Tahutud palkseina soojustamine seestpolt

[Mati86]

Palun nõu

1920ndatel ehitatud maja täispalksein. Soov soojustada ja täna saan seda teha vaid seestpoolt. Seega välistame hetkel väljast soojustamise võimaluse.

Praegune konstruktsioon (väljast sissepoole): Maja välisvooder-> distantsliistud-> 100x150 palksein
Seestpoolt oli soojustatud siiani vaid standardplaadiga(immutamata pruun), millele oli pandud tapeet. See eemaldatud ja ühtlasi eemaldatud ka tohutul hulgal vana elektrikaabeldust.

Küsimus kuidas uus soojustus panna. Hetkel plaan kogu sein kindlasti katta 66mm metallkarkassiga, mis seest soojustada 50mm klaasvillaga. Läbipuhumise vältimiseks on soov palgi ja metallkarkassi vahel kasutada isoplaati Standard.

Uus konstruktsioon oleks seega: Maja välisvooder -> distantsliistud -> 100x150 palksein -> isoplaat(Standard) -> 66mm metallkarkass, mille vahel 50mm klaasvill ->aurutõkkekile ->kips

[Kalvis]

Kooliraha soov jälle. Mitte ei saa aru, miks kohe maja ehitades ei tahetud välisvoodri ja palkseina vahele soojustust lisada. Kui välisvooder on eemaldatav siis saab seda uuesti teha. Aga kui soov on kooliraha maksta siis võib igasuguseid hookuspookuseid harrastada.

[Mati86]

Kalvis, tänud. Ei saanud infot kuidas seestpoolt asjale lähenedes parim võimalik lahend saada. Väide on siiani, et palkseina seestpoolt soojustades on 50mm vill ok. Standard plaat seal vahel ei tohiks asja muuta. Või eksin?

E: Maja ehitades 1920.ndatel ilmselt ei hoolitud väga välislaudise alla tuuletõkke panemisest. Praegu ei tundu laudise üleskiskumine terve maja ulatuses mõistlik lahendus pelgalt tuuletõkke panekuks.

[Kalvis]

Kui seestpoolt soojustad siis võib kergesti tekkida kondents seespool palgi pinnale või palgi keskele. Asi selles et sisemine soojustus langetab palgi temperatuuri talvel. Kui aga kondents palgil siis on varsti seenekasvatus palgil. seejuures on vill hästi auru läbilaskev, mistõttu pääseb niiskus väga kergesti puitmaterjalile ligi oma halba tööd tegema.

Väljapoole palki on igal juhul tagatud et palk on soojas keskkonnas ja kondents tekib villa sisse, viimases seeni ei kasva ja villa hõreduse tõttu kuivab suht kergelt ära - lahkub villast väliskeskkonda. Selline konstruktsioon on ohutu.

[Mati86]

Tänud Kalvis. Täiesti mõistan ja hindan kõrgelt Sinu poolt esitatud väidet.
Sein piisavalt ebaühtlane sh varade vahed, et sisse pääsev õhk peaks omamoodi tuulutus palkseinale olema. Seega peaks olema tagatud et Standard plaat palki ennast ummuksis ei hoia. Samas peaks seesamune isoplaat aga tuppa puhuva tuule kinni hoidma ning isoplaadile karkassi vahele tulev 50mm vill ei tohiks antud niiskuspunkti erinevate tarkade raamatute sõnul seinas muuta.

[Küülaline]

Sein piisavalt ebaühtlane sh varade vahed, et sisse pääsev õhk peaks omamoodi tuulutus palkseinale olema ... isoplaat aga tuppa puhuva tuule kinni hoidma ning isoplaadile karkassi vahele tulev 50mm vill

Sel juhul on sul ju palksein koos laudisega tuulduvaks välisvoodriks ja soojustus algab isoplaadist sissepoole ja on ainult 50 mm villa.

[Mati86]

Sein piisavalt ebaühtlane sh varade vahed, et sisse pääsev õhk peaks omamoodi tuulutus palkseinale olema ... isoplaat aga tuppa puhuva tuule kinni hoidma ning isoplaadile karkassi vahele tulev 50mm vill

Sel juhul on sul ju palksein koos laudisega tuulduvaks välisvoodriks ja soojustus algab isoplaadist sissepoole ja on ainult 50 mm villa.

Tänan. See vist on parem kui omada vaid tuulduvat välisseina. Reaalselt ma ei tea kui palju või mis mahus antud juhul palksein õhku läbi laseb, ent soe sisesein on see, milleni soov jõuda on.

[Küülaline]

Kui juba soojustamine ette võtta võiks ikka paksem olla kui 5 cm, oleneb ka millega maja kütad. Elektriküttega on 5 ja 15 cm soojustuse vahe päris kallis.

[Mati86]

Kui juba soojustamine ette võtta võiks ikka paksem olla kui 5 cm, oleneb ka millega maja kütad. Elektriküttega on 5 ja 15 cm soojustuse vahe päris kallis.

Olemas ahiküte, ent plaan majja tuua pelletiküte. Hetkel tundub isoplaat+5cm vill selline optimaalne lahendus, kus ei ahene väga korteri pindala, ent samas saab minimaalse vajaliku soojuse tuppa. Samas väidavad palkseina soojustamise materjalid ka et 5cm soojustus ei taga sedavõrd suurt soojustust palgi siseküljel, et kastepunkt seinas sedavõrd sissepoole nihkuks. Ka isoplaadiga ei ole mul sisuliselt võimalik seina sel määral umbseks ajada, et õhk isoplaadi taga ei liiiguks(seda küll tunduvalt vähem kui palgist väljaspool)

[arvutihdd]

See 50mm villa ületab palgi soojapidavust. Riskantne ettevõtmine on igaljuhul. Kui soov katsetada, siis seesama isoplaat 50mm või parem purplaat. Karkass ja vill jäta valemist ära, kõige hullem variant.

[Kalvis]

Sul on klassikaline laudvooder, seda saab eemaldada kui naelad väga roostes pole ja uuesti taaskasutada. edasine on naljamäng - paned väljapoole vähemalt 15 cm villa koos tuuletõkkeplaadiga ja siis välisvooder tagasi. Mingi koguse laudu pead küll uued ostma, sest kõiki tervelt kätte ei saa ja mõneskis kohas võibaolla tuleb muudatusi või saagida paremini.
Eriti bro on see lahendus juhtumil kui olemasolev välisvooder on juba surmale võlgu.

[pikk88]

Üks tuttav elab juba aastaid palkmaja korteris, kus palksein soojustatud seestpoolt. Kõigepealt vastu palki pandud tuuletõke ja siis 15 cm villa ning karkassi peale kahekordne kips. Väljastpoolt polnud võimalik soojustada sest maja asus miljööväärtuslikus? piirkonnas. Kuna palkide vahelt puhus tuul tuppa siis ei jäänud muud üle. Soojustamise kõige suuremaks miinuseks oli ruumikadu.

[Prill]

Kastepunkt palgi sees ja sellest tekkiv kondenss on ka soojustamata palkmajal olnud sajandeid, ka antud teema hoonel on see endise konstruktsiooniga nii olnud, see iseenesest ei ole ohtlik. Puidu puhul taandub kõik sellele, kuidas niiskusel on võimalik seinast välja kuivada, mida sügavamale tihedamate kihtidega kohta niiskus koguneb seda keerulisem ja pikemaajalisem on väljakuivamine.
Ise kasutaks seespoolt soojustamiseks kingspan tüüpi soojustusplaati:
+ parim soojuspidavus minimaalse paksusega
+ võimalus ka soojustus+kipsplaadiga varianti kasutada (kiirem ehitus-paigaldus)
+ plaadil on seespoolne aurutõke, mis väldib külmal ajal seespoolt välja liikuva auru-niiskuskoormuse jõudmist palki - ennetab niiskusprobleemi teket palgis
+ kuna seina välisküljel tuuletõke puudub on kingspan plaat võrreldes villaga ka tuuletihe
+/- välisperimeetrisse kaabelduse-tooside tegemine ei oleks soovitav või nende aukude aurupidavuse nimel tuleks eraldi hoolas olla
- selline sein on õhutihe ja mida aurutihedam ruum seda kriitilisemaks muutub ruumi ventilatsiooni teema
- plaadi hind pole kõige odavamate killast

[Mati86]

Tänud paljude asjalike kommentaaride eest.
Kalvise jutt kindlasti vastab tõele, aga nii kui antud korteri välisfassaadi kallale lähen teen kenasti ka kogu naja 4-ja teise korteri välisfassaadi. Sellises mahus töö ei ole kindlasti lähimate aastate teema.
Maja alumine korrus tuulutusvahega 2xtellis, ülemine aga 2-poolne tahutud palgist sein. Korter asub teisel korrusel ja põrandad laseriga mm-täpsusega paika looditud ning ~6tonni šlaki asemel(mis põrandatest prügimäele veetud sai) pandud 20cm klaasvilla. Juba teostatud töödest annab aimu ehk ka fotoseeria http://fotoalbum.ee/photos/max888a/sets/1482191
Kingspani kasutasin wc/dushiruumi õhemas seinas(50mm) ja olen seda ka varem kasutanud. Tegu igati väärt soojustusmaterjaliga. Oli ka seinte puhul plaanis, ent 65m2(välisseinad) katmine Kingspaniga 50mm oleks hinnaklassis ca 600€. Mõtlemiskoht muidugi, ent oleks omaette plaan.

[Mati86]

Saan aru õigesti, et 50mm Kingspan rõhtsalt palgile ja siis tühjalt 42mm karkass seina et loodida, juhtmeid vedada ning millele kinnitada kips võiks olla täitsa okei lahendus?