Betoonplaadi valamine

[dumbuser]

Ikka veel pole peller valmis või ? Sa saad raudselt Guinnessi raamatusse oma häda kinni hoidmise ajaga.

[Urmas]

Rahva huvi ei ole eriti suur selle vastu, sa oled enam vähem ainus, kes huvi tunneb.

Millest selline tagasihoidlikkus? Kui vaid kogu Eestimaa rahvas saaks meedia kaudu teada, siis oleks huvi suurem kui kunagise Toompeal asuva miljoneid(EEK-s) maksnud välipeldiku vastu. Õhtulehe Anu Saagim kutsuks hommikusöögile või tuleks ise vahuveiniga kohale, kindlasti Kroonika, Nelli Teatajagi pole välistatud, Maahommiku saade teeks 20 minutilise lõigu jnejne ...

[heixx]

Rahva huvi ei ole eriti suur selle vastu, sa oled enam vähem ainus, kes huvi tunneb.

Millest selline tagasihoidlikkus? Kui vaid kogu Eestimaa rahvas saaks meedia kaudu teada, siis oleks huvi suurem kui kunagise Toompeal asuva miljoneid(EEK-s) maksnud välipeldiku vastu. Õhtulehe Anu Saagim kutsuks hommikusöögile või tuleks ise vahuveiniga kohale, kindlasti Kroonika, Nelli Teatajagi pole välistatud, Maahommiku saade teeks 20 minutilise lõigu jnejne ...

Milleks selline iroonia? Või arvad, et oled foorumis aasta naljanina?? Nagu väiksed lapsed kes elavad ennast välja kui keegi teeb midagi teistmoodi.

[T25]

Tegelt Urmase postitused on tõesti ka naljakad, kuid teinekord üksteisele vastukäivad. Mul meenub üks teema, kus üks mees lasi toa värskendusremonti teha ja arve tuli ca 30000 euri. Siis Urmas kiitis takka, et see ongi kapitalism ja kõik on õige. Mulle aga tundub selline summa ikka mõttetu raiskamine toa värskendamise eest. Selle kõrval minu 250 euri betoonplaadi betooni peale tundub köömes.

[Urmas]

Tegelt Urmase postitused on tõesti ka naljakad, kuid teinekord üksteisele vastukäivad. Mul meenub üks teema, kus üks mees lasi toa värskendusremonti teha ja arve tuli ca 30000 euri. Siis Urmas kiitis takka, et see ongi kapitalism ja kõik on õige. Mulle aga tundub selline summa ikka mõttetu raiskamine toa värskendamise eest.

Kui tellija on nõus maksma värkendusremondi eest 30 000€ ja töövõtja jaoks ei ole see vähe, siis tähendab see seda, et mõlema jaoks oli tol hetkel hind õiglane, mitte, et tellija tuleb tagantjärgi foorumisse virisema, et maksin vist natuke palju.

[T25]

Kui tellija on nõus maksma värkendusremondi eest 30 000€ ja töövõtja jaoks ei ole see vähe, siis tähendab see seda, et mõlema jaoks oli tol hetkel hind õiglane, mitte, et tellija tuleb tagantjärgi foorumisse virisema, et maksin vist natuke palju.

Minu arust oli asi nii, et mees võttis heas usus firma tööd tegema eelnevalt hinnas kokku leppimata ja kui asi valmis sai , siis visati kirves näkku. Mees maksis muidugi vastu vaidlemata ära, mis sul enam teha on, kuid hiljem hakkas huvi tundma, et kui palju sealt siis tööline ka raha sai ja tuli välja, et tööline sai ikka ca 5 euri tunnis, aga boss lükkas kena kasumi taskusse. Mul pole kahju, kui keegi kuskil kasumit teenib kõvasti, aga see on ehe näide, kui pillavalt kapitalism ressurssidest läbi jookseb. Hiinas näiteks on valmis ehitatud suures kasumiteenimise tuhinas terveid megalinnu, kus ei ela peaaegi ühtegi inimest. Vot sulle siis kapitalismi suurt efektiivsust.

[Urmas]

Minu arust oli asi nii, et mees võttis heas usus firma tööd tegema eelnevalt hinnas kokku leppimata ja kui asi valmis sai , siis visati kirves näkku.

Ära aja lolli juttu! Tänapäeval ei palka mitte keegi mitte midagi tegema ilma enne hinnas kokku leppimata. Ja kui olidki sellised eelkokkulepped, et maksab siis kui asi valmis, siis arvan, et töövõtja veel vähe küsis. Ju töövõtjal oli südametunnistus veel olemas. Tead seda ütlemist, et lollidelt tulebki raha ära võtta.

[T25]

Ära aja lolli juttu! Tänapäeval ei palka mitte keegi mitte midagi tegema ilma enne hinnas kokku leppimata.

Mina olen ja mul on seni õnneks läinud. Elektrik näiteks lõpetas korteris elektritööd ja kõik sujus normaalselt. Ei visanud kirvest näkku, kuigi mainis, et see on vist viimane betoonikas, mida ta teeb. Tähtis on leida normaalne töömees ja sellega võib tõesti raskusi tekkida tänapäeval.

[T25]

Panen siis lõpuks mõned pildid. Nutitelefoni pole, sellepärast piltide tegemine võttis vähe rohkem aega. Pilt siis saalungist ja selle pealt on näha, et peldiku lampkasti põranda eesmises otsas on maapind ca 1m kõrgusel ja tagumine ots on maapinnaga tasa. Sealtkaudu saab traktoriga juurde, et tühjendada. Ärasõidu teest tegin teise pildi. Piltidelt on ka näha, et ma üritan selle peldiku võimalikult loodusesse sulanduma panna. Eestpoolt vaadates ei saa pärast arugi, et seal all jõhker betoonkärakas on.

[T25]

Panen mõned pildid siis tänase päeva toimetustest. Otsisin välja vanad kileräbalad, mis jäid garaazi põranda valamisest üle ja lappasin selle aluspinna ja saalungi seinad üle.

Kuna eile sai juba armatuuri valmis lõigatud, siis täna sai hakatud paika panema. Ostsin poest mõned vajaliku kõrgusega seened/kandurid , kuid modisin neid natuke , kuna tundus, et seene jalg oli igalt poolt kinni ning tekkis kahtlus, kas betoon sinna jalga ikka korralikult jõuab.

Lasin 2,5cm puidu puuriga igaks juhuks augud jalga sisse.

Seejärel polnudki muud enam teha, kui hakata armatuuri paigaldamisega pihta. Selgus veel see tõsiasi, et panin armatuuri lõikamisega natuke mööda, kuna paberi peal ajasin sassi pikkuse ja laiuse, kuid õnneks võtsin varuga ja seega tuleb armatuurist välja. Alumise kihiga jõudsin umbes poole peale.

Roostevaba sidumistraadist tegin ka eraldi pildi.

Kui ilm homme lubab , siis peaks vast ülemise kihi ka valmis saama. Seejärel pole miskit muud, kui betoonimiksri jaoks natuke teed sisse teha ning loota , et suuremat vihmaperioodi ei tule enne betooniauto saabumist.

[dumbuser]

Sa oled ikka puhta sooda ju. Roostevaba traadi puhul ei tohi musta kilet kasutada. Ja armatuuri pole sa ka värvinud. See mädaneb ju sedasi ära sul seal.

[T25]

Sa oled ikka puhta sooda ju. Roostevaba traadi puhul ei tohi musta kilet kasutada. Ja armatuuri pole sa ka värvinud. See mädaneb ju sedasi ära sul seal.

Ma juba kujutan ette, milline tore müügimees sa olid seal elektroonikakomponentide poes.

[dumbuser]

Olin, olin. Aga ma ei saa ikka aru mille krdi pärast on vaja roostevaba traati ? Kas see keskkond on nii rämedalt agresssiivne, et kui tavalise traadiga kinni kruttida siis see sureb enne betooni kohalejõudmist ära ja kogu armatuur on kuskil hunnikus ?

[T25]

Olin, olin. Aga ma ei saa ikka aru mille krdi pärast on vaja roostevaba traati ? Kas see keskkond on nii rämedalt agresssiivne, et kui tavalise traadiga kinni kruttida siis see sureb enne betooni kohalejõudmist ära ja kogu armatuur on kuskil hunnikus ?

Mul läheb seda roostevaba traati vaja veel ülemise osa valamise ajal, seal kasutan ma vähesel määral roostevaba armatuuri, kuna klaasfiiber armatuurile ei saa painutatud nurki. Ja kuna miinimum kogus oli roostevaba sidumistraadi tellimisel 20 kg, siis mul on paraja varuga seda sidumistraati nüüd. Pealegi jääks mulle " tilk tõrva rikub meepoti " tunne sisse, kui kasutaksin tavalist sidumistraati.

[dumbuser]

Pealegi jääks mulle " tilk tõrva rikub meepoti " tunne sisse, kui kasutaksin tavalist sidumistraati.

Nojah.

Lihtsalt huvitab, et kuidas sa küll vett saad juua, kalad kepivad ju seal. Ükskõik kui palju puhastatakse ikka võib mõni kübe kurku minna. Või see on hoopis teine asi kui tilk tõrva ?

[T25]

Pealegi jääks mulle " tilk tõrva rikub meepoti " tunne sisse, kui kasutaksin tavalist sidumistraati.

Nojah.

Lihtsalt huvitab, et kuidas sa küll vett saad juua, kalad kepivad ju seal. Ükskõik kui palju puhastatakse ikka võib mõni kübe kurku minna. Või see on hoopis teine asi kui tilk tõrva ?

Ma küsin vastu, et kumma naise sa võtaks, kas selle, kellest on sada matsi üle käinud või selle, kellest 0 kuni 1 ? Kui rahaliselt on küsimus mõnekümnes euros, siis ma ei näe põhjust, miks ma peaks selle pealt kokku hoidma( ca 27 vs 6 euri on sidumistraatide hinnavahe). Jah, ma pidin küll ostma 4 pakki korraga, kuid eks see kulub mul tulevikus marjaks ära. Roostevabana ei tohiks ta ka kusagile kaduda lähiajal, erinevalt tavalisest sidumistraadist, mille vana lõpunikasutamata pakk mul näiteks koridoris vedeleb ja mis juba nii pudedaks muutunud on, et enam kasutada ei kõlba. Kraanivee kohta ma ole juba varem rääkinud, et see on tegelikult jõledus , mis peldikust alla lastakse ja mida veepuhastusjaamad nagunii 100% puhtaks ei saa. Madal testosteroon ja sellest tulenevad nähtused on tulemuseks seda solki joovatel ilmakodanikel. Siiski ma joon seda, kuna ma olen liiga mugav inimene selleks, et hakata seda näiteks maalt oma kaevust klaaspudeliga linna vedama.

[Urmas]

Ma küsin vastu, et kumma naise sa võtaks, kas selle, kellest on sada matsi üle käinud või selle, kellest 0 kuni 1 ?

Ise võtaks küll selle, kellest sada matsi üle käinud. Tal "sarved" maha joostud, oskab juba ühtkomateist ja tahab peret luua. See teine variant saab maigu suhu ja läheb äkki litsiks kätte.

[T25]

Ma küsin vastu, et kumma naise sa võtaks, kas selle, kellest on sada matsi üle käinud või selle, kellest 0 kuni 1 ?

Ise võtaks küll selle, kellest sada matsi üle käinud. Tal "sarved" maha joostud, oskab juba ühtkomateist ja tahab peret luua. See teine variant saab maigu suhu ja läheb äkki litsiks kätte.

Ma olen päris palju vastavates foorumites sobranud ja tõsiasi on paraku see, et kõik naised on tegelikult litsid. Ma ei ütle , et nad sellepärast halvad inimesed oleks, sugugi mitte, aga lihtsalt tuleb asja võtta nii nagu nad on. Kõik naised panevad vasakule, kui vastav võimalus/vajadus tekib. Lugesin mingit statistikat, et kui sul on näiteks 3 last, siis tõenäosus oli päris suur , et vähemalt üks pole sinu oma. Põhituum on aga selles, et meeste-naiste seksuaalse turuväärtuse määravad hoopistükis erinevad asjad. Meeste jaoks peaaegu et iga naine on seksuaalselt atraktiivne, kuid naiste jaoks on 2 meest 10-st talutavad ja 1 mees 100-st tõeliselt atraktiivne. Muidugi nüüd vaieldakse mulle vastu, et raha eest saab kõike, kuid inglise keeles on hea väljend: "money could get you pussy but it does not make it wet".

Peldikuehitusest niipalju, et tänane päev jäi poolikuks ja seetõttu jõudsin ainult alumise kihi armatuuri ära siduda:

[T25]

mis mõte on diagonaalsel armatuuril?

Ühes varasemas postituses ma juba mainisin, et ühest foorumist leidsin teema, kus arutati nurkadesse pandava diagonaalse armatuuri üle. Niipalju , kui mina aru sain, siis arutati vundamendile toetuva kandva plaadi üle ja ma ei tea, kas see kehtib ka maapinnale toetuvale plaadile, kuid igaks juhuks otsustasin seda panna.
Teema ise siin, kui huvitab:
https://www.eng-tips.com/viewthread.cfm?qid=424692

[T25]

Pista tagikku oma foorumijama. Võta füüsika õpik kätte ja tee selgeks, mis tõmme, mis on surve, mis on moment ja siis püstita ülesanne, kus on su plaadis tõmme (sinna töötav armatuur), kus surve (sinna jaotusarmatuur). Siis vaata korraks netist ehituskateedri saadaolevaid materjale. Pildil olev plaat sobiks peaaegu juba Sõnajalgade tuuliku vundemendiks.

Ma olen oma arust juba piisavalt palju seletanud, et plaat läheb otse savipinnale,kust mina tean, kust tuleb surve, kust tõmme, kui maapind seda plaati kergitama hakkab.

Pildil olev plaat sobiks peaaegu juba Sõnajalgade tuuliku vundemendiks.

Ära puhu p... . Tuuliku vundamendi plaati mõõdetakse meetrites. Mina teen miinimumprogrammi 2-kihilise armeeringuga plaadi jaoks. Seda olen korduvalt siin juba üle seletanud ja ei hakka seda uuesti seletama.

[T25]

kust mina tean, kust tuleb surve, kust tõmme

Kui essugi ei tea, siis ära tee. Nii lihtne see ongi. Tee seda, mida hästi oskad.

Sul kunn24 paistab kõik nii lihtne olevat, et võtad aga ehitusõpiku kätte, vaatad sealt teooriat ja siis on kõik selge nagu seebivesi. Vaatame aga mida arvavad spetsialistid eng-tips foorumist. Mehed, kelle igapäevatööks on sildade ja pilvelõhkujate projekteerimine:

See below for ACI's recommendations. Slabs on grade are tricky because, while you can say what may be better or worse, it's almost impossible to guarantee a specific level of performance without being prohibitively conservative.

Kes inglise keelest natukenegi aru saab, siis siin on kirjas, mida arvatakse maapinnale toetuvast betoonplaadist ja selle töötamisest.

Mis ühikutes sinu plaati mõõdetakse?

Tervelt 100 korda väiksemas ühikus

[T25]

Kas võrdled oma puuksumaja nendega?

Kas väidad, et puuksumajale kehtivad teistsugused füüsikareeglid?

Kas tahad väita, et su plaat on 20 cm pikk ja lai?

Äkki avalikustad tehte, kuidas sa sellisele tulemusele jõudsid. Praegu ma ei suuda seda pähklit kahjuks katki hammustada.

[T25]

Nende plaadi külg on ca 20 m, sa väitsid, et sul 100 korda väiksem(ad ühikud). Ka 1 m=100 cm.

Mina rääkisin plaadi paksusest. Kõigile just ikka paksus ette jäänud, ma ei kujutanud ette, et sulle küljepikkus nüüd ette jäi. Küljepikkuse võtsin 2,1 meetritx3,1 meetrit, et 6 meetrist armatuurist on hea lõigata 2-ks ja 3-ks ja siis jääb kummassegi otsa veel ruumi betooni kaitsekihi jaoks ka. Ja võibolla sa pole teemat päris läbi lugenud, siis tegemist on topeltpuuksumajaga, ehk siis 1,5 on ühe osa laius ja 1.5 m teise oma. Mõõtmed võtsin sellised, et oleks pärast hea lahe seal toimetada, tünn saepurule jms. "There is no replacement for displacement " nagu ameerikamaal öeldakse.

[abe]

Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.

Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa

Ebaühtlane plaadi aluse külmumine võib plaadi viltu tõsta. Lahenduseks teine reguleeritav/automaatselt reguleeruv betoonplaat alumise plaadi peale.

Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....

[T25]

Talvel tõuseb see igavesti kujupüsiv plaat Sul viltu, hakka mõtlema seinte kujupüsivuse probleemile....

Kui plaat puruks ei lähe, siis vajub kevadel tagasi. Loomulikult olen mõelnud ka sellise stsenaariumi peale, et kui plaat kuskilt otsast natuke õhku tõuseb, siis hakkab sinna kõrvalolevast tagasitäitest liiva jms sodi vahele pudisema ja plaat jääbki pärast natuke viltu, kuid see on risk, mille ma teadlikult võtsin.Loodetavasti järgmine kord kergitab külm natuke teisest kohast ja summa summaarum jääb plaat enam vähem õigeks aastate jooksul. Analoogia siinkohal Lippmaa tuulikute ja maakera pöörlemise pidurdamise teooriaga, mille ma olen samalaadselt enda jaoks lahti mõtestanud - osa tuulikuid pidurdab maakera pöörlemist, need, kus tuul maakera pöörlemisele vastassuunas puhub, osa tuulikuid aga annavad hoogu juurde ehk tuul tõukab tagant. Summa summarum aga on tulemus nullilähedane. Kui aga saaks hetkeks kõik pidurdavad tuulikud ära kaotada, siis teoreetiliselt peaks tõepoolest maakera pöörlemine kiirenema.