Pingelangu arvutamine kaablis

[Küülaline]

Müstika! 950 MEETRIT!? Kas projektis on selline vahemaa määratud?

Mis mõttes määratud? Kui on sellised algandmed, tulebki teha projekt. On teatud mööndustel võimalik, ainult oleneb mis hinnaga.

[Külaline]

Müstika! 950 MEETRIT!? Kas projektis on selline vahemaa määratud?

Mis mõttes määratud? Kui on sellised algandmed, tulebki teha projekt. On teatud mööndustel võimalik, ainult oleneb mis hinnaga.

Ei usu, et saa küsija ise projekti teeb. Seega tehakse projekt ja tema laseb selle järgi ehitada, mitte ei tule siia kahtlaseid nõuandeid kerjama.

[Külaline]

kui keskpinge õhuliin juhtub üle krundi minema, siis mis maksab pisim alajaam sinna posti külge?

?

[Kalvis]

Levi nüüd sind AJ ei sunni ehitama, nad panevad selle ise kui uus liitumine.
Odavate killast see AJ pole, miinimum neljakohaline summa.

[steavO]

Küll vana teema aga küsimused on endiselt olemas. Mul asub liitumiskilp majast 380 meetri kaugusel - 32A 3 faasi. Hädasti vaja toas elektrit tarbida. Kas 4G35 teeb töö ära?

[dumbuser]

Kui amprite kohta küsid siis selle puhul peaks nii vask kui alumiinium sobima. https://www.tera.ee/kaablite-koormustabel/ Kui aga tahad seda ka teada mitu volti teisest otsast välja tuleb siis loe seda praegust teemat otsast peale. Kui ei viitsi lugeda siis maksa mõnele ja ära vaeva end sellega enam.

[Küülaline]

C32 ei rakendu lühisel, C25 rakendub. 230 V faasipingest jääb alles 218 V, väiksema kui 160 kVA trafo korral veel vähem. See on muidugi siis, kui alajaam on seal 380 m kaugusel, kui alajaam on kaugemal, siis asjad veel halvemad.

[trebla]

Palju lühisvool tuli?

Kas E 32 rakenduks ?

[Küülaline]

Palju lühisvool tuli

Etteantud suurused:
Trafo tüüp: 160 kVA 15/0.4 kV Dyn CTO
Trafo näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,041591 oomi
Trafo nimivool: 231 A
Faasipinge trafo klemmidel (L-PEN): 230 V
Trafot toitva võrgu lühisktiivtakistus Rk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Trafot toitva võrgu lühisinduktiivtakistus Xk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Juhtide temperatuur: 40 °C
Liinilõigu 1 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 380 meetrit, AXPK-4X35, 32 A

Arvutustulemused:
1-faasiline lühisvool liini lõpus: 295,27 A
3-faasiline lühisvool trafo klemmidel: 5929,87 A
3-faasiline lühisvool esimese liini lõpus: 661,35 A
3-faasiline lühisvool viimase liini lõpus: 661,35 A
Mööduv lööklühisvool trafo klemmidel: 10438,6 A
Mööduv lööklühisvool esimese liini lõpus: 954 A
Rikkesilmuse näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,74 oomi
Liinilõigu kogupikkus: 380 m
Pingekadu: 5,2 %
Suurim lubatud C-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: C25 A
Suurim lubatud B-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: B50 A
Suurim lubatud gG tüüpi sular arvutatava liini lõpus: gG50A
Reguleeritava fiidrikaitsme max lubatud lühisvoolukordsus Im: -
EEE järgne max lubatud fiidrikaitse (3xIn<Ik): 97 A

[Küülaline]

varu tohujaa ja bolše su programmiga võrreldes

Me räägime erinevatest asjadest. Siin arvutatakse kaitse rakendustagatise tingimuse täitmist. TN-S juhistikus kujutab kereühendus teatavasti ühefaasilist lühist ja põhiline kaitseviis on toite kiire väljalülitamine.

[steavO]

Huvitav on vaadata, kuidas oskajate seas on siiski arvamusi ja vaatenurki mitu

Lisainfoks niipalju:
1. Liitumiskilbist on alajaam (õhuliiniga) ca 250 meetri kaugusel.
2. 380m on jagatud kaheks - esimene lõik 240m ulatub liitumiskilbist tehnomajja ja sealt läheb 140 edasi majja.
3. Kogu tarbimisest kolmandik (ehk siis puurkaevupump, hüdrofoor, osa valgustust, väike elektriradiaator, veetoru küttekaabel 1,5kw) jäävad 240m peal oleva kilbi järgi. 380m peal läheb käiku 2/3 (valgustus, köögitehnika, boiler, olmeelektroonika, õhksoojuspump).
4. Projekteerija näeks ette ka esimese osa 4G25 kaablist ja teise 4G16, kuid seda puhtalt tarbimise põhjal. Kuna peakaitset võiks tulevikus suurendada (kui suureneb tarbimine - garaaz, abihooned), paneks kohe pigem varuga.
5. 4G50 oleks veel "kindlam" valik aga rahakotile kõige sõbralikum ei oleks. Päeva lõpuks on tähtis, et toas elektroonika toimiks ja ohutus oleks tagatud.

[Küülaline]

Kui sa nüüd veel ütleksid, kui suur trafo on alajaamas ja mis ristlõikega on see 250 m õhuliini, saaks juba täpsema arvutuse teha. Kui eeldada 160 kVA ja õhuliin 70 mm², siis:

Etteantud suurused:
Trafo tüüp: 160 kVA 6.3/0.4 kV Dyn CTO
Trafo näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,04197 oomi
Trafo nimivool: 231 A
Faasipinge trafo klemmidel (L-PEN): 230 V
Trafot toitva võrgu lühisktiivtakistus Rk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Trafot toitva võrgu lühisinduktiivtakistus Xk taandatuna 0,4 kV pingele (oomi): 0
Juhtide temperatuur: 40 °C
Liinilõigu 1 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 250 meetrit, AMKA3x70+95, 30 A
Liinilõigu 2 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 240 meetrit, AXPK-4X35, 30 A
Liinilõigu 3 pikkus, juhtme mark ja vool liinilõigus: 140 meetrit, AXPK-4X35, 20 A

Arvutustulemused:
1-faasiline lühisvool liini lõpus: 227,53 A
3-faasiline lühisvool trafo klemmidel: 5909,26 A
3-faasiline lühisvool esimese liini lõpus: 1669,03 A
3-faasiline lühisvool viimase liini lõpus: 501,85 A
Mööduv lööklühisvool trafo klemmidel: 10544,7 A
Mööduv lööklühisvool esimese liini lõpus: 2410,9 A
Rikkesilmuse näivtakistus 1-faasilisel lühisel: 0,9603 oomi
Liinilõigu kogupikkus: 630 m
Pingekadu: 5,9 %
Suurim lubatud C-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: C20 A
Suurim lubatud B-tunnusjoonega kaitselüliti arvutatava liini lõpus: B40 A
Suurim lubatud gG tüüpi sular arvutatava liini lõpus: gG40A
Reguleeritava fiidrikaitsme max lubatud lühisvoolukordsus Im: -
EEE järgne max lubatud fiidrikaitse (3xIn<Ik): 75 A

Programmi teated:
-Kaitsme 1 rakendumine lähima kaitstud punktini liinilõigus 3 ei ole tagatud! Lühisvool 227,53 A on väiksem, kui kaitseseadme voolulõige 320 A.
-Kaitsme 3 rakendumine vaadeldava liini lõpuni on tagatud.

[Küülaline]

kas kaitselüliti liini lõpus kaitseb seda liini või mitte

Vooluring on ju alajaama trafost kuni liini viimasesse pistikupesasse pistetava tarbijani (ja tagasi). Selles mõttes ei ole vahet kus see katkestatakse.
Programm on see:
https://www.simelect.ee/Kontakt/

[trebla]

pistan siia vana vahemärkuse, et valdav enamus B, C ja D tunnusjoontega automaatidest on ette nähtud kasutamiseks kodutarbija või sarnases paigaldises kus lülitusi pääsevad tegema tavaisikud. Elektrilevi võrkudes , kus tuleks nõuda IV liigpingekategooria seadmeid, on nende kasutamine nonsenss....
Kasutatakse neid vaid sellepärast, et need olid/on odavaimad saadaolevatest...

[trebla]

IV- kuni 6 kV? On ju tagatud MCB-de puhul. Paljud koguni 10 kV.
....

mulle miskipärast tundub, et sa ajad siin voolu ja pinge praegult segi....

[trebla]

Tabel näiteks GE asjade kohta annab (lk 8
Impulse withstand test voltage kV 6 kV

Peale on kirjutatud vanematele G100, G101, G61 lülititele Uimp=4 kV
https://uk.geindustrial.com/sites/geis_ ... 680803.pdf

Ehk spetsi järgi tundub olema mingi edasiminek. 10 kV jutu kustutasin.

siin ei ole miskit edasiminekut.. see ongi see ämber kuhu astus EE juba 20 või rohkem aastat tagasi.

Selleks, et kirjutada seadme peale Uimp = 4 kV (ehk olla III liigpingekategooria aparaat) tuleb seda standardi järgi testida merepinnal 6 kV impulsiga. (2000 m kõrgusel testimisel oli vist 5 kV vms?)
See on midagi sarnast, et kirjutada kilbikooste nimipingeks 230/400 V tuleb sellle anda miski aeg testpinget 2 kV ...vms.

Üks tootja kirjutas Uimp ja teine Utest ja kumbki ei valeta. Liigpingekategooria numbri kirjutamist aga see teine tootja oma kataloogis väldib....

Kodutarbijate paigaldiste automaatide standard 60 898 , mis on ainus standard mis defineerib B,C ja D tunnusjooned, ei käsitle aga kõgemaid liigpingekategooriaid kui III.
Liitumiskilpide automaadid aga paiknevad enamasti hoonest väljaspool, ehk piksekaitsetsoonis 0A , seega peaks seal korrektselt võttes kasutama IV liigpingekategooria seadmeid.
Asi on tegelikult komplekssne.. ühest küljest tuleb elektripaigaldise erinevates tsoonides kasutada selles tsoonis maksimaalselt esineda võivaid liigpingeid taluvaid seadmeid ja teisest küljest tagada, et nendest kõrgemaid liigpingeid seal esineda ei saaks.... see viimane ei toimu aga kah mitte pühast vaimust vaid vastavaid liigpingeid piiravaid seadmeid kasutades..

pikk seletamine oli sel teemal elektrik.pri.ee lehel aga see endiselt maas...

[kiigumees]

On jah ring, mis mõte on siis ringile alajaamas pista eeldatavalt 200 või 150 A kaitsmed ja ringi teise otsa 32 ning jutustada, et 32 ei rakendu?

Muideks programmi autor toob ise ka juhises (leitav demoversiooni kaustast), et MP jaotusvõrgus tuleb 1-f lühis katkestada 5s jooksul, seega kiire el magn vabasti pole otseselt vajalik ja selle puhul öelda, et ei rakendu, on viga.

Juhise lk 21 on ilusti öeldud: "Arvestatud ei ole juhtidele lubatud suurima koormusega!". Nii siis tulebki asja võtta ja mitte lahmida, et lüliti pole sobilik. Vb olla sul õnnestub programmi tuunida nii, et saad kontrollida, kas 1-f lühis lahutatakse 5 s jooksul ja siis saad õige vastuse.

Programmi loogiline ja õige vastus olnuks: Kaitselüliti kiire lahutamine el. magnetvabastiga pole tagatud, kontrolli lühisvoolu (LV) suuruse ja kaitselüliti tunnusjoone alusel, et oleks tagatud termovabastiga LV lahutamine kuni 5 s jooksul. Samuti kontrolli selektiivsust fiidrikaitsmete suhtes.

Kui see programm on näiteks PK-de valikul masskasutuses, siis mul hakkab koitma, miks EL raiub ülikõvasti D-tunnusjoonega PK-de vastu. Lihsalt programm ei näe ette ja VSJO! Programmi pole kujundatudki D- karaga lültit.
Ja siis õnnetu ehitaja peab leiutama, kuidas grupi lülititega mingitki selektiivsust saavutada, mida reeglina ei saavuta, sest PK, mis pole liinikaitselüliti ja kaitseb vaid majja sisenevat fiidrit ning kilbi montaazhi, kuid on selle programmi järgi dimensioneeritud nagu kaitsma alajaamast tulevat liini, kuid programmi juhises on jälle öeldud, et seda eeldust ei järgita. Aga programm väljastab mingi toreda tulemuse, see võetakse automaatselt tõe pähe ja antakse minna. Samas keegi kurat ei loe programmi kasutusjuhendit, millistele kriteeriumitele see tulemus vastab ega koti programmi autorit.

Samas programmi EULA's on ilusti öeldud (p 12):
Arvutustulemused on mõeldud esmaste hinnangute andmiseks ja mõningatel juhtudel võivad, kuid ei pruugi, olla ebapiisava täpsusega, et teha nendest tulenevaid tehnilisi ja majanduslikke otsuseid.

Viimana lause on küll disclaimer, kuid olen võrrelnud programmi arvutustulemusi (pingekadu, lühisvoolud, kaablitele lubatud koormusvoolud) Siemens Simaris tulemustega ning praktikas on tulemused väga ligilähedale, koormusvoolude korral aga enamikel juhul ka identsed, sest mõlemates programmides on koormusvoolude arvutuste aluseks sama standard.

Ettepanek programmi väljundis sõnastuse parandamiseks on igati õige - rakendumise all peetakse silmas magnetvabasti rakendumist ning see tuleks väljundis täpsemini sõnastada.

Mida peetakse silmas lühendi EL all? Mingit suunavat mõju Simelect programm kindlasti ei oma (kindlasti mitte Eesti jaotusvõrkude tasemel), pigem tugineb tänane funktsionaalsus igapäevapraktikal ja vajadustel.
D-karakteristikuga lüliti sissetoomine on samuti kaalumisel.

Parimat,
Alvin

[kiigumees]

Hajuvus on puhtalt standardi järgi ja just nii suur ta ongi (nii 0,1 s kui ka 5 s juures), arvutustel lähtutakse parempoolsest kõverast ehk halvimast juhtumist garanteerides tulemuste korrektsuse sõltumata, mis on ümbruse temperatuur (eeldusel, et ei ületata standardikohaseid normaalseid talitlusolusid), lülitite arv, või mis tootja lülitit kasutatakse ehituse ja jooksva käidu korras (eriti sularite vahetamise teema). Tootjati on kõverad erinevad, kuid jäävad alati sinna vahemikku. Nö tootjapõhist lähenemist plaanis ei ole, kuna see oleks meeletult suur töö, praktilisem võib olla järgida tootjate selektiivsustabeleid või tootepõhiseid tarkvarasid.

Täpselt ei saa kogu problemaatikast kodumajapidamiste lülitite ja impulsitaluvusekategooria osas aru, aga ELV kasutab IV klassi (6 kV) lüliteid karakteristikutega B ja C, mitte III klassi, nagu siin oletatakse?

https://www8.energia.ee/public/ee043.ns ... 0ver.5.pdf