No ei julge üle uue viadukti sõita kui seal on kasutatud roostetavat armatuuri, küljed on ca 20-25cm paksused, kaare keskel ka eriti üle 30cm ei paista olevat.

Üldiselt loetakse tavaarmeeringuga betooni elueaks 50-100 aastat enne suuremat remonti. Eluiga sõltub armatuuri kaitsekihist ja tingimustest, mis kaitsekihile mõjuvad. Samuti veel betoonist endast ja lisanditest, mida sinna on juurde segatud. Kuskilt just lugesin, et on mingi spets parandussegu/ betoon välja mõeldud, mille 2mm kiht on võrdne 100mm tavabetoonist kaitsekihiga. Lugesin veel ka, et liiga paksu kaitsekihi korral tekib selline paradoks, et võivad tekkida praod, mida pidi siis soolad jms veelgi kiiremini armatuurini jõuavad ja hoopiski kiiremini võib ära laguneda. Kokkuvõttes siis igavene jama selle betooniga armeerimisega. Ilma armeerimata betooni eluiga võib olla tuhandeid aastaid, nagu tõestavad mõned vanad ehitised. Oluline on muidugi ka betooni koostis. Praeguse aja betoon on küll tugev, kuid praguneb kergesti ja sealt hakkabki pihta lagunemine. Lugesin ühe kiriku kohta, mille vundamendi elueaks planeeriti 1000+ aastat, et sinna ei pandud tükkigi rauda, kuna justnimelt raud saab esmajärjekorras saatuslikuks , isegi kui on roostevaba. Selles vundamendis kasutati spetsiaalset betooni koostist, mis erineb tavapärasest. Ma väga ei süvenenud, aga põhiidee oligi selles, et tänapäeva betoon on liiga rabe ja praguneb, kuigi survetugevus on väga kõrge. Miks valisin roostevaba armatuuri? Võibolla ehk peabki ca 3 x kauem vastu kui tavaline, nii et 3x hinnavahe tuleb selle pealt tagasi. Omaette teema on roostevaba armatuuri painutamine. Ma kasutasin rendist võetud käsipainutajat ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Mõned ilmekamad nopped, mis olen internetiavarustest leidnud raudbetooni eluea kohta:

By itself, concrete is a very durable construction material. The magnificent Pantheon in Rome, the world’s largest unreinforced concrete dome, is in excellent condition after nearly 1,900 years.

Early 20th-century engineers thought reinforced concrete structures would last a very long time – perhaps 1,000 years. In reality, their life span is more like 50-100 years, and sometimes less.

[aero]

vundamendis kasutati spetsiaalset betooni koostist, mis erineb tavapärasest. Ma väga ei süvenenud, aga põhiidee oligi selles, et tänapäeva betoon on liiga rabe ja praguneb, kuigi survetugevus on väga kõrge.

Lisaks survetugevusele on konstruktsioonides ka tõmbetugevust vaja.

kasutasin rendist võetud käsipainutajat ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Oleksid pidanud ikka fiibri panema .

[Urmas]

... ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Möh? Roostevaba roostetab?

[Kilopapa]

... ja igalt poolt , kust ma lugesin, siis roostevaba metalli töötlemisel ei tohiks tegelikult tavametalli töötlemiseks mõeldud tööriistu kasutada, kuna metallipuru surutakse roostevaba metalli sisse ja siis hakkab sealt roostetama.

Möh? Roostevaba roostetab?

Muidu tark mees.. Muidugi roostetab ja kuidas veel. relaka metalli tolm, või haamri löök paneb ilusti roostetama. Aga krt valus vaadata kui ilusat materjali pannakse betooni sisse. Aga tubli ikka.

[Urmas]

Muidu tark mees.. Muidugi roostetab ja kuidas veel.

Olen tark jah, aga mitte kõiges.

[dumbuser]

Muidugi roostetab ja kuidas veel. relaka metalli tolm, või haamri löök paneb ilusti roostetama. Aga krt valus vaadata kui ilusat materjali pannakse betooni sisse. Aga tubli ikka.

Sa mingi pinnakattega ei aja segi seda asja ? Need juhused kus ma midagi olen relakaga saaginud pole küll kuskilt otsast roostetama läinud.

[Kilopapa]

Muidugi roostetab ja kuidas veel. relaka metalli tolm, või haamri löök paneb ilusti roostetama. Aga krt valus vaadata kui ilusat materjali pannakse betooni sisse. Aga tubli ikka.

Sa mingi pinnakattega ei aja segi seda asja ? Need juhused kus ma midagi olen relakaga saaginud pole küll kuskilt otsast roostetama läinud.

Mina ei tea mida sa relakaga saaginud oled ja mida sa teinud oled agaa mina tean täpselt mis juhtub. Või noh on tehtu selgeks... igasuguseid asju juhtub. merekonteineris asjad kohale jõudsid ja roostes olid siis oli küll valus pilte näha.

[ping]

Muidugi roostetab ja kuidas veel. relaka metalli tolm, või haamri löök paneb ilusti roostetama. Aga krt valus vaadata kui ilusat materjali pannakse betooni sisse. Aga tubli ikka.

Sa mingi pinnakattega ei aja segi seda asja ? Need juhused kus ma midagi olen relakaga saaginud pole küll kuskilt otsast roostetama läinud.

Ka näiteks alumiiniumkonstruktsioone ei tohiks teha samas ruumis kus lõiketöödeldakse rauda.
Eraldi ruum ja seadmed.

[Urmas]

Aga ikkagi, mind huvitab, et kuidas saab ROOSTEVABA materjal b][/b]? Kui roostevabas midagi roostetab, siiis minu jaoks tähendab see seda, et see materjal ei ole ROOSTETADA[mitte roostevaba, vaid roostetav materjal. Punkt!

[dumbuser]

Mina ei tea mida sa relakaga saaginud oled ja mida sa teinud oled agaa mina tean täpselt mis juhtub. Või noh on tehtu selgeks... igasuguseid asju juhtub. merekonteineris asjad kohale jõudsid ja roostes olid siis oli küll valus pilte näha.

Äkki siis ikka valiks õige materjali ? On olemas ka korrosiooni- ja happekindlad lahendused. Mereveega, eriti ookeani omaga, kokkupuutes tekib kohe kindlasti korrosioon aga see on juba soolast tingitud. Kui see roostevaba asi kuskil vihma käes liguneb siis ei juhtu midagi.

[Urmas]

Mereveega, eriti ookeani omaga, kokkupuutes tekib kohe kindlasti korrosioon aga see on juba soolast tingitud. Kui see roostevaba asi kuskil vihma käes liguneb siis ei juhtu midagi.

Dumbuser, kuidas tekib inimese seedeorganitesse ja T25 välipeldikusse ookeanivesi?
Ma vaata, et sa(Dumbuser) oled ka vist välipeldiku ehitusest huvitatud, et aeg-ajalt avaldad teemas arvamust.
Ise olen küll huvitatud, tahaks juba ruttu-ruttu pilte lõppviimistlusest näha.

[dumbuser]

Kusjuures ei ole huvitatud. Igasugu pellereid on küll nähtud. Igasugu lollakaid ka küll ja veel kohanud. Näiteks üleeile juhtusin SPAs kokku tüübiga kes rääkis, et kerisele peab külma vett viskama, et see on ikka hoopis midagi muud kui kuum vesi. Kui ta lõpuks jõudis selleni, et kuum vesi teeb tegelikult kuiva auru siis mulle aitas. Tõenäoliselt oleks ta järgmisena jõudnud selleni, et iga kerisekivi peaks omaette kütma. Ja proovi nüüd aru saada ka sellest, kes millegile vastab. See ookeaniteema tuli seoses merekonteineriga. Kuigi ega ma ei imestaks väga kui keegi transab oma välipeldikut kah kuskil merekonteineris.

[plshalp]

Roostevaba metall on lihtsalt koondtermin, RV metalli on 100 erinevat variatsiooni ja roostetavad need tavalised (nt AISI304) ikka üsna lihtsalt kui süsinikterasega töötlemisel kokku puutuvad.

[T25]

Uriin sisaldab samuti soolasid.
https://www.thoughtco.com/the-chemical- ... ine-603883

Chloride (Cl-): 1.87 g/l to 8.4 g/l

1 teelusikatäis suhkrut pidi kaaluma ca 4,2 grammi. Ehk siis tundub, et halvimal juhul võib korraga välja kusta pea kaks teelusikatäit soola.

[Urmas]

Uriin sisaldab samuti soolasid.

T25, ma ei saa sinust aru? Tavaliselt peaks olema foorumite idee, et lugejad teiste kogemuste najal leiaksid enda jaoks optimaalsema lahenduse, aga millegipärast sina oled otsustanud kõige ekstreemsemate variantide kasuks. Igatsugu soolade kokkupuutumise vastu "roostetava" armatuuriga on tunduvalt odavamaid lahendusi kui sinu fixideed. Mõtle näiteks sellele, et kuidas takistatakse välibasseinide puhul lekkimist basseini konstruktsioonidesse. No plaatinud oma välipeldiku siseseinad kusesoolade kindlaks ja su peldik oleks juba ammu kasutuses. Selmet kulutada 800€ roostevabale armatuurile, oleksid saanud osta pasapunkri plaatimiseks Itaalia parimate disainerite poolt väljamõeldu ja ülejäänud raha eest oleks saanud korraldada korraliku avamispeo kohaliku külakapelli saatel.
Jeerum-jeerum, 12 lehekülge arutelu ühe välipeldiku pasapunkri konstruktsioonist! Mul hakkab endal ka juba häbi, et aruelu selle üle on mind kaasa haaranud.