Põrandakütte ja radiaatorite ühendamine sama Õ/V pumba järgi.

[onusnooker]

Mismoodi see ühendus käib ühe õhk-vesi pumba järgi?
Situatsioon on järgmine:
7 radikat, millest 2 eraldi toru liigub kollektori ruumi kokku siis 14-toruotsa (16mm aluplex)
1 dussiruumi põrand milles toru betooni valatud.2 toru liigub kollektori ruumi (16mm põrandakütte toru)

vajab see siis 8 kohalist kollektorit või 7 kohaline kl. + põranda jaoks midagi muud, seljuhul mida?

Ise mõtlesin, et võtta 1 kollektor 8 kohaline millele põrandakütte termostaat läheb otse sinna külge ja vooluhulka lihtsalt piirata, et põrand liiga kuumaks ei läheks, ilmselt siis kollektori külge pandud kütte regulaator seda teeb. Radiaatoritel on regulaatorid otse küljes.

Täna ei tea ka seda millise kuumusega vesi radikates jooksma hakkab, ringi tehtud süsteem ahjuküte oli enne.

[Coolhouse]

Õhk-vesi soojuspumba järgi ei saa ühendada otse radiaatoried. Vahel peab olema mingi küttevee paak.

Soojuspump toodab soojust ehk soojusenergiat. Esmalt ajab kompressor kuumaks külmaaine ning see liigub õ-v soojuspumba plaatsoojusvahetisse. Plaatide vahelt jookseb küttevesi mis jahutab külmaaine kuuma gaasi.
Juhul kui paneksid soojuspumbale otse radiaatorid järgi ja kõik termostaadid lähevad kinni siis lakkab veeringlus läbi soojuspumba soojusvaheti ning soojuspump jahutust ei saa. See oleks nagu auto mootor ilma jahutuseta. Tulemusena automaatika blokeerib soojuspumba töö.
Seega peaks olema ilma paagita küttesüsteemil vähemalt üks kontuur pidevalt avatud et tagada piisav veeringlus soojuspumbas.
Kuid ka nii on raske teha sest nt vannituba on 10 m2, põrand annab nt 50W m2 kohta soojust edasi. Kokku oleks tarbimine 500 W kuid peremehe soojuspump on võimsusega 6...19 kW. Kui inverter soojuspump käivitub siis ta annab kohe ka minimaalsetel pööretel soojust ca 30% oma koguvõimsusest. Tulemus oleks et paari minuti pärast vesi kuumeneb liialt ning süsteem seiskub.
Isegi kui läbivool oleks piisav on radiaatoritega ikkagi vahepaaki vaja sest soojuspump vajab välisosa sulatamiseks soojust kütteveelt. Isegi kui radiaatoritel ei ole termostaate kuid tagastuva vee temperatuur on ca 20C siis uuemad soojuspumbad kontrollivad ka seda temperatuuri.

Kütteskeem tuleb teha soojuspumba juhendi kohaselt.

Ehk soojuspumbast läheb küttevesi paaki, paagist osa vett tagastub soojuspumpa, paagist läheb radiaatoritele, paagist läheb vannitoa põrandakontuuri. Häda(finantsvärk) korral saab seda väiksemal majal teha vaid ühe ehk soojuspumba ringluspumbaga.

[onusnooker]

Väike maja 1kordne max 80m2. Vahepaak on sel juhul hea mõte, selle ikka mahutab kuhugi lae alla ära. Ruum väike ka, ca 2,5 m2. Pump tuleb ilmselt 4kw-ne. Suur see paak olla võiks 100L v rohkem?
Omanik on riigitöötaja, tuletõrje, ilmselt rahaga priisata pole,

[Coolhouse]

Soojuspumba võimsus antakse välisõhul +7C. 4 kW ei pruugi olla piisav 80 m2 maja jaoks. Tootjad annavad igasuguseid numbreid kuid peaks vaatama loodusseaduste järgi ehk selleks et soojuspumba võimsus oleks külmaga 4 kW peaks kompressori ehk ka soojuspumba maks. tarbitav elektrivõimsus olema 2 kW.

Paagi suurus on soojuspumba juhendis. Antud juhul piisaks ka 50 l.

PS: Kirjuta info@coolhouse.ee , tean kus on üks 100l paak.

[Hiid]

muud siis vaja ei ole, kui tahad kütta põranda ja radikatega, kui ÕV pump ja paak seal vahel?
Esimene korrus põrandas, teine radikas.
Või niisusgusel põranda kogusel pole lisapaaki vaja? Kuda see kahte eri tempi vesi saavutatakse üldse?

[Coolhouse]

Iga maja on erinev seetõttu ei saa ka üldistada kuidas saab ja kuidas mitte.
Eelistatud olukorras on need kellel põrandaküte betoonis.
Lisapaaki pole põrandaküttega vaja kui põranda torustikes kokku voolab sama vee hulk kui soojuspumba "passis" antud. Nt kui soojuspump on 10 kW siis vee ringluse suurusjärk on 1 m3/h. Kui kontuuridel puuduvad mootorid mis läbivoolu takistaks siis jääb süsteem tööle. Oluline on ka vee hulk küttesüsteemis. Kui kontuure on 10 siis ok kuid kui kontuure on 3 siis nii ei saa.

Kahte eri temp vett saab suuremast akupaagist või siis peaks hoiduma 2 eri temp vee tegemisest. Soojuspumba cop on parem kui kütteveega 30...35 C. Kui vesi on selle asemel 45..50C siis häving on ca 20% ehk see kajastub otseselt elektriarves. Ka on soojuspumba võimsus väiksem mida kõrgem on vee temperatuur.
Ehk soovitatav on suurendada radiaatorite ülekandepinda. Nt tuli lisada 160m2 majale 4 radiaatorit.

Erinevatel õ-v soojuspumpadel on erinevad võimaluse veetemperatuuri reguleerimiseks. Nt sama mudeliga mis 10 aastat tagasi hoidis vaid ühte ning kindlat küttevee temp tuleb nüüd kaasa küttevee temp välisõhu graafiku alusel, tarbevee juhtimine, 3-tee ventiili juhtimine graafikuga radikatele ja 3-tee ventiili juhtimine pürandaküttele.
Ehk koos põrandakütte puhul kollektori mootorite ning radiaatoritel termostaatventiilidega on kokku liiga palju võimalusi et ilma eelnevate teadmisteta parimat valikut teha. Seetõttu on käesolev onusnookeri pärimine väga põhjendatud.

[onusnooker]

Uurisin üle ka tüpsemalt: elamispind on ca.75m2, 3x klaaspaketiga aknad, seinad villa 20cm+ 13mm tuuletõke, laes ka ca 25cm villa, põrandal all ca 30cm peno, ehk siis külm väga ei tohiks olla.
Samas mingi ahjuküte on ka hullemaks külmaks olemas, iseasi palju salvestab, pioneerpliit õhukese soojamüüriga vms.

Nojah, kui see 4kw on antud +7C juures siis see 4kw aparaat on tõesti ilmselt pisut lahja ja see elamine vajab vähe võimsamat aparaati?

[Coolhouse]

Selleks et midagi arvata on seadme marki vaja.
20 cm villa seinas ja 25 lae peal ei ole just parim võimalik variant.

Ise pead ikka otsustama mida ja kuidas ehitad. Paned väiksema võimsusega seadme siis pead vahest ahju kütma, paned liiga võimsa siis pead suurema paagi panema.
Paak on soojusvoogude tasakaalustamiseks ehk kui soojuspump toodab liiga palju siis on paak puhvriks vahel. Kuid kui soojuspump on alamõõduline siis on hea ka elektritenn paagis sest välisosa peab ka külma ja tormiga kuidagi sulatatud saama.
Täielikku tasakaalu soojuse tootmise ning tarbimise vahel iga ilmaga ei saagi.
Ehk mida parema küttesüsteemi teed seda lollikindlam see on.

[onusnooker]

Täna seis selline, et pole seadet ei ostetud ega otsustatud. Järgmine samm on radiaatorid ja kollektor, vähe torutööd, et saaks värvimisega edasi minna.

[aero]

Lisapaaki pole põrandaküttega vaja kui põranda torustikes kokku voolab sama vee hulk kui soojuspumba "passis" antud. Nt kui soojuspump on 10 kW siis vee ringluse suurusjärk on 1 m3/h.

Äkki sobib võrdluseks, et mul on 6kW maasoojuspump projekteeritud kütma 1110jm d20 toru - 350l. Pluss 180l integreeritud boiler, kuidas seda arvestada? Osa kontuure hoian püsivalt kinni (garaaž jm), töös on 270l jagu + boiler. Paaki pole.

[onusnooker]

Tänaseks teada, et läheb 8 ne põranda kollektor ja Fuijtsu õhk-vesi pump 8kw-ne. Seega eks näis kas probleeme tekib v mitte.