Hetkel parim õhk-vesi soojuspump ?

[xil]

Jah, esimene asi on mikroorganismid.
Teine asi on boileri suurus - kui peres on 300l vann, dušš ning lisaks on vaja tarbevett, peaks "õige" temperatuuriga boiler mingi 500l olema.
Kolmas asi on see, et aktiivsel vee tarbimisel kipub kihistumine veits tuksi minema - võtad 30% sooja vett ära, tuleb sama palju külma asemele ning kraanist hakkab tulema veidi madalama temperatuuriga vett. Kuid isegi paar kraadi külmem vesi on ebameeldiv.

Ja isegi, kui boileris madalama temperatuuriga vett hoida, on vähem soojusvaheteid parem. Pesemiseks on vajalik vähemalt 40C vesi ja iga järjestikune soojusvaheti toob kaasa kõrgema külmaine temperatuuri vajaduse. Ideaalne kütteveetemperatuur on 35C, seda on niikuinii tarbevee soojendamiseks liiga vähe, aga 45C külmaine temperatuur on ka parem kui 50C.
Siuga boilerid on kallid ka, majanduslikult parim on ehk üldse vähemalt talvel tarbevett otseelektriga soojendada.

[Kalvis]

Muutuva temperatuuri juhtumi korral tuleb kasutada termosegisteid. Omale panin just selle probleemi lahendamiseks ja asi toimib.
Samas seda bakteritapmist ei tohi alahinnata. Alla 40 C on varem või hiljem bakter sees ja seda tõbrast ei tapa isegi 100 C vesi. Proovitud.
Kõige parem lahendus ongi SP millel on eraldi tarbevee väljund, kus vesi on SP poolt tagatud et on 55 C. Enamus juhtudel on see piisav bakterite surmamiseks.
Kui tingimused pole täidetud siis on kõige ohutum tarbevesi elektriboilerile jätta!

[Inimene321]

Teab keegi soovitada, mis soojuspumbad kõige parema tulemuse annavad, kui kodus on küttekehaks vana hea malmradiaator? Ei ole mingi ju mingi saladus, et kasutegur madalam radiaatorkütte puhul võrreldes näiteks põrandaküttega. Aga teatud mudelid ehk annavad ikka suhteliselt parema tulemuse ehk kasutegur nii palju madalam ei ole? Suur akupaak peaks samuti kaasa aitama, või kuidas.

[ping]

Teab keegi soovitada, mis soojuspumbad kõige parema tulemuse annavad, kui kodus on küttekehaks vana hea malmradiaator? Ei ole mingi ju mingi saladus, et kasutegur madalam radiaatorkütte puhul võrreldes näiteks põrandaküttega. Aga teatud mudelid ehk annavad ikka suhteliselt parema tulemuse ehk kasutegur nii palju madalam ei ole? Suur akupaak peaks samuti kaasa aitama, või kuidas.

Kuskohast on selline "saladus" pärit, et "vana hea malmradiaator" on madalama kasuteguriga?
Kasuteguri teevad madalamaks "insenerid" kes seadmeid kasutada ei oska.
Materjal pole süüdi.

[aero]

Tundub, et ta ei räägi radika materjalist vaid sellest, et radikas, olenemata materjalist, peab jooksma kuumem vesi, kui põrandas.

[ping]

Tundub, et ta ei räägi radika materjalist vaid sellest, et radikas, olenemata materjalist, peab jooksma kuumem vesi, kui põrandas.

Radiaatorisse ei pea jooksma kuumem vesi, kui radiaator on dimensioneeritud madalatemperatuurilisele veele.
"Ligi 0" hoonetesse projekteeritakse just kas radiaatorküte või "kerg põrandaküte", massiivse betoon põrandakütte asemel, kuna see tänu väiksemale inertsile on ökonoomsem.
Endal mul 1 korrusel kergpõrandaküte ja 2 korrusel madalatemeratuuri radiaatorid, Õ/V pumba taga.

[Inimene321]

Tundub, et ta ei räägi radika materjalist vaid sellest, et radikas, olenemata materjalist, peab jooksma kuumem vesi, kui põrandas.

Radiaatorisse ei pea jooksma kuumem vesi, kui radiaator on dimensioneeritud madalatemperatuurilisele veele.
"Ligi 0" hoonetesse projekteeritakse just kas radiaatorküte või "kerg põrandaküte", massiivse betoon põrandakütte asemel, kuna see tänu väiksemale inertsile on ökonoomsem.
Endal mul 1 korrusel kergpõrandaküte ja 2 korrusel madalatemeratuuri radiaatorid, Õ/V pumba taga.

Pigem, jah, oli ikka minu sõnavalik eksitav!
Eks küsimuse püstitus sellest lähtuski, et mingit "ligi 0" hoonet ma silmas ei pidanud. Pigem on fookuses ikka küllaltki klassikaline nõukogudeaegne kivimaja, kus senine keskküttesüsteem toodab ikka 70-80 kraadist pealevoolu.

[Coolhouse]

Kui klassikaline nõukogude aegne kivimaja on seinaga:
1. Tellis, saepuru, tellis, kokku paksus nt ca 50 cm,
2. Nõmme sein: Puitkarkass 15 cm ja seal vahel saepuru, tuulutusvahe, välisvoodriks vertikaalselt laotud tellis,
Siis on fookus paigast ära ning esmalt tuleks soojustada maja seinu jne või siis vähemalt lage.

Vanasti pandi 1 radika ribi 1 köetava pinna m2 kohta. Kui see kõik on nii siis ei ole enamik aega aastast küttevesi 70..80C vaid on 35..40C. Mõte jookseb kinni selle koha pealt et katelt kõetakse korra või 2 ööpäevas aga soojjuspump töötab 24/7 kui vaja.
Kui varasem kütuse tarbimine oli tasemel ca 3 tonni vedelkütet, 4..5 t sütt, 30 ruumi puid siis teeb ca 10 kW soojuspump selle töö ise ära kuid külmemate ilmadega peab katlaga juurde aitama sest maja soojustus on alla igasugust arvestust rääkimata tänapäeva mõistes soojustusest.

Võib ka otsida eriti hea kasuteguriga soojuspumba (kuid väikese võimsusega) või siis paigaldada 10 kW (see on tinglik mõiste!!) võimsuse asemel 20 kW kuid see kõik maksab raha.
On päris nimekaid soojuspumpasid mis vaatamata topelt hinnale annavad kasutaja poolt mõõdetuna külmaga sama tulemuse kui mõni teine sarnane mudel.
Kui teoreetiliselt teha suur investeering ning osta 2 korda võimsam masin siis töötaks see masin täisvõimsusel ca 20 päeva aastas. Enamik aega oleks pool (kuna maja soojustus on halb) võimsusest kasutu. Ehk tuhanded eurod on võimalik tühja investeerida.

[artist]

Kas on kellelgi siin paigaldatud Daikin Altherma 3 õhk-vesi soojuspump? Kuidas on siseosa müraga ja võimekusega? On keegi ka reaalse copi enda jaoks välja arvutada saanud? Väidetavalt on uus 8kw mudel vana 11 kw asendaja.

[Toivo5]

Minul kasutuses eelmise aasta aprilli lõpust 8kw mudel, ilma veeboilerita. Siseosa asub majandusruumi esikus, seega tuppa mingit müra kuulda pole. Seadme lähedal aga on kuulda kerget freooni kahinat ja ka tsirkulatsioonipumba töötamist pisut. Kütab see pump mul 125m2 ühekorruselist nõukaaegset maja, radiaatorküte terves majas. Tuhaplokist seintele on kleebitud lisasoojustuseks 10cm peno ja krohvitud. Kuna aga nõukaajal pole radiaatoriribidega koonerdatud, siis küttegraafik on seatud nii, et 0c temp juures jookseb radiaatorisse 38 kraadi vesi ja -20 juures 45 kraadi. Toas on ühtlane temperatuur 21C. Lisaks ostsin toaanduri (juhtpuldi) ja LAN karbi internetiühenduse tarvis, et saaks nutitelefoni äpist olekut monitoorida. Majas elab vanem inimene ja ise koguaeg kohal pole. Õnneks ühtki tõrget ei esinenud sellel kütteperioodil ja seade töötas laitmatult. Selle talve kõige suuremad elektriarved olid detsembris ja jaanuaris, mõlemal kuul kulus ainult maja kütte peale 100 eurot kuus. Hetkel olen kodust eemal, täpseid numbreid anda ei saa COP kohta, viimati arvutasin Daikini näitude järgi veebruari lõpus ja sain tulemuseks 3,14. Lisakütet vaja ei läinud ja enne halupuudega küttes kulus puid kuus 2,5-3 rm. Seega vaadates küttepuude hinda praegu, siis isegi rahaline kokkuhoid ja mugavusest ei räägigi üldse. Aga kui vähegi võimalik, siis vist päris eluruumidesse seda siseosa ikkagi ei paneks, ilmselt hakkab pisut häirima.

[xil]

Kui pole siseosa kuhugi panna, võib monoblock pumpa kasutada.

[laisad]

https://www.bestair.ee/toode/ohk-vesi-s ... -axc12he8/

Kellgil kogemusi antud konkreetse pumbaga või üldse uutemate pansonicu omadega, kas hind-kvaliteet on tasakaalus?

[artist]

Kas on kellelgi siin paigaldatud Daikin Altherma 3 õhk-vesi soojuspump? Kuidas on siseosa müraga ja võimekusega? On keegi ka reaalse copi enda jaoks välja arvutada saanud? Väidetavalt on uus 8kw mudel vana 11 kw asendaja.

Pump paigas olnud nüüd kuu aega. Kütta pole muidugi vaja veel olnud. Ainult esimese päeva proovisime kuidas on.
Sooja vett teeb soodsamalt kui enne kasutusel olnud el boiler. Vaadates el kulu enne ja pärast pumba paigaldamist.
Egas muud kui ootame külmemaid aegu.
Antud mudeli seinamoodul mingit erilist heli ei tekita. Natuke on kuulda tsirgupumba sahinat kui pumba ruumis olla.

[onusnooker]

Kas on kellelgi siin paigaldatud Daikin Altherma 3 õhk-vesi soojuspump? Kuidas on siseosa müraga ja võimekusega? On keegi ka reaalse copi enda jaoks välja arvutada saanud? Väidetavalt on uus 8kw mudel vana 11 kw asendaja.

Pump paigas olnud nüüd kuu aega. Kütta pole muidugi vaja veel olnud. Ainult esimese päeva proovisime kuidas on.
Sooja vett teeb soodsamalt kui enne kasutusel olnud el boiler. Vaadates el kulu enne ja pärast pumba paigaldamist.
Egas muud kui ootame külmemaid aegu.
Antud mudeli seinamoodul mingit erilist heli ei tekita. Natuke on kuulda tsirgupumba sahinat kui pumba ruumis olla.

Kui suur elamine ja mis pump siis täpsemalt?

[Küülaline]

Sooja vett teeb soodsamalt kui enne kasutusel olnud el boiler

See ei tohiks väga suur üllatus olla.

[artist]

Kas on kellelgi siin paigaldatud Daikin Altherma 3 õhk-vesi soojuspump? Kuidas on siseosa müraga ja võimekusega? On keegi ka reaalse copi enda jaoks välja arvutada saanud? Väidetavalt on uus 8kw mudel vana 11 kw asendaja.

Pump paigas olnud nüüd kuu aega. Kütta pole muidugi vaja veel olnud. Ainult esimese päeva proovisime kuidas on.
Sooja vett teeb soodsamalt kui enne kasutusel olnud el boiler. Vaadates el kulu enne ja pärast pumba paigaldamist.
Egas muud kui ootame külmemaid aegu.
Antud mudeli seinamoodul mingit erilist heli ei tekita. Natuke on kuulda tsirgupumba sahinat kui pumba ruumis olla.

Kui suur elamine ja mis pump siis täpsemalt?

Elamine esimesel korrusel ca 100m2 põrandaküttega pinda ja teisel korrusel ca 60m2 radiaatoritega.
Pump on daikin althermia 3 8kw.

[onusnooker]

Mõõtsin toad üle, mul sama palju põrandapinda, 163m2 plaanin sama õhk-vesi pumpa 8kw, ei tea kas see aasta jõuab -isetegija rõõmud
Kuidas on kas on praegu ainukesed R32 reklaami ohvrid mina ja artist võik keegi veel julgeb midagi kirjutada? Ilmselt vast vara, kütteperiood alles tuleb, parem oleks see teema vist järgmise aasta suvel

[Coolhouse]

Miks te ohvrid peaks olema?
Te kaitsete või siis kavatsete kaitsta osoonikihti rohkem kui teised.Seda siis juhul kui külmaaine peaks masinast välja pääsema. Tuleviku suund on kasutada vähem osoonikihti kahjustavad külmaaineid.
R32 külmaaine töörõhk on kõrgem kui R410.
Kuidas te kasutajana sellest asjaolust kahju või kasu peaks saama on esialgu raske hinnata.

Samas on suure maailmapäästmise nimel kasutusel kodukülmikutes R600 mis vastukaaluna ökoloogilisele kasule põhjustab kodude süttimisi kuid seda olukorda on direktiivides vaid kirjeldatud, ei enamat.

[Inimene321]

Kas on ka mingi üldlevinud arusaam, kas õhk-vesi soojuspumbaga kütmisele üleminekul on mõistlik jätkata läbi akupaagi kütmist või mitte? Seni olen saanud küllaltki vastuolulist tagasisidet erinevatelt edasimüüjatelt. Vähemalt Daikini esindajad laitsid küll hiljaaegu seda mõtet, kui asja kohta uurisin. Või oleneb see ka seadmest ja üldist käibetõde polegi?
Senimaani on mul soojusallikaks olnud tahkeküttekatel, mis on siis kütnud vett suures, paaritonnises akupaagis, see siis soojendab ka tarbevett. Nüüd siis küsimus, kas on mõtet soojuspumbal kütta sellist akupaaki või peaks ikka kütma otse ja mitte läbi akupaagi? Akupaak on siiski plaanis säilitada, et saaks vajadusel suurte külmakraadide korral vanaviisi puuhalge katlasse loopida.
Loogika ütleb, et suvel oleks tarbevee tootmine läbi akupaagi küll ebamõistlik. Tehniliselt lahendab asja ilmselt kraanidega ära küll. Või mis arvate, kuidas kõige mõistlikum oleks asjale läheneda?

[Coolhouse]

Käibetõde??
Et nagu "Tõde ja õigus"?
Mingit mõtet pole seda 2000l vett alati soojana hoida.
Jah, see oleneb soojuspumba seadmest ning lisaks ka sellest kuidas tellijal on soov tarbevee soendamine lahendada.

Õhk-õhk soojuspumpadel on levinud selline letimüük. Üks müüb, teine paigaldab, ..... ..... .....
Inseneri tööd pole eriti vaja. Kui nii müüa õhk-vesi soojuspumpa siis võib analoogse tulemuse saada ehk antud juhul lihtsalt aastaid seda paaki kütta.

[Inimene321]

Jah, see oleneb soojuspumba seadmest ning lisaks ka sellest kuidas tellijal on soov tarbevee soendamine lahendada.

Sooja tarbevee tootmiseks olen mõelnud alles jätta kasutusel oleva kahesüsteemse boileri. Seni sedagi soojendatud läbi akupaaki küttes. Samas soojuspumba puhul ei oleks see vist enam kuigi tark teguviis! Seda eriti suvisel ajal, seda enam, et väikeses ühepereelamus on sooja tarbevee vajadus väike. Selle lahendaks kraanide vms abil ära küll, st toodaks tarbevett ja ka radiaatoreid, ilma akupaagi vahenduseta?

[Coolhouse]

Sellele ei saa üheselt vastata teadmata Õ-V soojuspumba tüüpi.

Kui tegemist on kahesüsteemse boileriga siis võib boileri siu ülekandepind olla liiga väike et seda otse soojuspumba järgi panna. Tavaliselt on soojuspumba "akupaak" mahuga 200..300l pikema siuga ehk poes kallim kui inimestele meeldiks.
Antud juhul on võimalik panna üks 150..200l puhverpaak koos tarbevee siuga lisaks. Siis läbiks tarbevesi esmalt puhverpaagi siu ning seejärel läheks olemasolevasse boilerisse.

[aero]

Mingit mõtet pole seda 2000l vett alati soojana hoida.

Jah. Akupaagi soojusisolatsioon ei ole ideaalne, mingil määral kütab see ümbritsevaid ruume. Ka siis, kui väljas on +30°...

[perdono]

Mõõtsin toad üle, mul sama palju põrandapinda, 163m2 plaanin sama õhk-vesi pumpa 8kw, ei tea kas see aasta jõuab -isetegija rõõmud
Kuidas on kas on praegu ainukesed R32 reklaami ohvrid mina ja artist võik keegi veel julgeb midagi kirjutada? Ilmselt vast vara, kütteperiood alles tuleb, parem oleks see teema vist järgmise aasta suvel

2 kuud tagasi paigaldatud ,köetav pind ca 160 ruutu,hetkel midagi negatiivset küll öelda ei ole ,ööpäevane elektrikulu ainult soojuspumbal hetkel keskmiselt 10-15kw olenevalt välis temperatuurist

[onusnooker]

Mis pump täpsemalt? Esmapilgul kuidagi palju tundub see 10-15kwh ööpäevas, arvestades et pole veel külmgi. Samas mul info puudub, vbl on ka OK. Ilmselt oleneb ka palju sooja veega lödistatakse. Põrandaküte?