Maakaabel 100m liitumiskilbist majani

[ping]

... Lihtsad amertangid ei näita voolu kuju. Voolu kuju jälgimiseks tuleb ahelasse šunt pista...

Tohoh? Ega siis "lihtsaid" pea kasutama.
Selline on üks odavamaid ampertange ossile, mis on hädavajalik vahend kaasaesetes seadmetes voolukujude jälgimiseks ossiga.
(Ka kaasaegsete auto andurite ja pihustite töö hindamiseks hädavajalik.)
https://www.oomipood.ee/product?product_id=1038533

Siin on kuulsama firma toode: https://www.google.com/search?q=Hantek+ ... 93&bih=454

https://www.youtube.com/watch?v=lHeuq_EnHTw

[ping]

(Ka kaasaegsete auto andurite töö hindamiseks hädavajalik.)

Ei ole küll näinud mingit pointi, enne karjub see ämbritäie veateateid, millest 1 lollim kui teine.

Kaasaegsed andurid töötavad digisignaaliga ja voolu muutusega ning pinge järgi ei saa signaalist selgust, tuleb mõõta voolu.
Voolu signaal on häirekindlam.
Isegi termo, ABSi, hapniku anduritesse on Selga sisse ehitatud ning need saadavad aiju andmepakette ning pinge mõõtmisega pole seal suurt midagi teha.
Veakood tuleb siis kui aju tunneb, et tal on midagi viga, aga kui andur valetab siis seda ta ei pruugi ära tunda ja viga ei näita.

[-virks-]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

12V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.

[ping]

3x jama.
..... Kuid me teemast väga kaugel, mind sa ümber ei veena ja kedagi teist see jora vaevalt huvitab.

Jah, teemast kaugel ja ei tunne mina vajadust kedagi õpetada.
(See aasta lõpetasin jälle ühe kooli ja sooritasin järjekordse kutseeksami - "Autodiagnostik tase 5". Et hübriidide ja elektriautodega kurssi saada.)

[ping]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

12V ei ole siin piiraja. Võimendis tõstetakse pinge kõrgemaks.

Olen mõõtmud ühel masinal supaka toitevooluks "tavaliste DC ampertangidega" 120A.
Ossiga uurima ei hakkanud, sest genekas oli sel masinal ainult 80A ja oli laadimisprobleemi kaebus.
(12V, 4oomi, 3A näide kehtib A-, AB- klassi võimendite kohta. Juba ammu on impulsstoited ja D klassi võimsusvõimendid tavakasutuses.)

(Muide netiavarustes on leida, et impulsstoitel tekkivatele pingelangude arvutamisel tekkivatele vigadele juhtisid esmalt tähelepanu just autoaudio Db (max helirõhk) võistlejad, kes avastasid sellise anomaalia võimendite toitel. )

[T25]

Tavaliselt dimensioneeritakse see räigelt üle. Näiteks 4 Ohm impedantsiga supaka max vool saab olla kuni 3 A 12 V süsteemi puhul. See, kui selle supaka peale on kirjutanud mingi t..hiinlane 500 W, ei tähenda mitte midagi. Arvuta selle võimendi toitejuhtme ristlõige, kui toitejuhtme pikkus on näiteks 2 m ja lubatav pingelang 0,5 V. Julgen väita, et 2,5 mm2 on täiesti piisav, pannakse aga 50 mm2.

Ma täpselt enam ei mäleta, aga kuskil 15 aastat tagasi, kui noore rullnokana sai tümm autosse pandud, siis võimendi kaabel saigi 50mm2 pandud. Kaabel läheb ju eest aku juurest pagassi ja vool, mis monovõim ära sõi oli ikka korralik. Kirjade järgi oli võmendi nominaalvõimsus veidi üle 1 kw. Panin voltmeetri ka autosse ja mul oli autol 120 Ah traktori aku ja seisval masinal korraliku bassi ajal kukkus pinge 9 voldi kanti.

[ping]

...Kuna jutustasid autodiagnosik tase 5-st, siis lisaküsimus, kes sulle jutustas, et eelnevalt jutuks olnud andurid autos kõik digitaalsed või mingi erti kavalad on? Seda õppejõudu tahaksin kohe ise näha....

Ega autotoojad firmad ei kipu oma tehnoloogiaid avaldama ja täpseid andmeid andma.
Neile ongi kasulik kui loll (juhendis näpuga järge ajav) hooldemees kõik pulgad välja vahetab ja ei uuri, et mis masinal tegelikult viga on. Siis ei saa ta (see mees) ka nii lihtsalt konkurendi juurde ülejoosta oma tarkusega.
Seda nimetatakse "teisese müügi tehnoloogiaks" , mis toob hooldefirmale arvestatava tulu.

Ma ei väljendanud, et "kõik andurid" vaid , et "on kasutusel".
Olen ise neid signaale mõõtnud õppevahenditeks olnud 2018 ja 2019 aasta masinatel.

[võhik]

...
Ja põhiküsimus, kui jäme peab siis olema 100 m kaablit? See on vist teema.

1 km liitumiskilbist alajaamani on selle teemaalgataja põhihäda niikuinii ja võib juba praegu probleeme põhjustada. Kraavikaevamine ja paigaldamine maksab kah ja mitte vähe.
Teemaalgataja enda unistatud 4x16 mm² vask maksab 8-9+ euri/m +km - ma soovitaks tõega võtta sama palju maksev alumiinium. Ehk siis 900 € +km . Selle eest saab juba 4G x 150 kaabli.

Palju või ?

16 mm² vasega elektriliselt võrdväärne oleks 25 mm² alu.
Maksaks 2,04 euri/meeter ja säästaksid 700 € +km .
Pane 100 € juurde ja saad kaks korda jämedama - AXPK 4G 50 mm² - 3,23 €/m.


Päikesejaama ehitamisel selgib tõde - ka peab ka seda 1 km hakkama jämendama...