Elektrienergia salvestamine autoakudesse

[erkkimarkus]

Tere!

Huvitab elektrienergia salvestamise võimalus autoakudesse. Katusel on paneelid, vahel inverter Kostal Piko 5.5, millel peaks olema ka aku ots. Internetist otsides ei leia, kas selline tasuta energia salvestamine üldse võimalik on ning kui, siis kust üldse alustama peaks (kas ja milline lisainverter oleks vahele vajalik, kas on olemas mingeid pool-valmis süsteeme, millega lihtsam alustada, kas on Eestis keegi, kes sellest valdkonnast midagi teab ning võiks konsulteerida / teenust pakkuda?). Kas on siin foorumis kedagi, kes oskaks edasi suunata, kust rohkem infot võiks saada?

Parimatega

[Prill]

"Tasuta energiast" ei ütleks isegi ära aga minu käest tahavad raha nii päikesepaneelide, kui inverterite müüad
Mina ka elektriala spetsialist ei ole aga niipalju kui sllest päikeseenergia entusiastide juttudest lugeda, on autoaku kasutamine salvestina halb valik, sest autoakude eluiga jääb pideval suurel tühjendamisel liialt tagasihoidlikuks. Parem variant on kasutada autoakude analooge, mida kirjeldatakse "süvatühjenemis akud", mis kannatavad paremini pidevat tühjendamist-täitmist.
Lisaks akudega majandamisel on veel mureks ülelaadimine, eriti primitiivsemate süsteemide korral, kus akud ei kannata ülelaadimist, tuleb kuidagi kontrollida, kui aku on täis laetud, siis enam otsa ei laeks ja paneelidest tulev "tasuta" energia läheks mujale.
Üldine soovitus on otsida keegi, kes oskaks süsteemi komplektselt hinnata-projekteerida.

[ping]

Tere!

Huvitab elektrienergia salvestamise võimalus autoakudesse. Katusel on paneelid, vahel inverter Kostal Piko 5.5, millel peaks olema ka aku ots. Internetist otsides ei leia, kas selline tasuta energia salvestamine üldse võimalik on ning kui, siis kust üldse alustama peaks (kas ja milline lisainverter oleks vahele vajalik, kas on olemas mingeid pool-valmis süsteeme, millega lihtsam alustada, kas on Eestis keegi, kes sellest valdkonnast midagi teab ning võiks konsulteerida / teenust pakkuda?). Kas on siin foorumis kedagi, kes oskaks edasi suunata, kust rohkem infot võiks saada?

Parimatega

Kui sull on paneelid ja inverter olemas, siis on kindlasti olemas ka kasutusjuhend.
Tootja lehelt leiab ka kindlasti kõik juhendid ja näpunäited.
https://www.kostal-solar-electric.com/

Aga meil on elekter veel liiga odav, et akude kasutamine sellisel viisil ennast ära tasuks.
Elektri akudesse hoiustamine kindlasti pole"tasuta", sest akud maksavad ja kuluvad iga töötsükliga.
(Autoakude eluiga on kuni 100 tsüklit, UPSi akudel vähem.)

[erkkimarkus]

Tõsi, et (ka kasutatud) autoakud liiga odavad ei ole, ehk see investeering oleks aastate pikkuse tasuvusega. Kui akud ise nii kaua ei peagi, tundub nende valiku mõttekus kaheldav. Uurin nende "süvatühjenemise" akude kohta...

Pigem teen enda jaoks huvitavat mõtteharjutust, sest elektri pealt tuleb juba ka auto "kütus", (pelleti) katlal on tagavaraks elektritenn, "oma" voolu olemasolul saaks sellele ringi lülitada ehk - hoiaks kallist puidukütet kokku? Tulevikus on soov paigaldada ka jahutus ning soojusvahetiga ventilatsioon, mis mõlemad elektriseadmed. Nii läheb tarvitamine suuremaks ja võib-olla on ka säästuefekt suurem... Eraldi argument on võimalus olla vajadusel "off-grid", ehk kui nt vool ära läheb (mida juhtub Harjumaal harva).

Päikesepaneelid talvel väga hästi ei tööta, see on probleem. Tean, et on mingid seadmed (TTÜs arendatakse), mis olemasoleate paneelide efektiivsust parandavad, kuid need on ilmselt samuti kallid.

Kostali juhendid kaevasin kõik läbi, sealt kahjuks abi ei saanud. Tuttavad elektrikud pole ka teemaga kokku puutunud. Tundub, et Kostal pole piisavalt levinud bränd, vähemalt inglise keelt kõnelevas inforuumis, et foorumites oleks sel teemal arutatud.

Tänan kaasa mõtlemast!

[ping]

..... oleks elektriauto. Kahjuks on nende engineering selles osas õnnetu, et temas asuvat patereid ei saa muuks otstarbeks kasutada.

See on seepärast, et elektriautodele on tarkvaraliselt sisseehitatud võimalus perspektiivse teemaksu (kütuseaktsiisi) sissekasseerimiseks.
Tarkvara modimine võrdsustub maksupettusega ehk nagu erimärgistatud kütusega sõitmisega.
(Küll see aeg tuleb.)
USAs on levinud hübriidautode akude vargused autodest.

[erkkimarkus]

Enne, kui üritad sel teemal juttu jätkata, arvuta välja tavalise autoaku elektrimahtuvus. Lahendan igaks juhuks näidisülesande.
Eeldus 180 Ah veoka aku, nimipinge 12 V. Aku "kulumisaste" 70 %, mis tavaline.

Siit mahtuvus: I*U*0,7= 180*12*0,7= 1512AhV= 1,51 kWh (tegelikult pinge aku tühjendes langeb kuni 10 V-ni, seega tuleks keskmiseks pingeks võtta pigem 11.5 kuni 11 V).

Samas on lugu selline, et autoakut sügavalt tühjendada ei tohi, seega tuleks saadud tulemus veel julmalt 2-ga jagada. Mida siis 0,75kWh-ga teha saaks? Ilmselge on see, et kütta sellise energiahulgaga eriti ei saa (käsi- jalgu võib soojendada), paar kannutäit kohvi saab teha, mõned tunnid telekat vaadata või päevakse internetis surfata. LED valgustust saab õhtu jooksul samuti toita.

Seega aku osas tuleks tõenäoliselt Pb akust loobuda ja kasutada hetkel saadaolevaid Li akusid. 1 variant, mis oleks saadaolev Li patarei, oleks elektriauto. Kahjuks on nende engineering selles osas õnnetu, et temas asuvat patereid ei saa muuks otstarbeks kasutada.

Tänud selle arvutuskäigu eest, jõudsin ise umbes samale tulemusele! Juhul kui selliseid akusid 20 tk võtta, oleks tulemus ca 15 kWh, mis on umbes meie päevane keskmine tarbimine.

Arvestades neid piiranguid, mida mainisid (pinge langeb, lõpuni tühjendada ei tohi), siis kas on olemas üldse mingit nutikat muundurit, mis selliste tingimustega opereerida oskab?

Li-Ion on ilmselt hetkel parim saadaolev variant, aga Eestis seda vist väga mõistliku hinnaga ei leidu...

[ifffff]

Arvuta ka akusüsteemi maksumust. 180Ah veoka aku maksab keskmiselt ca 200 eurot. 20 tk sellised 4000 eur. 15kwh päevas on kuus ca 450kwh, mis teeb rahaliselt ca 60 eurot. Seega nende akude eest saaks rahulikult 5 ja pool aastat EE käest elektrit osta. Seda, et need akud sul 5 aastat vastu peavad ma ei usu. Liitiumakudega on see tasuvusaeg veelgi pikem.


Kasutatud elektritõstuki aku oleks võibolla midagi mille suunas tasuks mõelda. Uue hind on kole.

[erkkimarkus]

Päikesepaneelide tasuvusaeg on ca 8-10 aastat. Eeldades, et elektri hind väga palju ei tõuse.

Iga järgmine vidin lisab sellele ajale juurde. Ühel hetkel tuleb esimeste komponentide eluea piir ette (paneelidel 20-25 aastat?). Tänaste hindadega see projekt vist kasumisse ei jõua.

[JyriPaike]

Yuotube-s on võrdlus Pb aku ja liitiumakuga väga näitlikult tehtud
kaks 40Ah autoakut ja 40Ah liitiuaku koormamine 85A vooluga.
Ise olen kasutanud sellist kasti: MPPT kontroller-inverter-laadijat-UPS
https://www.akromex.com/eshop/product.p ... oduct=310-
ja sellele 48V akut
https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=311

Kokkuhoid tekkib lisaks PV elektrile ka öise odava börsielektri salvestamisest
ja päeval tarvitamsest. Viimasel ajal on elektri ööhind ca 3- 5 s/kWh ja
päevase elektri hind 7-20 s/kWh , keskmised hinnad näiteks Juulis
siis 4,63 ja 7,21. Boonus ka veel, et on kindlus elektrikatkestuse suhtes kuna
neid viimasel ajal ikka veel juhtub.

akutest

[ping]

Yuotube-s on võrdlus Pb aku ja liitiumakuga väga näitlikult tehtud
kaks 40Ah autoakut ja 40Ah liitiuaku koormamine 85A vooluga.
Lead-acid versus LiFEPO4 test.jpg

Viidatud video kommentaarides on postitused mis sellise testimise demo petlikuks kuulutavad. (Pole mahti neid siia ümber kirjutada.)
Ise ühineks, et selline test pole ülevaatlik ja ainuõige argument aku valikul.
https://www.youtube.com/watch?v=YNc4lm6FbI8

https://www.youtube.com/results?search_ ... vs+lifepo4

[Jaanus2]

Siin https://livingenergyfarm.org/ tüübid kasutavad solarit otse alalisvooluna niipalju kui saavad, salvestavad niivähe kui võimalik, ainult LED valgustuse tarbeks. Salvestuseks kasutavad raudnikkelakusid kui kõige lollikindlamaid. Ideid saaks ka Eestis rakendada, kuigi päris otse üle võtta ei saa, sest nad asuvad rohkem lõunapool.

[ifffff]

Siin https://livingenergyfarm.org/ tüübid kasutavad solarit otse alalisvooluna niipalju kui saavad, salvestavad niivähe kui võimalik, ainult LED valgustuse tarbeks. Salvestuseks kasutavad raudnikkelakusid kui kõige lollikindlamaid. Ideid saaks ka Eestis rakendada, kuigi päris otse üle võtta ei saa, sest nad asuvad rohkem lõunapool.

Tore hobi kindlasti. kuid majanduslikku pointi asjal pole.

[Jaanus2]

1,4 KW paneelidega saavad kõik asjad aetud ja ka puud saetud. Võiksid ka sooja vett elektriga teha, selle asemel nurusid 10000 dollarit ja ehitasid keerulise soojaveesüsteemi, oleksid saanud ligi 10 kw paneele ja boileri pealekauba selle eest.

[ifffff]

Ja kogu süsteemi ehituseks kulunud raha eest oleks kui mitu aastat saanud võrgust elektrit osta? Seal oli mu jutu point.

Vaatasin ka kus lingitud lehel asuvad mehed oma päikesefarmi peavad. 36 laiuskraadil. Euroopa kontekstis tähendab see elamist kesk Hispaanias või lõuna Kreekas. Kui sa neis maades oled reisimas käinud, siis ehk tead, et väga suurt uba pole neis maades toimivaid lahendusi meil juurutada. "natuke" on ikkagi kliima teistsugune ja päikest näeb vähe tihemini, ning teise nurga alt. Neid puid mida päikese abil talveks saagida on vaja kulub seal kah vist ikka pea 10x vähem kui meil.

Kui vaadata midagi ameerikamaalt mis oleks meil juurutatav, siis võiks pigem jälgida mehi kes elavad Alaska lõunaosas.

[trebla]

....Kui vaadata midagi ameerikamaalt mis oleks meil juurutatav, siis võiks pigem jälgida mehi kes elavad Alaska lõunaosas....

Sai käidud kruiisil seal Alaska lõunaosas...selle saba peal mis mööda Kanada rannikut alla ulatub.
Käis miski pidev karmi põhjamaa jutt neil seal ja teiste ameeriklaste ahhetamine ja ohkimine ...
Kui siis kaardi pealt sai järgi vaadatud, tuli välja, et tiirutasime kuskil Klaipeda kandis....
Kui liustikku vaatama läksime, siis korra jõudsime ka Helsingi alla välja,

Aga loodus oli ilus.. metsadega kaetud saared, krabid ja lõhed.

Olen rääkinud, et soomlaste väitel on maailmas iga kolmas 60 ° pooluse pool elav inimene soomlane.
60 ° lähebki Helsingi alt läbi. Ehk siis kokku on selliseid inimesi 18 miljonit ?

Kui tõmbame ringi Eesti lõunatipu laiuskraadi mööda, siis peale eestlaste, rootslaste ja norrakate jääb sinna sisse ka Peterburi 5 miljonit venelast. Ehk võib öelda, et selliseid inimesi, kes Eestist pooluse pool elavad, ei ole maailmas üle 40 miljoni? Peatsest 8 miljardist teeb see 0,5 %

Seega saame öelda et ülejäänud 99.5 % Maa elanikke elab lõunapoolsemates tingimustes kui meie ja ka lahendused ei saa olla samad. Ehk see peaks andma meile õiguse igasugu erisusi välja kaubelda...?

Siinkohal on muidugi täiesti kohatu soomlaste entusiasm, kes ise omakorda selle 0,25 % polaarseima rahva hulka kuuludes hoopis ummisjalu kütmisest loobuma tõttavad... EU eesistujaks saades see oli nende üks põhiteemadest...

Aga teema juurde tagasi tulles - äkki on siis mõtekas osta kohe off-grid inverter koos akudega ?
Päikesepaneelide ise kokkujootmist me siin ju ei aruta (elektroonikafoorumis tehakse seda küll) ja autofoorumis kah ei ole väntvõllide stantsimine ning silindrite puurimine enamasti teemaks.....

[ping]

....Kui vaadata midagi ameerikamaalt mis oleks meil juurutatav, siis võiks pigem jälgida mehi kes elavad Alaska lõunaosas....

Seega saame öelda et ülejäänud 99.5 % Maa elanikke elab lõunapoolsemates tingimustes kui meie ja ka lahendused ei saa olla samad. Ehk see peaks andma meile õiguse igasugu erisusi välja kaubelda...?

Aga teema juurde tagasi tulles - äkki on siis mõtekas osta kohe off-grid inverter koos akudega ?

Sellest tulenevalt on enamus pakutavaid autonoomseid päikseseadmeid meie oludesse vähesobivad.
Paljusid seadmeid saab küll kohandada aga toodetud on need ikkagi erineva kasutusviisi jaoks.

Muutuste jaoks on vaja muuta mõtteviisi, mida iga lapski teab: "Elekter tuleb pistikupesast".

[ifffff]

Muutuste jaoks on vaja muuta mõtteviisi, mida iga lapski teab: "Elekter tuleb pistikupesast".

Milliseid muutusi on täpsemalt vaja?

[dumbuser]

Milliseid muutusi on täpsemalt vaja?

Kasvõi see, et olemasolevat võiks arukamalt kasutada. See on täiesti masendav kuidas ööpäevade kaupa peavad igasugu reklaamid ja muu s!tt koguaeg vilkuma. Sadade kaupa mingeid marketite kassasid uhavad isegi siis reklaame näidata kui nad ei tööta kassadena ja mitte keegi neid ei vahi. Ja nüüd prooviks ette kujutada kui palju on ainult neid asju üle maailma laiali. Aga siis on veel olemas terve hunnik igasugu mõttetut digipaska mida kuskil mingites serverites hoitakse ja mis peavad olema ööpäevläbi kättesaadavad kuigi ilmselgelt peale pildi tegemist ei huvita see pilt enam mitte kunagi mitte kedagi. Kogu see jura tahab oma eksisteerimiseks energiat. Või näiteks kasiinod, mis ehitatakse täiesti pimedateks, et siis kunstliku valgusega neid jälle valgeks teha. Sajandite kaupa saadi hakkama ilma, et iga kivijunn, korsten, kirkutorn või niisama mingi plärakas ei oleks igasugu lambikestega valgustatud aga nüüd enam miskipärat ei saa ilma hakkama. Aga vaadake näiteks oma kontorites ringi, kui palju on seal asju mis töötavad ainult seepärast, et neid ei viitsita välja lülitada. Päris hea näide lausdebiilsusest on kasvõi see veejahutamise automaat, millest võetakse külma vett, et seda siis kohvimasinas kuumaks ajada. Jah, selliste tüüpide otsa olen koperdanud, kuigi see tundub vbl võimatu. Või siis kohustuslik kassatšekk. Palju neid paberirulle otse printerist prahihunnikusse saadetakse ? Aga ilmselt leiab igaüks neid näiteid veel.

[ping]

Muutuste jaoks on vaja muuta mõtteviisi, mida iga lapski teab: "Elekter tuleb pistikupesast".

Milliseid muutusi on täpsemalt vaja?

Väikse süvenemisega on näha, et tegu on kardinaalselt erineva mõtlemisega.

Pistikupesa on nagu krediitkaart ja rahaautomaat.
Ehk "võlamajandus".
Enamus tarbivad "seinast" elektrit võlgu.

Akusse salvestatv energia on nagu sularaha taskus või talu kartulikelder.
Ehk "ressursipõhine majandus" või "talumehetarkus".
Juba enne keldri ehitamist tuleb välja arvutada, et kui palju kartulit on järgnevate aastate kevadel vaja maha panna ja palju talvel ärasüüakse või hukka saab.

Tänapäeval on "talumehetarkus" põluall.
(Kuigi Saksamaal rajati "ressursipõhise majanduse" uurimise instituut juba eelmisel sajandil, hoitakse sellelaadesid uurimustöid avalikuse eest varjatuna, sest pole rahamaailmale kasulik "talupojatarkust" avaldada.)

[ping]

Siin on üks lühike maakeelne akuajaloo teemaline artikkel.
Lõpus oleva ülevaatliku tabeli järgi saab igaüks ise arvutada, et kui suurt investeeringut on vaja, et näiteks 3päevaks, 3 nädalaks või 3 kuuks omale vajalikku elektrit oma "elektrikeldrisse" hoiustada.
(Intensiivsel kasutamise nõuavad akud ka temperatuurikontrolli.)
https://akadeemiake.ee/wp-content/uploa ... Raedov.pdf

[ifffff]

Lõpus oleva ülevaatliku tabeli järgi saab igaüks ise arvutada, et kui suurt investeeringut on vaja, et näiteks 3päevaks, 3 nädalaks või 3 kuuks omale vajalikku elektrit oma "elektrikeldrisse" hoiustada.

Mulle jääb ikkagi arusaamatuks miks sul seda elektrit on vaja hoiustada. Ok, äge hobi ta on, aga sa nagu üritaks rääkida, et see nagu oleks mingi tulevikusuundumus. Kodus oma kolme led-i võid ju põletada, mingit hipsteriautot kah võibolla korraga mõnisada kilomeetrit veeretada, kuid midagi tõsisemat elektrit salvestades teha ei õnnestu. Tööstusest pole mõtet üldse rääkida. Üritad saavutada tarnekindlust? Millal sul viimati oli näiteks 3 päeva järjest elektrikatkestus?

Seda seinakontaktist tulevat elektrit ürita võlamajanduse asemel (jääb selgusetuks kellele võlgu elektrit tarbides ollakse) näha ühistegevusena. Inimkond on oma ühise tegevuse tulemusena ehitanud elektritootmiseks jaamad ja võrgu, et seda saaks tarbida. Seda raha mis sa elektri eest maksma pead saad sa panustades oma tööga ühiskonna toimimisse. Umbes nii väga lihtsustatult ühiskond toimib.

[trebla]

....

Mulle jääb ikkagi arusaamatuks miks sul seda elektrit on vaja hoiustada. ........Millal sul viimati oli näiteks 3 päeva järjest elektrikatkestus?....

Vahel tuleb elektrikatkestusi ette ikka.
Aga autoakusse salvestadki. Väike patarei on toanurgas kah ja sellega saad valgustuse ja telefoni/arvuti/külmkapi tööle.
Kui aga külma võileiva näsmine enam ei sobi, siis lähed tood linnast autoga juurde....
Kõvemad mehed toovad jälle Lätist.

......Inimkond on oma ühise tegevuse tulemusena ehitanud elektritootmiseks jaamad ja võrgu, et seda saaks tarbida. Seda raha mis sa elektri eest maksma pead saad sa panustades oma tööga ühiskonna toimimisse. ....

Inimkonna ühistegevuse apoteoosiks saabki ülemaailmne elektrivõrk....

[ifffff]

Inimkonna ühistegevuse apoteoosiks saabki ülemaailmne elektrivõrk....

Kas just seda, kuid see üks näide ühiskonna ühisest saavutusest.

Enivei, kes tahab aru saada mida ma kirjutasin saab, kes ei taha see ei saa.

[Urmas]

Millal sul viimati oli näiteks 3 päeva järjest elektrikatkestus?

Linnas võibolla tõesti ei ole 3 päevaseid katkestusi, aga meie kandis ja just maal, täielikus hajaasustuses, on peale suuremaid torme täiesti tavaline ka pikemad katkestused. Tean ka maalt meie lähedalt, kellele mõned aastad tagasi EE maksis kinni sügavkülmas olnud kraami.

[ifffff]

Millal sul viimati oli näiteks 3 päeva järjest elektrikatkestus?

Linnas võibolla tõesti ei ole 3 päevaseid katkestusi, aga meie kandis ja just maal, täielikus hajaasustuses, on peale suuremaid torme täiesti tavaline ka pikemad katkestused. Tean ka maalt meie lähedalt, kellele mõned aastad tagasi EE maksis kinni sügavkülmas olnud kraami.

Üksikus metsatalus võib tõesti nii juhtuda. Aga..... ka siis on toimivaks lahenduseks generaator, mitte akupank. Näiteks: https://aircom.ee/toode/diiselgeneraato ... koprusega/ 2000 ja natuke peale eurot. Käivitub elektrikatkestusel automaatselt. Kusagil kuivas ruumis kestab aastakümneid.