Betoonplaadi valamine

[T25]

Oeh, vähemalt hea seegi, et keegi oskas "hoolduseks" sellise foorumi kinni panna.

Urmas, ma küsiks sinu käest sellist asja, et mis huvi on sul tulla siia foorumisse üldse nõu andma iseehitajatele. Ma üritan lihtsalt endale ette kujutada, et kui ma näiteks töötaks igapäevaselt siseviimistlejana vms, siis viimane asi , mis ma teeks, oleks tulla siia foorumisse profesionaalset nõu andma. Võimalik ,et ma täitsa eksin selle koha pealt, aga ma ei suuda endale ette kujutada, kui päev läbi tegeled mingi asjaga, siis õhtul veel sama asja foorumis läbi arutada. Ma ise pole profesionaal ühelgi ala ja seetõttu ei oska kaasa rääkida ning inimlikust uudishimust ajendatuna sooviksin lihtsalt teada, mis paneb profesionaale veel ka peale tööaega foorumisse nõu andma. Sellele küsimusele võiksid ka teise profesionaalid vastata, mitte ainult Urmas.

[T25]

DNA on junnidel vast nii puudulik, et metaani ei pruugi tekkida.

Äkki pakud välja lahenduse, kuidas gaasi kontsentratsiooni tõsta?

[T25]

Mõningaid välipeldiku kujundamise ideesid: https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q= ... 8153249665

Miks ka mitte köök ja peldik kokku ehitada? Eriti sobilik kiire seedimisega indiviididele: http://lochlan.com.au/add-­-outdoor-kitchen-tolilet/

Ma siin vahepeal mõtlesin ka, et peaks oma peldikut turustama hakkama ja hind tuleks ikka oluliselt odavam, kuid nendel siin, aga hetkel tundub, et eestlane ei ole veel valmis sellise asja jaoks. Eks see võtab aega, enne kui inimesed oma hoiakuid muutma hakkavad. Siiski, kui kellelgi on tõesti huvi sellise peldiku vastu, siis olen nõus seda ka mujal püstitama. Arvestades siinset foorumit lugedes, et 30000 on normaalne küsida toa värskendusremondi eest, siis ise küsiks tagasihoidlikud 10 kilo +materjal( ca 2,5 kilo, päris täpset summat veel ei tea )

[Kilopapa]

Ei no algul vinge lugeda väikest tögamist. Aga aru ei saa miks täismeestel jääb ette kuidas keegi peldikut ehitab. Lausa tundub, et ollakse kade, et korralikult ehitab.

[Urmas]

Urmas, ma küsiks sinu käest sellist asja, et mis huvi on sul tulla siia foorumisse üldse nõu andma iseehitajatele.

Lisaks kommenteerimisele, ammutan siinsest foorumist ka tarkusi ja püüan oma soovitustega midagi vastu anda, et ei jääks võlgu kellegile. Loomulikult on mul siin kommenteerides ka omakasu tagamõte. Kuidas, see jäägu sinu nuputada.

[Urmas]

Ei no algul vinge lugeda väikest tögamist. Aga aru ei saa miks täismeestel jääb ette kuidas keegi peldikut ehitab. Lausa tundub, et ollakse kade, et korralikult ehitab.

Ei, meis ei räägi mitte kadedus, vaid arusaamatus, et miks ehitatakse nii kapitaalseks ühte välispeldikut ja selle kapitaalsuse ühe põhjusena nimetatakse ökoloogiliselt väikest jalajälge. Arusaamatu???

[suvaline]

DNA on junnidel vast nii puudulik, et metaani ei pruugi tekkida.

Äkki pakud välja lahenduse, kuidas gaasi kontsentratsiooni tõsta?

DNA-d muuta on keeruline, isegi sellise peldikuga. Seega ei jää muud üle, kui näiteks loobute veganlusest, heleda laksu asendate tumeda laksuga. See on nüüd asja bioloogiline pool. Aga on olemas ka puht mehaanilised võtted. Meite endi paekivi kõrvaldab väga hästi anaeroobsel lagunemisel tekkivaid kõrvalgaase. Tellite suurema koguse väiksema suurusega killustikku ja asendate selle vetsupaberiga.

[T25]

Urmas, ma küsiks sinu käest sellist asja, et mis huvi on sul tulla siia foorumisse üldse nõu andma iseehitajatele.

Lisaks kommenteerimisele, ammutan siinsest foorumist ka tarkusi ja püüan oma soovitustega midagi vastu anda, et ei jääks võlgu kellegile. Loomulikult on mul siin kommenteerides ka omakasu tagamõte. Kuidas, see jäägu sinu nuputada.

Ok asi selge, asi taandub ikkagi lõpuks rahale, nagu kõikide asjadega siin ilmas juhtub olema. Mind pani lihtsalt natuke imestama, sest see foorum siin on suhteliselt kurb nurgake võrreldes teiste palju huvitavamate foorumitega. Kõige hullem , et ma pole siit ka midagi eriti õppinud, tavavastus on - pöördu projekteerija poole. Ma viskasin oma õnge ka sisse, eks näikse kas näkkab ka midagi.

Ei, meis ei räägi mitte kadedus, vaid arusaamatus, et miks ehitatakse nii kapitaalseks ühte välispeldikut ja selle kapitaalsuse ühe põhjusena nimetatakse ökoloogiliselt väikest jalajälge. Arusaamatu???

Kui puude taga metsa ei näe, siis midagi teha ei ole. Sel teemal on siin arutatud küll-küll ja linke visatud, millest sa oled diagonaalis üle läinud. Rohkem enam ei hakka sel teemal nämmutama. Põhipoint on selles, et kui korra näiteks oled ise oma majal katust vahetanud, siis rohkem seda enam teha ei taha. Las jääde kellelegi teisele see töö. Nähes aga , mis on juhtunud vana asbesti sisaldava eterniidiga 40 aastaga, siis eriti kindel pole , kaua see uuem eterniitki vastu peab. Oleks konstruktsioon võimaldanud, oleks pannud kivi ja jutul lõpp. Kunn24 juttu tavalise savikivi vähesest vastupidavusest ma enam ei usu. Oleks läinud betoon või savikivi, vahet pole.

[pikk88]

Kui on esitatud konkreetne küsimus siis on tulnud siit foorumist üldjuhul ka konkreetne vastus. Kuid kui küsimus on ebamäärane või ümmargune siis on tulnud ka vastus sarnaselt ümmargune ja on alganud lõputu nämmutamine. Kui sinu arusaamist mööda on see siin mõttetult kurb foorum kus mitte midagi õppida pole võimalik siis seda enam jääb arusaamatuks mida sa siia otsid? Üritad lolle välja õpetada oma rohelistest foorumitest kogutud tarkuste järgi? Üldjuhul vanale koerale uusi trikke ei õpeta. Seda räägib juba iidne rahvatarkus.
Arusaamatuks jääb ka sinu võrdlus kord elus katuse vahetamise kohta. Kui on ikka vaja seda ka teist korda elus vahetada siis vahetad. Vahet pole kas tellid selle töö kellegilt raha eest või teed selle ise ära. Lõpptulemus on üheselt sama ja ei sõltu paraku mitte ainult rahakoti paksusest vaid esmajärjekorras ikkagi oskustest. Võid maksta lollile töömehele roppu palka, kuid ega sa sellepärast sealt kvaliteetsemat tööd ei saa. Samuti võid ise täiesti tasuta paigaldada endale kasutatud materjalist kvaliteetse katuse kui oskusi piisavalt.

[pikk88]

Urmas, ma küsiks sinu käest sellist asja, et mis huvi on sul tulla siia foorumisse üldse nõu andma iseehitajatele.

Lisaks kommenteerimisele, ammutan siinsest foorumist ka tarkusi ja püüan oma soovitustega midagi vastu anda, et ei jääks võlgu kellegile. Loomulikult on mul siin kommenteerides ka omakasu tagamõte. Kuidas, see jäägu sinu nuputada.

Ilmselgelt seda välja ei nuputata vaid taandatakse kõik kasu saamisele raha teenimise eesmärgil.

[T25]

Arusaamatuks jääb ka sinu võrdlus kord elus katuse vahetamise kohta. Kui on ikka vaja seda ka teist korda elus vahetada siis vahetad

Puht füüsiliselt ei veaks enam välja. Naabrimees on sellises seisus, et raha pole, et katus välja vahetada ja ise ta enam ei jõuaks ka nagunii seda teha, isegi, kui materjali raha kokku kraabiks. Eks näis, kaua tal vana katuse lappimine õnnestub veel, ma arvan, et üle 10 aasta vast enam välja ei venita. Ma ei tea, kuidas vene ajal valtsplekiga lood olid , aga oleks korraliku valtspleki omal ajal peale pannud, siis oleks pensionipõlv täna muretum olnud.

[T25]

Kiire kommentaar siis sellest, mis vahepeal on toimunud. Veranda katus on 99% valmis, vaja veel harja ja otsaplekid panna, siis saab sellele kõrvalepõikele punkti panna ja peldikuga edasi minna. Tegin ka mõned klõpsud, osad neist küll veidike teemavälised.
Sissesõidu tee betoonimasinale. Viskasin kildu alla ja ilma killuta oleks masin sinna raudselt kinni jäänud. Pildi pealt võibolla pole näha, aga kalle on päris korralik, lisaks maakivi hoone kivimüüritise vana jälg, mis toimis tõkiskingana, olgugi , et mõlemalt poolt kildu kõvasti peale viskasin, masina mass lihtsalt oli nii suur, et kild vajus kokku.

Need kivid tõmbas kopp vanast vundamendist peldiku esise planeerimisel välja. Parajad jurakad ikka vanal ajal maa sisse pandud. Tegin klõpsu ka vanast puurimisjäljest, mille abil kive lõhki ajati. Millega nad seda rohkem kui 100 aastat tagasi tegid, ei oska öelda.

Kuna neid kive on päris palju mul seal varisenud , siis tegin klõpsu umbes 15 aastat tehtud kiviaiast, kuhu ma siis neid vedasin.

Plaan oli hea, teha kiviaed, mis peaks eluaja vastu, kuid nagu ikka, asi läks kohati tuksi. Kõige esimene ots , mis ma tegin, sai liiga sirgelt laotud ja nüüd on hakanud välja vajuma.

Selle koha alla jäi vana känd, mis ära mädanes ja võttis osa aeda kaasa.

Pilt puust, mis ähvardab pooleks minna ja peldikule pähe kukkuda. Sellele on vaja mingi vits ümber teha.

Kiiremas korras hakkan nüüd saalungit tegema, sest märkamatult on suvi vahepeal läbi saanud ja kaugel see talvgi enam on.

[Urmas]

Millega nad seda rohkem kui 100 aastat tagasi tegid, ei oska öelda.

Akutrelliga, tol ajal pikendusjuhtmeid ei eksisteerinud.

[T25]

Täna alustasin saalungite ehitust. Välimise ringi alumise laua sain jooksma ja nurkadesse prussid ka püsti. Homme katsun sisemise ringi postid paika panna ja ka sellele alumise ringi laua jooksma saada. Siis pole enam miskit muud , kui lauaga ülesse poole tulema hakata. Hetkel veel ei tea, kui kõrgeks valada. Maapinda on eespool meetri jagu, kuid see tundub natuke liiga vähe olema, tahaks lampkasti kõrguseks ikkagi 1.2-1,3 m saada. Maapinda saab pärast kõrgemaks tõsta. Küll aga on vahepeal tekkinud küsimus, et kuidas saalungit kindlustada, et betooni mass laiali ei vajutaks. 3 küljes saaks kasutada maapinna tuge, kuid neljandas küljes mitte ja see tekitab probleemi. Plaan on teha laudadest või prussidest vitsad mingi vahega. Allpool on rõhk suurem, seega sinna paneks vitsasid tihedamalt, ülalpool on rõhk väiksem ja sinna läheks suurema sammuga. Küsimust tekitab aga see, kas 2,1mx3,2m mõõtmetega saalungit sellisel kujul vitsadega ikka saab piisavalt kindlustada. Tegin väikese arvestuse, kasutades oma nappe füüsikaalaseid teadmisi - betooni erikaal on ca 2.5 tonni/m3 ja 1,5 m kõrgune vundament siis avaldab rõhku 37500 N/m2. Lihtsam on siiski arvestada, et 1.5 m kõrgust vundamenti rõhub talla all 3.75 tonni/m2. Vedelal kujul betoon avaldab sedasamust rõhku ka horisontaalsuunas, päriselt siiski mitte niipalju, sest betoon ei ole vesi, aga enam vähem võib nii vist võtta. Seega minu arvestuste kohaselt, kui näiteks üks 3 m vits töötab 33 cm laiusele alale saalungi alumises otsas, siis sellele vitsale mõjubki jõud 3.75 tonni, mis lükkab vitsa väljapoole. Ja kuna vits on kinnitatud kahes nurgas, siis ühes sõlmes tekkiv koormus on 1,875 tonni. Siin ma veel ei arvestanud ka seda, et lühema külje vits mõjutab seda ühendust ka veel omalt poolt natukese väiksema koormusega enda sihis väljapoole. Ühesõnaga tundub mulle, et päris korralikud jõud tekivad nendes sõlmedes. Teine asi, et ma ei kujuta praegu omale ette, kas tolline 20 cm laiusest lauast tehtud vits hakkab läbi painduma keskelt . Hetkel tundub mulle, et neid vitsasid tuleb päris palju alumisse otsa laduda. Kel on kogemusi või mõtteid , võiks teada anda, mida arvata sellisel kujul vitsadega saalungi kindlustamisest.

[aero]

Millega nad seda rohkem kui 100 aastat tagasi tegid, ei oska öelda.

Akutrelliga, tol ajal pikendusjuhtmeid ei eksisteerinud.

Jōukamad akutrelliga, ülejäänud käsitsi - ühe käega hoiti “kivipuuri” ja teisega lajatati vasaraga, pöörati puuri mingi kraadi vōrra ja järgmine litakas, jne. Kui auk valmis, läks käiku lōhkeaine. Mingitel juhtudel talvel saadi vist jäätumisest ka abi.

[T25]

Millega nad seda rohkem kui 100 aastat tagasi tegid, ei oska öelda.

Akutrelliga, tol ajal pikendusjuhtmeid ei eksisteerinud.

Jōukamad akutrelliga, ülejäänud käsitsi - ühe käega hoiti “kivipuuri” ja teisega lajatati vasaraga, pöörati puuri mingi kraadi vōrra ja järgmine litakas, jne. Kui auk valmis, läks käiku lōhkeaine. Mingitel juhtudel talvel saadi vist jäätumisest ka abi.

Ja tänasel päeval üks mees koksib ainult vasaraga selliseid seibideks. Proovisin ise ka, videost vaadatuna tundus see lihtne, kuid praktikas osutus võimatuks isegi suhteliselt väikese munaka poolitamine, kuigi sai ikka korralikult haamriga pähe antud. Ilmselt siis mingi nipp seal on, kivi joont vaadata vms.

[T25]

Ma ei tea, kuidas vene ajal valtsplekiga lood olid , aga oleks korraliku valtspleki omal ajal peale pannud, siis oleks pensionipõlv täna muretum olnud.

Jalutasin mööda Viljandit ja nägin, et Pauluse kiriku katust on hakatud vahetama. Kuna pealtnäha tundus täitsa korralik valtsplekk peal olevat, siis uurisin kohe netist, et mis teema on ja tuleb välja, et praegune valtsplekk paigaldati sinna samal kümnendil , kui valmis Ugala teater, ehk siis pole veel 40 aastatki vastu pidanud see katus. Kiriku katus on loomulikult midagi muud, kui pisikese eramaja katus, kuid hetkel tundub küll, et veneaegne ehituskvaliteet on selle põhjuseks, miks see katus nii kiirelt läbi jooksma hakkas. Artiklis mainiti miskit titaanplekki, mis nüüd peale pannakse. Loodetavasti seekord saab siis parem , põhiline on, et katuse alune konstrui saaks piisavalt tummine, muidu pole sellest kõlava nimega plekist mingit kasu ja 40 aasta pärast on jälle sama seis, et pleki alune osa pehastunud.

[T25]

Kuna tänane ilm on natuke aia taha läinud, siis pole teha miskit muud, kui foorumites sobrada. Käsin maal siiski ära ja haarasin mahaunustatud fotoka kaasa, et uut pildimaterjali üles laadida. Alumise ringiga sain eile ühele poole, nüüd saab 3 laua kõrguselt ära paigaldada ja siis on aega armatuuri järgi minna. Seekord siis roostevaba, kuna klaasfiibrile painutatud nurki ei saa. Miks roostevaba, seda olen siin teemas juba päris palju nämmutanud ja rohkem enam ei hakka. Peamine on paari sõnaga see, et andestab kehva ehituskvaliteeti, betooni pragunemist jms, mis iseehitamisega tavaliselt käsikäes käivad . Plaan on armatuuri panna alumisse ossa , keskele ja üles ehk siis 3 kihti. Keskele panen osaliselt sellepärast, et siis on hea paigaldada vertikaalselt mõned armatuurid, kuhu ma pean vajalikuks vertikaalselt armatuuri panna. 1.5 m raketises oleks raske , kui mitte võimatu, pärast seda vertikaalset armatuuri alumisest otsast kinnitada.

[Urmas]

Juba pikka aega vaevab(isegi korralikult magama ei saa jääda) mind sinu peldiku ehituse juures küsimus- millise valemiga sa seda sitta nii palju toodad, et nii suure ja kapitaalse peldiku ehitad?

[T25]

Juba pikka aega vaevab(isegi korralikult magama ei saa jääda) mind sinu peldiku ehituse juures küsimus- millise valemiga sa seda sitta nii palju toodad, et nii suure ja kapitaalse peldiku ehitad?

Ühe lampkasti maht on ca 2.5 m3. Vaatasin netist, septikud hakkavad ka 2m3 ja kuni 3m3 tavaliselt. Nii et maht ei ole suur vaid vahepealne. Teine asi, mida kauem laagerdub, seda puhtam kraam saab. Paelussi jpms siseparasiitide munad hävinevad mingi aja jooksul, aga see võib võtta aastaid.

[dumbuser]

Aga oma toitumisharjumusi ei hakka muutma ? Või sa hakkad igasugu parasiidihaigetele seda pellerit kasutada laskma ?

[T25]

Aga oma toitumisharjumusi ei hakka muutma ? Või sa hakkad igasugu parasiidihaigetele seda pellerit kasutada laskma ?

Ühes teises teemas lingiti juba seda väärt lugemismaterjali. 260 lk-d sitast. Ise lasin küll diagonaalis, aga väärt mõtteid ja ideid sain sealt palju. Parasiitidest oli ka päris palju juttu.
http://skrconline.net/content/images/st ... ok_all.pdf

Ja siit :https://www.victoriahealth.com/editoria ... -parasites

It is estimated that around 80% of both adults and children have parasites in their gut

Ja mida mõtled toitumisharjumuste all? Omast arust teen kõik, et võimalikult tervislikult toituda. Maxima kõige odavamat vorstilaadset asjandust ei söö( eriti peale seda, kui nägin , kuidas see kuumal suvepäeval autosse jäetuna üles paisus ja noaotsaga torgates laiali lendas) ja sadu kordi läbikuumutatud õlis fritüüritud friikaid ja burgereid üritan samuti väga harva tarbida, kuigi maitselt on päris hääd. Ahjaa, poola õuntega lendasin ükspäev ikka päris p..sse - maitse oli hea, mugisin kohe mitu tükki korraga ja siis äkki mõne aja pärast nagu noaga lõikas sisemuses. Täitsa ehmatasin kohe, kuna sellist kõhuvalu pole ammu enam olnud( kunagi lapsena meeldis süüa paljast leiba, suhkruga , aga tihti järgnes päris korralik kõhuvalu) ja esialgu ei seostanud seda õuntega , kuid kui esivanema käest kuulsin, et tal sama jama oli pärast nende õunte söömist, siis viisin niidiotsad omavahel kokku. Ühesõnaga jah, ma olen toitumise kohta päris palju foorumitest vajalikku välja sobranud ja võiksin tõenäoliselt isegi mõnda meest toitumise koha pealt ree peale aidata, kuid paraku tihti on tegemist tugeva sõltuvusega, mida lihtsa nõustamisega ei ole võimalik ümber muuta.

[dumbuser]

Oijah. Siin on siuke asi nagu ignore. Selle puhul näidatakse ainult autorit aga mitte kogu seda asja mis ta siia kirjutas. Ma tunnistan, et tegin selle vea ja lugesin su juttu. Aga ma proovin seda viga rohkem mitte teha. Sest vastus on nagu kiiktool, ei vii mitte kuskile aga raiskab kogu vaba aja edukalt ära. Ja mind päriselt ka ei huvita mille kõige ekspert (siiani on vist peldik, betoon, armatuur, igasugu krteab mis foorumid, toitumisnõustaja jne) sa oled.

[T25]

Oijah. Siin on siuke asi nagu ignore. Selle puhul näidatakse ainult autorit aga mitte kogu seda asja mis ta siia kirjutas. Ma tunnistan, et tegin selle vea ja lugesin su juttu. Aga ma proovin seda viga rohkem mitte teha. Sest vastus on nagu kiiktool, ei vii mitte kuskile aga raiskab kogu vaba aja edukalt ära. Ja mind päriselt ka ei huvita mille kõige ekspert (siiani on vist peldik, betoon, armatuur, igasugu krteab mis foorumid, toitumisnõustaja jne) sa oled.

U mad? Keegi ei käse lugeda. Mina ei pea ennast mingiks eksperdiks, vahendan vaid erinevatest foorumitest nopitud tarkuseteri. Lapikmaalaste foorumit ei külasta, sellepärast ära muretse. Tüüp 1 diabeetikutele võin linkida mehe, kes aastast 1964 on oma haigust kontrolli all hoidnud, lähenedes probleemile insenerlikult( ta oli insener, kes hiljem õppis arstiks, et teda üldse tõsiselt võtma hakataks), mitte toitumisnõustajate soovitusi kuulates. Mees oleks ammu hauas olnud, kui kuulanuks viimaste soovitusi( mida ta eelnevalt teinud oli). Täna on mees 85 a vana ja tiksub edasi ja ravib miljoneid kannatajaid. Veresuhkur on raudpolt 4.7 peale peenhäälestatud. Minul on selle mehe raamat kodus olemas, inglise keelne ja maksis 50 eurot. Mees oli esimesi inimesi, kes hankis omale veresuhkru mõõtmise instrumendi 1960-ndatel, kui see tegelikult ainult haiglatele kasutuseks mõeldud oli. Maksis see 6000 dollarit, mis oli väga suur raha tol ajal ning sai selle kätte kasutades oma naise abi, kes arstina töötas. Eraisikutele see polnud üldse mõeldud. Lihtsalt üks näide, kuidas toitumisega oma elu päästa, aga sinu jaoks nagunii jälle lapikmaalase jutt.

[jan]

Kuidas on seinad, mille saalungit ehitad, vundamendiga seotud? Ma piltidelt ei näe ühtegi armatuurvarrast vundamendist üles tulemas? Häda pärast muidugi saaks ka puurida ja keemiliselt ankurdada tagantjärgi aga lihtsam oleks olnud kohe vardad püsti jätta?