Sauna kütte ja soojavee süsteemi planeerimine

[Andvari]

Tere. Paluks abi sauna kütte ja soojavee süsteemi planeerimisel. Olen mõelnud väga erinevaid variante, aga milline see kõige parem/mugavam ja kokkuvõttes rahakotisõbralikum on ei ole suutnud otsustada.
Süsteemi eesmärk on siis see, et saaks umbes kord nädalas saunas käia ( 4-5 ) inimest ja talvekuudel oleks minimaalne plusstemperatuur saunas sees, et vesi ära ei külmuks. Või siis selline veesüsteem mida saaks vajadusel tühjaks lasta ( ei pea hoidma saunas plussi talvel ). Saun ise ca 20m2 palksaun.
Olen mõelnud:
1) Tavaline elektriboiler ( Sirkulatsiooni pump vahele ja väljavõte vesipõrandakütte torusse )
2) Saunakeris pudeliga + elektripõrandaküte ( miinused - elektripõrandakütte elektriarved on suht suured )
3) Soojuspumbaga veeboiler ( integreeritud seade. Miinused - tuleb tuua õhukanal pumbani ).
4) Õhk-vesi soojuspump ( kas on 2 süsteemseid - nii tarbevesi+küte? ) miinused - ei sobi visuaalselt palksauna külge.
5) Tavaline elektriboiler + elektripõrandaküte ( suured elektriarved )
6) Saunakeris pudeliga ( kütet ei teegi. Miinused süsteem tuleb alati veest tühjaks lasta ).
7) Eemal asuva eramu olemasolevast maaküttepumbast väljavõtted teha ( Miinused võimalik, et pumba võimsusest jääb vajaka ). See oleks kõige parem lahendus ruumi kokkuhoiu seisukohalt. Sauna ei tuleks boilereid/veepaake ja poleks vaja süsteemi tühjaks lasta talvel).
8 ) Kerise külge veepaagid ( või näiteks kerise korstnatoru ümber. Miinus - ei saa duzzi kasutada )
9) Päiksepaneelid ( miinus - ei toida väidetavalt talvel ära ).
Või mis võimalusi veel on? Mida soovitate?
Tänud kaasa mõtlemast!

[ifffff]

Ma läheks variandi 5 teed. Boiler taimeriga ainult saunapäevadeks tööle. Põrandakütte elektrikulu pole nii röögatu, kui hoida ruume+ kraadide juures (paljut neid kuid aastas ikka on kus temperatuurid on väga madalad). Samuti saad ehitada nii, et põrandaküte peab kütma ainult mõneruudust pesuruumi, mitte tervet sauna. Kui tahta muidugi +20 terves saunas sees hoida, siis on lugu teine.

[Kalvis]

Päikesepaneelid talvetingimustes kohe kindlasti ei tooda midagi. Kui soovid suvel kasutada - osta kahesüsteemne boiler - suvel päikesepaneelid, talvel elekter.
Soojuspump jääb ka ära liiga kalli ehitushinna tõttu. (välistatud pole kui tahad mugavust - lükkad kaugelt SP sooja, jõuad kohale ja maja soe, koos kütteveega)
Kui see muu MSP on lahja ja kaugel, jääb ka ära.

Mul mitu tuttavat on küll kerisega selle veesoojendi teinud aga kohe kukkus leiliruumi temperatuur ja ilge probleem kasutada - vesi läheb boileris keema. Teisel on elektriboiler ja ei kurda üldse - soe vesi olemas, leiliruum on väheste puudega õiges temperatuuris ja ei mingeid jamasi.
elektripõrandaküte on rohkem mugavuse teema - on tõesti mõnus südatalvel paljajalu käia mööda kivipõrandat, mida kerisega ikka soojaks ei küta. Kui uus ehitamine, paneks sisse - sa lülitad seda tööle ainult südatalvel ja ainult saunatamise ajaks. Kevad-sügis-suvi on tööst väljas.

[Rein Sa]

Oleneb, kui hästi saunaruumid soojustatud. Mul keris ja selle peal suitsutorude vahel 21 l. veepaak. Üldiselt pole vesi külmunud, ainult paar korda, kui välistemperatuur üle -20 on trapis vesi külmunud, aga neid päevi viimastel aastatel vaid mõned korrad olnud, siis aitaks nädala sees natuke kerise ahju kütmine. Käime korra nädalas saunas. Soojustus ise pole ka ideaalne.

[rst]

5. variant tundub kõige mõistlikum, kui aasta läbi ei soovi hoida +20 kraadi sauna majas.
Alati võid elektriboilerile ja el põranda küttele lisaks panna ka õhk-õhk soojuspumba, mis hoiab siis seda +20 seal aasta läbi.
Ülejäänud variandid lähevad keerukaks ja kulukaks.
Mul endal on sauna pesuruumis elektriline põrandaküte (1000W), mida kasutan ainult saunatamise ajal. Kui 1,5h on peal olnud, siis on põrand juba mõnusalt soe. Pärast saunatamist lükkan välja, kuid kuna betooni soojus salvestus on suht suur, siis kuivab põrand väga ruttu ära. Tavaliselt on see taga iga saunatamine umbes 3-4h kokku. Kuid kuna põrandatermostaat on vahel, siis alguses ta kütab aga pärast poole enam mitte. Kui võtta jämedalt, et ma kulutab 3kwh elektrit ära, siis teeb see ~40 senti, mis pole teab, mis palju sooja põranda eest pesuruumis.

[Andvari]

Tänud kõigile vastamast! Eks see soe põrand on lihtsalt luksus ja mugavus. Kui jätta üldse põrandaküte ära ja plaadi peale mingid matid või puitrestid teha, siis pole probleemi jalg ei külmeta. Või teha üldse tiigi puust. Mul endal majas vannitoa põrand näiteks tiigist ja all veetoru. Küsimus on vaid talvekuudel, kui vesi võib ära külmuda. Oma kogemusest tean, et elektri põrandakütte arve võib ikka päris korralik olla. Kui elektri põrandakütet ei pane, siis peaks süsteemi veest peale igat saunatamist tühjaks laskma, mis ka omakorda suht tülikas/tüütu. Lisaks on ehituslikult selline süsteem päris keeruline. Tekkis mõte, et paneks vahele väikse sirkulatsiooni pumba. Vesi käiks ringi ja midagi ei juhtu liikuva veega. See ikka kordades odavam, kui elektriga põrandat kütta. Teab keegi kedagi kes sellist lahendust on katsetanud?

[pikk88]

Oleneb, kui hästi saunaruumid soojustatud. Mul keris ja selle peal suitsutorude vahel 21 l. veepaak. Üldiselt pole vesi külmunud, ainult paar korda, kui välistemperatuur üle -20 on trapis vesi külmunud, aga neid päevi viimastel aastatel vaid mõned korrad olnud, siis aitaks nädala sees natuke kerise ahju kütmine. Käime korra nädalas saunas. Soojustus ise pole ka ideaalne.

Ehk kirjeldad natuke lähemalt oma sauna põranda ja soojustuse konstruktsiooni ja materjale? Saun asub eraldi seisva hoonena või on teise hoone külge ehitatud?

[Rein Sa]

Saun asub vanas majas kunagise pesuköögi asemel. Välisseinad on vanad, saepuru ja tep plaadiga soojustatud, selle peale panin kunagi väljast veel 5 cm kivivilla, üks sisesein tellistest ja krohvitud, garaazi vahel, kus talvel võivad väikesed külmakraadid olla, seest kaetud vaid Tyco plaadiga ja keraamiliste plaatidega, see asub pesuruumis mis umbes 3m2. pesuruumi ja leiliruumi vahel fibo plokkidest krohvitud sein. Leiliruum umbes 2m2. Mõlemad ruumid L kujulised, kahele inimesele parajad. Keris on pesuruumist köetav. Lae peal kivivillast soojustus vist oli 20cm. Leiliruumi sein kaetud fooliumiga ja laudadega, kerise juurde jääb korstnajalg, fibosein ja cembrit plaat. Peseme kausist veega, dushi ei tahtnud, kuna ümberringi mitteköetavad ruumid ja talvel suure külmaga torustikus võib külmuda. Veepaaki pole tühjendanud, umbes pool vett jääb alles, mõned korrad kunagi oli väike jääkirme peal. Seega kui kerist kütan, siis on algul pesuruumi ja leiliruumi vahel klaasist uks lahti, kui pesuruumis 40 kraadi, siis sulen ukse ja kui leiliruumis 90, siis läheme sauna. Kaua seda soojust just ei hoia, tunni pärast 80. Sai nüüd segaselt kirjutatud, aga nii see on, kui aru saite.

[Rein Sa]

Unustasin, põrand on valatud, ei mäleta, kui paksult, pole soojustatud.

[pikk88]

No üldpildi sain ikka kätte. Tänud